Eelnõu täpsustab tuleviku elektri varustuskindluse põhimõtteid

Foto allikas: MKM

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis valitsusse kinnitamiseks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu, mis täpsustab elektri varustuskindluse tagamise põhimõtteid tulevikuks.

Aasa sõnul ei muutu Eesti tarbijatele elektri kättesaamisel midagi, ka tulevikus jäävad meie katkestuste põhiohuks tormid. „Nii Elering, Elektrilevi kui ka teised võrguettevõtjad on juba investeerinud ning investeerivad ka tulevikus suures mahus ilmastikukindlamatesse võrkudesse ning ajas katkestuste hulk ja kestvus kindlasti vähenevad,“ ütles Aas.

Küll aga hindab Elering eelnõuga tehtavate muudatuste alusel igal aastal 10-aastase perspektiiviga, kas tulevikus võib tekkida oht, et kasutusele tuleb võtta elektri reservtootmine. „Praktikas tähendab see, et kui teoreetiliselt tekib Eestis elektri puudujääk, on Eleringil mõistlik võtta varustuskindluse tagamiseks kasutusele reservelektrijaam. Täna tagab varustuskindluse Narva elektrijaamad,“ selgitas minister.

Aas ütles, et kuigi täna ja lähitulevikus Eestil elektri varustuskindlusega probleeme ei ole, ei tähenda, et me ei peaks pikemalt ette mõtlema. „Juba praegu toimuvad taastuvenergia vähemapakkumised, valmistame ette meretuuleparkide tulekut ja investeerime elektriühenduste kvaliteeti naabritega,“ rääkis minister. „Mõistagi on laual alternatiividena ka näiteks pumphüdroelektrijaamad, uue põlvkonna tuumajaamad ja vesiniktehnoloogia.“

Lisaks on hetkel käimas eraldi analüüs, kuidas tulevikus oleks Eestis kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem toota süsinikneutraalselt energiat. See annab teekaardi, kuhu me peame aastateks 2030-2050 liikuma, et Eesti elanikele oleks ka tulevikus tagatud püsiv ja ökoloogiliselt puhas elekter.

Praegune Eleringi analüüs ütleb, et potentsiaalselt võib aastal 2030 terve aasta jooksul kokku olla umbes 50 minutit, kui Elering peab avariielektrijaama elektrivarustuse tagamiseks tõenäoliselt tööle panema või leidma vabatahtlikke tarbijaid, kes on nõus oma tarbimist nihutama. See tähendab, et eelnevalt võib leppida kokku mõne elektri tarbijaga tema tarbimise edasi lükkamiseks tasu eest.

Lisaks näeb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu ette, et hiljemalt aastal 2030 peavad kõik kaugloetavad elektrimõõturid mõõtma elektrienergia koguseid andmebaasi 15-minutiliste intervallidega.

3 kommentaari
  1. Kindlasti 2 nädalat ago
    Reply

    tuleb välja visata tuumajaam, küll aga tuleb juurutama hakata lainejaamu. Merelainetel on tohutu jõud ja neid on meil palju. Isegi Peipsi põhjaosa suudaks toota kogu ümbruskonnale elektrit. Miks meil see unustuses on? Mida me ootame?

    • autodel soovitatakse uuesti talverehvid alla panna 2 nädalat ago

      Soome saabub lähipäevil nii suur lumetorm, et mõnes piirkonnas soovitatakse autodel uuesti talverehvid alla panna.

      Talv jõuab Soome tagasi täna kolmapäeval, mil lund sajab Soome lõunaosani välja. Homme neljapäeva õhtul aga jõuab Soome idaossa tugev lumesadu, mistõttu soovitatakse autodel talverehvid tagasi alla panna, vahendab Ilta-Sanomat.

      Kõige hullem lumi sajab maha Põhja-Karjalas. Seal võib maha sadada 10-20 sentimeetrit lund. Kui autoga sõit on möödapääsmatu, tuleb talverehvid alla panna. Muudel juhtudel tasub vältida autoga sõitmist neljapäeva õhtust ja reedeni.

      Soomes on neljapäeval ja reedel lumesajuga seoses suured erinevused. Savos võib maha sadada paks lumi, aga Soome lääneosas ei pruugi üldse lund sadada.

      Reedese päeva jooksul liigub lumesadu mööda Soome idaosa põhja poole. Kainuus võib sadada veel reedelgi korralikult lund.

      Ilm muutub kõledaks juba täna kolmapäeval, mil sadu jõuab Soome lõunaossa. Taevast tuleb nii vihma kui lörtsi. Õhtu jooksul liigub sadu Soome keskossa ning vihm asendub lumega. Lund sajab mõne sentimeetri jagu.

      Praegustel andmetel suur lumesadu homme neljapäeval Soome lõunaossa ei jõua. Seetõttu pole seal vaja autodel rehve vahetada. Lund võib tulla, aga seda pole palju.

      Täna kolmapäeval on teeolud seoses vihma, lörtsi ja lumega kehvad. Liiklemine võib ilmateenistuse andmetel olla ohtlik Satakunta, Pirkanmaa, Kesk-Soome, Lõuna-Savo, Põhja-Savo, Põhja-Karjala ja Lõuna-Pohjanmaa maakondades.

  2. uskmatu-toomas 1 nädal ago
    Reply

    Taavi värvib punaseks ja teeb selgeks miks on vaja elektriühendus Narvas venemaaga katkestada ja vene elektrit läbi Läti tulevikus osta ? Kui teeks ka selgeks Nordica`sse tambitud miljonitest saadud “kasu” ? Kui teeks selgeks mida saadi meie maksumaksja raha eest Jordaaniasse ja Utah põlevkivisse investeeritud miljonitest ?
    Seda on aga liialt palju tahta sest aborigeenid ei tohi teada mis nende maksurahaga tehakse !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.