Andrei Korobeinik: üleriigiline lemmikloomaregister on vajalik

Andrei Korobeinik

Eelmisel aastal algatasime koos paarikümne saadikuga seaduseelnõu, mille eesmärk on luua üleriigiline lemmikloomade register. Aega läks, aga täna kell 2:20 öösel läbis eelnõu esimese lugemise. EKRE tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid häältega 18:53 jäi eelnõu menetlusse.

Tänaste reeglite järgi peab iga Eesti omavalitsus pidama lemmikloomade üle arvestust, ja selle tulemuseks on Eestis kasutusel sadakond erinevat lemmikloomade registrit. Mõned neist on suuremad, mõned spetsiifilised (näiteks ainult koerte jaoks), mõni on lihtsalt üks vihik vallavamaja valvuri käes või üks Exceli tabel mingis vallavalitsuse arvutis. Selge see, et selline korraldus ratsionaalne ei ole: kui näiteks koer jookseb ära siis võib ta vabalt omavalitsuse piiri ületada ja naabervald sinna ruudulisse vihikusse ei näe. Üleriigilise registri abil oleks kadunud lemmiklooma leida palju lihtsam.

Õiguskantsleri institutsioon on viimase 15 aasta jooksul mitu korda probleemile tähelepanu juhtinud. Õiguskantsler ei ole pidanud õigeks, et omavalitsusele on registripidamise näol antud kohustus, mis on ühelt poolt koormav, teiselt poolt aga mõttetu. Ühtse registri loomist soovitasid ka erinevad loomakaitse organisatsioonid, kes eelmisel aastal tegid mulle kokku 15 erinevat ettepanekut loomakaitse valdkonnast ja üleriigiline register oli üks populaarseimatest.

Ühesõnaga, ühine lemmikloomaregister on igati positiivne asi. Kasu saavad kohalikud omavalitsused, Eesti riik, lemmikloomaomanikud ja muidugi lemmikloomad ise. Loodame et jõuame edukalt kolmanda lugemise lõpetamiseni!

5 kommentaari
  1. to korobeinik 9 kuud ago
    Reply

    Kasu saavad pahad ja kurjad omanikud ka. Kui koer jokseb ära ja tagasi ei tule võib see olla tingitud sellest, et tal kuri peremees, kes ta nüüd registri järgi kätte saab.
    Muidugi on ka muid juhtumeid.
    Nüüd saab siis riik gakata loomade leiutasu nõudma ja trahve. Ja kui see nii on, ükski normaalne maakas ei pea kassi sunniviisil toas, siis nüüd saavad tööd oh kui paljud loompüüdjad ja pistetakse nn.”vrupaik”-tapamajadesse, kus varjatakse looma olemasolu kui peremees järele läheb, sest siis saab riigilt see 14 päeva pidamisraha või tapetakse ohe, sest sis jäöb see raha täiega “direktsioonile” varjup.
    ÜHESÕNAGA, LOOMAPÜÜK INTENSIIVISTUB ja LOOMADELE SEE TEAT. MÕTTES HEAD KÜLL EI TEE, SEST
    KA LOOMAD VAJAVAD EMOTSIONAALSET ELU, MITTE KETIS VÕI TOAS VANGLAT.
    ON NAIIVNE LOOTA KIIBULE KUI KEEGI TEDA VARASTADA TAHAB !
    KUI MEIE INIMESED OLEKSID KÕIK AUSAD, HOOLIVAD, HEASOOVLIKUD LOOMADE VASTU, SIIS SELLISEID ASJU EI JUHTUKS.PRAEGU NÄEN, ET MITTE KEEGI EI HAKKA LOOMALE ADVOKAADIKS VÕI UURIJAKS KUI TTEDA ON VAJA KAITSTA HALBADE INIMESTE KÄTTE SATTUMAST VÕI NEILE TAGASTAMAST. JA KA SEE ELUS 1-2 VABAKÄIKU JÄÄVAD NÜÜD ÄRA, KUS KOER VÕTTIS ENDALE KORDKI ELUS PUHKUSE, ET MINNA MAAILMA UUDISTAMA.
    OLETE TE SELLELE MÕELNUD.
    REGISTER ON HEA SELLES MÕTTES, KUI LOOM TÕESTI EKSIB ÄRA VÕI SAAB VIGA AGA ON KASYLIK TRAHVIDE SISSENÕUDMISEL JA OLEMATUTE RAVIARVETE JA PIDAMISARVETE ESITAMISEL, MIDA KERJUSPENSIONÄRID MAKSTA EI JAKSA JA TAVAINIMESED EI MÕTLEGI. HÄVITAVAD LOOMA.

