Algasid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimised

Fotol: ELVL asedirektor Jan Trei, ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid, riigihalduse minister Jaak Aab ja ELVL juhatuse esimees Tiit Terik

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid eile kohalike omavalitsuste 2022. aasta riigieelarve ning 2022-2025 eelarvestrateegia läbirääkimisi. Avakohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest.

Valitsusdelegatsiooni juhi, riigihalduse ministri Jaak Aabi hinnangul on hetkel omavalitsuste rahaline seisukord hoolimata koroonakriisist hea ning käesolevat aastat on alustatud tugeva finantsseisuga. „Eesti omavalitsuste kogutulud moodustasid eelmisel aastal ligi 2,4 miljardit eurot ja on kasvanud viimase kolme aastaga 30%. Oma panuse sellesse on andnud viimaste aastate tulubaasi tõus ja eelmisel aastal eraldatud 130 miljonit kriisitoetust. Eriti teeb head meelt, et omavalitsused ei kärpinud eelmisel aastal investeeringuid. See elavdas kohalikku majandust ja andis inimestele tööd,“ ütles minister. „Et olukord püsiks stabiiline ja arengutega saaks edasi liikuda, on vajalik eelarvestrateegia tulevikuprioriteete varakult arutada.“

Läbirääkimiste avakohtumisel vaadati läbi 2022. aastaks esitatud ettepanekud. Eesti Linnade ja Valdade Liidu üheks ettepanekuks on mõnevõrra tõsta omavalitsustele ülekantavat tulumaksumäära. “Maksumäära protsendi muutmine tähendaks omavalitsustele lisatulu, mis on kohaliku elu arendamise ja teenuste pakkumise seisukohast oluline,” märkis liidu juhatuse esimees Tiit Terik. Tema sõnul seatakse üheks prioriteediks kohalike teede küsimus, mis vajab linnades ja valdades lisavahendeid. „Omavalitsused soovivad kohalike teede hoiu valemipõhist toetust aastaks 2022 suurendada ning saada riigilt projektipõhine toetus teede korrastamiseks.“

Kohtumisel käsitleti ka Euroopa Struktuurifondide rahade kasutamise ja struktuurimeetmete planeerimist ning liidu soov on, et riik arvestaks meetmete kujundamisel erinevaid regionaalseid aspekte. Minister Aabi sõnul pannakse Euroopa Tõukefondide raha jaotamisel rõhku omavalitsuste elukeskkonna parandamisele, sest omavalitsused pakuvad suurt osa inimestele vajalikest avalikest teenustest. „Euroopa Liidu rahade eraldamisel on kindlasti vaja panna rõhku regionaalsele aspektile, et Eesti areng oleks ühtlasem,“ lisas minister.

Läbirääkimised erinevates valdkondades kestavad aastaringselt, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2022. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks riigikogule.

3 kommentaari
  1. Wednešdaiingk 1 kuu ago
    Reply

    Esmane kiide läks Märjamaal koolmeistrit kangutavale omdevalitsusele.
    Ikkagi viis inimest kambas, kes rahasid loevad (raamatupidajad).
    Muidugi peab seda väge rahaga toelistama.

  2. Vaadake kui rõõmsad inimesed on 1 kuu ago
    Reply

    pildil. Vanasti öeldi, et kargasid ja piss lendas.
    Rahvas hädas. Valitsus jõuetu. Vaktsiini ei ole. Ettevalmistused õnnetuseks tegemata. Oli kiilas jää. Inimesed said viga. Autod lõhutud ja küsimus. Miks meil ei ole liiva varutud talveks ja miks ei liivatata. Kas me tõesti niisugust riiki tahtsime kus väike osa meie rahadega laiutab ja trill-lrall ja la lõbutseb nagu pildil näha.
    Elagu see, mida meil ei ole. Vabadus – õiglus ja küllus.

  3. Kaabakad lõivad sabad kokku, 1 kuu ago
    Reply

    et pirukast suur tükk rabada. Ilusad, rõõmsad, söönud ja lubajad. Ärge uskuge neid.
    Ratta poolehoidjad on samad nagu ta ise. Reeturid, lubajad, sõnade sööjad, aferistid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.