Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil riigi eelarvestrateegiat 2022-2025.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et riigieelarvestrateegia on põhjustanud elava arutelu seoses valitsuse sooviga rakendada kokkuhoiumeetmeid riigieelarve struktuurse tasakaalu saavutamiseks.

Savisaare arvates tuleb kokkuhoiukohti otsida alati, kuid koroonakriisist räsitud majandus vajab taastumisel toetust ja tähelepanu ning liigne kärpimine tekitab ebavõrdsust. „Majandusinvesteeringud peaksid olema suuremad ja vältida tuleb olukorda, kus inimeste heaolu võiks kannatada,“ selgitas Savisaar. Ta lisas, et eelarvestrateegias on mitmeid aspekte, mida tuleks üle vaadata, kui läheb sügisel 2022 eelarve täpsustamiseks.

Savisaar märkis, et see eelarvestrateegia on valitsuse sisedokument ja näitab ära, missuguses suunas kavatsetakse tegutseda. „Riigikogu saab sisuliselt sekkuda arutellu alles läbi riigieelarve, mille valitsus annab Riigikogule üle septembrikuu lõpus,“ ütles Savisaar. Ta märkis, et siis saame täpsema ülevaate, milliseks kujuneb tulude ja kulude saldo.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka arvates puudub riigieelarvestrateegias tervikpilt ning eriti valusalt tabavad valitsuse otsused Eesti regionaalpoliitikat ja kaitsevõimet. „Eesti maapiirkondi tabab valusalt otsus, et kärbitakse poole võrra laste huviharidustoetust ning et lükatakse edasi suuremahulisi investeeringuid teedesse. Lisaks tõusevad 2022. aastast mitmed aktsiisid, mis avaldavad inimeste rahakotile suurt mõju,“  ütles Kokk. Ta väljendas muret ka riigikaitsekulude kärpimise suhtes.

Riigieelarve struktuurse puudujäägi vähendamine on kavandatud kõigil eelarvestrateegia aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb 2 protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKPst aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini.

Eelarvestrateegia otsustes lähtus valitsus oma prioriteetidest – kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, rohepööre ja digihüpe, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse, piirkondlike erinevuste vähendamine.

Rahanduskomisjoni istungil tutvustas eelarvestrateegiat ja andis selgitusi rahandusminister Keit Pentus – Rosimannus.

5 kommentaari
  1. Selline 6 kuud ago
    Reply

    hüplikkus näitab täielikku korraldamatust rahanduses ja eelarve tegemises.

    • KUUM: Põlissoomlaste erakond esitab Marini valitsuse vastu umbusaldusavalduse 6 kuud ago

      Põlissoomlaste erakond ei piirdu ainult järelpärimisega seoses valitsuse eelarvestrateegia kõnelustega, vaid esitab valitsuse vastu umbusaldusavalduse.

      Põlissoomlased ühineb suurelt osalt koonderakonna kriitikaga, aga ei lähe sellega kaasa, kuna koonderakond soovib põlissoomlaste hinnangul odava tööjõu sissetoomise jätkamist, vahendab Iltalehti.

      Põlissoomlaste erakond andis teada, et ootused Marini punarohelisele valitsusele polnud suured, aga strateegiakõneluste tulemus jäi isegi allpoole neid madalaid ootusi.

      Eelarvekõnelused ei aidanud kaasa tasakaalus eelarve saavutamisele. Tarbetuid kulutusi ei piirata, ega ka mitte nende põhjuseid, milleks on massiline migratsioon. Samuti ei piirata raha neelavaid suurprojekte nagu sotsiaal- ja terviseteenuste reform ning koolikohustuse pikendame. Maailma kõige ambitsioonikama kliimapoliitika osas ei tehta mingeid järeleandmisi. Valitsuse tööhõive suurendamise kava on tunnistatud kasutuks.

      Põlissoomlaste hinnangul on praeguse valitsuse retsept kriisi vastu võlgade suurendamine ning maksude tõstmine. Põlissoomlaste hinnangul aga tuleks maksukoormust just vähendada, et tekiks uusi töökohti ja töö tegemine oleks tulutoovam.

    • Sügisel tuleb kolmas doos koroonavaktsiini 6 kuud ago

      Suurbritannias, kus vaktsineerimine on hästi edenenud, valmistutakse juba kolmandaks koroonavaktsiini doosiks, mis tuleb üle 50-aastastel lasta süstida sügisel.

      Praegu on võimalikud kaks varianti: kas vaktsiin uute tüvede vastu või kolmas doos olemasolevatest vaktsiinidest nagu Pfizer-BioNTech , Oxford-AstraZeneca või Moderna, vahendab The Times.

      Üks võimalus on anda kolmas doos koroonavaktsiini sügisel koos gripivaktsiiniga. Suurbritannias elab 67 miljonit inimest ja neist 34,6 miljonit on saanud oma esimese vakstiinidoosi.

  2. Nojah 6 kuud ago
    Reply

    Riigikautse peale ei peaks küll raha raiskame sest keegi ei kavatse meile kallele tungida ja kui kavatsekski ei läheks ükski rii nii väikest riigi kaitsma. Ka ilma koroonata on meil olnud majanduses rasked ajad ja majandus lausa seiskus. See oli siis kui valitsesid Ansip ja Rõivas. Brüssel peaks aitama lahendada majandusküsimusi kui muidugi jätkub aega kuna vihavaenu õhutamine Venemaa vastu on ehk nende meelest tähtsam. Aga meil peaks ju raha jätkuma kuna abistame pidevalt Ukrainat, Süüria sai suure somma ja Korea ka vist.

  3. ÕIGE ELU OLEKS NII 6 kuud ago
    Reply

    SELLEL RAHA RAISKAMISEL POLE KOHTA. EHITATAKSE TEID, ET RIKKURID SAAKSID OMA UHKETE AUTODEGA (MILLE OSTMISEKS ON RAHA VAESEMA RAHVA TAGANT VARASTATUD) SILEDALT SÕITA. KERJUSPENSIONÄÄRID PEAVAD NÄLGIMA JA EBATERVISLIKE RÄMSTOITU SÖÖMA. RIIK EI PAKU KA LEMMIKLOOMADELE TASUTA ARSIABI. JÄLK- JA VEELKORD JÄLK. KOHESELT TULEB LÕPETADA IGASUGUSED RIIGI IJVESTEERINGUD JA HAKATA HOOLIMA INIMESTEST. IGASUGU HOONETE JA RAIL BALTIKU EHITAMISE ASEMEL TULEKS TÕSTA MIINIMUMPENSION VÄHEMALT 1300 EURONI, TAGADA LEMMIKLOOMADELE TASUTA ARSTIABI JA PENSIONÄÄRIDELE TAGADA SOTSIAALTÖÖTAJAD, KES KÄIKSID KOLM KORDA PÄEVAS NEILE TOITU VALMISTAMAS JA TUBE KORISTAMAS.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.