  2. Tundub 9 kuud ago
    Reply

    et Andrjuuša on lugenud ka minu kommi. Lisangi siin, et ainult registrist jääb väheks. Vaja on kõik emasloomad viia valitsuse valve alla. Uusi loomi saab vaid lepingu alusel, kus loomahooldaja (kuna elusolend ei sa ateist elusolendit omandada, siis on tegu ainult hooldamisega!) võtab endale suure trahvi ähvardusel väga karmid kohustused. Nt peab iga loom saama vabalt päevas jalutada ning mitte ainult rihma otsas. Linnas tuleb täielikult keeluistada kasside pidamine, sest kass on isepäine loom ning tahab looduses vabalt tegutseda.
    Keelustada tuleb igasuguste meie loodusesse kõlbmatute koerte, kasside jmt loomade aretamine ja siin pidamine.
    Iga loomahooldaja peab ka laiba valistusele tagasi andma ning oma süül surnud looma eest tasuma tohutu trahvi ning temale peab ka laienema loomapidamiskeeld, nt 1. juhul 10-ks aastaks.
    Keelustada tuleb vanematel inimestel võtta noori loomi, sest loomad harjuvad oma eluga aga kui vanem sureb, siis hävitab see harjunud eluviisi. Vanem inimene võib looma võtta vaid nii, et tema surma korral võtab looma kasvatada teine, kellega on loom harjunud läbi käima. Ning see hooldadavõetav loom peab olema juba ise eakas, st ta tuleb võtta loomade hoiupaigast.
    On veel palju, mida peaks uus loomakaitseseadus ette nägema, siin pole aega. Kindel olen aga selles, et Andrjuuša seaduseelnõu tuleb lahjake.

  3. lugeja 9 kuud ago
    Reply

    kes kaitseks inimesi ja inimlapsi?

  4. to lugeja 9 kuud ago
    Reply

    inimesi ei pesgi keegi kaitsma, sest nemad selle kurjuse maailma tekitasid ja sama saavad ttegema nende lapsed. Täis lollust, Isekust, Ahnust, Holimatust, Vastutustundetust, Müüdavust, Julmust, Tühusust.

  5. to tundub 9 kuud ago
    Reply

    Vanainimesed just loomi vajavadi. Vana looma ravi nad aga maksta ei suuda, sest neil on kerjuspensionid enamikul. Noored aga muudavad oma elu tihti, lähevad teise kohta elama ja -trulllallaa- loom jäetakse maha,varjupaika või tapetakse. Neil pole aegagi looma jaoks. Vanadel oleks.
    KAS ON EESTIS HOOLITSETUD VANAINIMESTE EEST NII, ET VAJADUSEL SAAB TA /äkiline haigus/ KUTSUDA LOMALE HOOLDAJA JA ON SUUTELINE SELLE EEST MAKSMA. JA KUI SUREB, LEIDMA INIMESE,KES TÕESTI LOOMAST HOOLIB JA HOOLITSEB. SIIN TRÜGIVAD VANADELE KÕLJE ALLA IGASUGU PÄRIJAG JA “LÄHEDASED”, MEELEJEITES HAIGE VANAINIMENE, HULLUMAS PIDEVAST MUREST LOMA TULEVIKU PÜRAST, ON SUNNITUD NEI “USALDAMA”, AGA PÄRANDUSE SAADES ON ESIMENE ASU LOOM TAPPA VÕI VARJUPAIKA, MIS ENAMASTI ÜKS JA SAMA ASI. KA KUI KASVÕI MÕNE PÄEVA ENNE SURMA HOOLDEASUTUSES VIIBIB MÜÜAKSE SELLE TULEVASTE OLETATAVATE KULUDE KATTEKS KOGU TA VARA
    ODAVAL OKSJONIL JA PÄRANDUSEST ILMAJÄÄJA VEEL VIHASEM JA MAKSAb SELLE LOOMALE KÄTTE.
    MEL POLE JU ADVOKAATE, KES MEIE ASJU EDASI AJAB JA KONTROLLIB SÜDAMETUNNITUSEGA LOOMA EDASIST TEGELIKKU ELU NAGU VÄLISMAAL
    EAKAD ON VÄGA, VÄGA ÜKSINDA JA TÄIS MURET NII OMA LOOMADE KUI MUUDE ASJADE PÄRAST. E TULE NEILE APPI RIIK NAABRID, VASTUTULIJAD TÄNAVALT jms VAHT, MIDA ANETIKUD VÄLJA PAKUVAD KUI PROBLEEMIDE LAHENDUST.
    ASI ON IKKAGI INIMKVALITEEDIS. NII ET VAADAKE ENESTELE OTSA, OMA HINGELE, MIS TÕENÄOLISELT JUBA AMMU LAHKUNUD MÕNULÄBU JAHTIVAST KEREST. Jah, KA TEIE NOORED, VAADAKE ENNAST JA OMA SUHTUMISI, KÄITUMISI, TEGUSIS.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.