Sotsiaalkomisjon saatis koroonatõkestamise eelnõu esimesele lugemisele

Haigekassa klienditeeninduse silt: Foto: LIIS TREIMANN/SCANPIX

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis esmaspeävasel istungil heaks seadusemuudatused, millega muu hulgas pikendatakse haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast ning see kord kehtib kuni käesoleva aasta lõpuni, lisaks vähendatakse uue eelnõuga politseiametnike kaasamise bürokraatiat.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka märkis, et muudatustega on kiire, sest jaanuarist kehtima hakanud ajutine haiguspäevade varasema hüvitamise kord lõppeb mai alguseks. “Viimase paari kuu nakatumiste järsk tõus näitab, et riik peab abimeetmeid esimesel võimalusel tõhustama ja seda me teemegi,” selgitas ta.

Esimees ütles, et eelnõu lisab seadusesse ka selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid ning eelnõuga muutub lihtsamaks ka korrakaitseorganite kaasamine Terviseameti töösse.

“On väga tähtis, et me ühiselt pingutaksime, et koroonaepideemia ületada. Meie kõigi ühine eesmärk peaks olema võimalikult kiiresti naasmine normaalse elu juurde,” rääkis Kotka. Ta lisas, et viiruse alistamiseks ei piisa aga üksnes eelnõudest, vaid suur osa on ka inimeste endi teha. Maskikandmine, inimestega kokkupuute vältimine ja haigena koduspüsimine on tema sõnutsi võtmetähtsusega. “Uuringud on näidanud, et riikides, kus ei ole riiklikku suunist või ühiskondlikku maskikandmise suunist, on oluliselt kõrgem nakkuse levik kui riikides, kus kehtivad avaliku maskikandmise normid. Terviseameti soovitusi kindlalt järgides on enam kui tõenäoline, et saame sellest viirusest üheskoos peagi jagu,” märkis Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et olukorras, kus Eesti tervishoiusüsteem on viidud viimase piirini ning kiirabi ja haiglate olukord on kriitiline, peab valitsus tegema omalt poolt kõik, et nakatumisi vähendada. Eelnõus kirjapandust, millega pikendatakse perioodi, mil haigushüvitist makstakse alates teisest päevast, on tema sõnul liiga vähe. “Haiguspäevad tuleks hüvitada alates esimest päevast 100 protsenti inimese töötasust, mis võimaldaks juba esimeste sümptomitega koju jääda, ilma sissetulekus kaotamata. Viiruse piiramiseks on aga oluline, et samasugustel tingimustel makstakse hüvitist ka nakatunute lähikontaktsetele,” täpsustas Kütt.

“Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt tähendab haiguse või lähikontaktsuse tõttu koju jäämine inimestele 30-protsendilist sissetulekukaotust alates teisest päevast. Ei saa eeldada, et sellistel tingimustel kõik inimesed kodus püsivad. See oleks leevendatav minimaalselt haiguspäevade hüvitamisega alates esimesest haiguspäevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust,” lisas Kütt.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel 24. märtsil.

2 kommentaari
  1. Jah 3 kuud ago
    Reply

    Olen kõigega nõus ja mulle meeldib kui siin sõna võtavad paromad inimesed Keskerakonnast nagu on ka Siret Kotka.

  2. Puhas 3 kuud ago
    Reply

    vaht. Vaja on linnadevaheline ühis- ja eraliiklus kinni panna. Liikuda tohivad ainult päästeameti ja varustussõidukid. Viimastes tohis olla ainult juht. Vastasel juhul hakatakse kohe nakatunuid vedama.
    Kolded tuleb sisse piirata ja üha koomale tõmmata, kuni nakkusnäitaja on selles 0.
    Linnades tuleb ostukeskuste ümber eraldada kindlad majad, kust trepikodade kaupa määratud kellaajal tohib 2 korda nädalas ostmas käia.
    Iga sissesõitnu tulb puuri 2-ks nädalaks sulgeda.
    Ainult nii saame Uhannisatikast lahti. Ning ainult kuu ajaga.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.