Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis valitsusse kinnitamiseks elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu, mis täpsustab elektri varustuskindluse tagamise põhimõtteid tulevikuks.
Aasa sõnul ei muutu Eesti tarbijatele elektri kättesaamisel midagi, ka tulevikus jäävad meie katkestuste põhiohuks tormid. „Nii Elering, Elektrilevi kui ka teised võrguettevõtjad on juba investeerinud ning investeerivad ka tulevikus suures mahus ilmastikukindlamatesse võrkudesse ning ajas katkestuste hulk ja kestvus kindlasti vähenevad,“ ütles Aas.
Küll aga hindab Elering eelnõuga tehtavate muudatuste alusel igal aastal 10-aastase perspektiiviga, kas tulevikus võib tekkida oht, et kasutusele tuleb võtta elektri reservtootmine. „Praktikas tähendab see, et kui teoreetiliselt tekib Eestis elektri puudujääk, on Eleringil mõistlik võtta varustuskindluse tagamiseks kasutusele reservelektrijaam. Täna tagab varustuskindluse Narva elektrijaamad,“ selgitas minister.
Aas ütles, et kuigi täna ja lähitulevikus Eestil elektri varustuskindlusega probleeme ei ole, ei tähenda, et me ei peaks pikemalt ette mõtlema. „Juba praegu toimuvad taastuvenergia vähemapakkumised, valmistame ette meretuuleparkide tulekut ja investeerime elektriühenduste kvaliteeti naabritega,“ rääkis minister. „Mõistagi on laual alternatiividena ka näiteks pumphüdroelektrijaamad, uue põlvkonna tuumajaamad ja vesiniktehnoloogia.“
Lisaks on hetkel käimas eraldi analüüs, kuidas tulevikus oleks Eestis kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem toota süsinikneutraalselt energiat. See annab teekaardi, kuhu me peame aastateks 2030-2050 liikuma, et Eesti elanikele oleks ka tulevikus tagatud püsiv ja ökoloogiliselt puhas elekter.
Praegune Eleringi analüüs ütleb, et potentsiaalselt võib aastal 2030 terve aasta jooksul kokku olla umbes 50 minutit, kui Elering peab avariielektrijaama elektrivarustuse tagamiseks tõenäoliselt tööle panema või leidma vabatahtlikke tarbijaid, kes on nõus oma tarbimist nihutama. See tähendab, et eelnevalt võib leppida kokku mõne elektri tarbijaga tema tarbimise edasi lükkamiseks tasu eest.
Lisaks näeb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu ette, et hiljemalt aastal 2030 peavad kõik kaugloetavad elektrimõõturid mõõtma elektrienergia koguseid andmebaasi 15-minutiliste intervallidega.