Aas: kui saame omavalitsused paati, võib oodata juba lähiajal mugavamaid ja kiiremaid ühistranspordiühendusi

Foto/allikas: Adobestock/MKM

Selle aasta teises pooles algavad läbirääkimised Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühiseks transpordikorralduseks. Eesmärk on jõuda kokkulepeteni, kuidas piirkonna ühistransporti rahastada ning luua regiooniülene ühistranspordikeskus.

Eile tutvustas pealinna piirkonna ühistranspordisüsteemi arenguhüppeks vajalikke muudatusi Soome ettevõtte Flou, kes lõi koos Eesti partneri Inphysicaga esmase nägemuse sidusast ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide (UURING LEITAV SIIT).

Teine lepingupartner Civitta otsis võimalusi, kuidas peaksid koostööd tegema Tallinna linn koos teiste piirkonna omavalitsustega, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Elron, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust, olgu see rong, buss, tramm või nõudetransport (UURING LEITAV SIIT).

„Tänu värsketele uuringutele on meil olemas selge viie aasta teekaart ja nägemus, kuidas panna rong, buss, tramm ning nõudetransport sama sammu käima ja muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks. Kui saame omavalitsused ühele nõule ka rahastamismudeliga ning rakendame ühtse üleriigilise piletisüsteemi, jõuame juba lähiaastatel ühistranspordi korralduseni, mis on inimesele mugavam, kiirem ning kus ei pea enam ostma eraldi piletit bussi- ja rongisõiduks, vaid saab osta sõiduõiguse sihtkohta jõudmiseks olenemata liiklusvahendist,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna eesmärgiks vähendada liikluskoormust linna tänavatel, millest teatavasti ligikaudu 30 protsenti tuleb pealinnast väljastpoolt. Selleks tuleb soodustada ühistranspordi kasutamist. Kuid ka teisi omavalitsusi tuleb motiveerida, näidata pikemat perspektiivi ja tuua esile kasutegurid. „Ideaalis võiks uus ühistranspordivõrgustik olla kogu piirkonnas kasutajatele tasuta, kuid see on võimalik üksnes riigi toel. Tallinnas jääb ka edaspidi igal juhul toimima tasuta ühistransport. Samuti on oluline, et uue võrgustiku loomine oleks tsentraalselt juhitud,“ rääkis Kõlvart. Ta lisas, et Tallinn on huvitatud projektis osalemisest, kuid vajalik on ka teiste omavalitsuste ja riigi panus ning koostöö.

Civitta uuris, kuidas muuta piirkonna ühistranspordi korraldus ja finantseerimine ühtsemaks ning sellega teenus inimesele kättesaadavamaks, lihtsalt arusaadavaks ja mugavaks. Civitta hinnangul saab muutust esile kutsuda läbi ühise ühistranspordikeskuse loomise, ühistranspordi finantseerimise osakaalude muutmise ning Tallinna regioonis konstantse piletihinna loomisega.

Flou koos Inphysicaga mudeldasid piirkonna ühtset ühistranspordisüsteemi ning jõudsid järelduseni, et Tallinna regioonis peaks ühistranspordi selgrooks olema rong, tramm ning intervallipõhised liinid, millele kogu ülejäänud süsteem üles ehitada. Samuti tuleks ümber mõtestada sõlmpunktid, et need ei jookseks kokku kesklinna, vaid tekiksid mugavad ümberistumise võimalused ka keskusest väljapoole. Ühtne liinivõrk kogu piirkonnale on vajalik, et ühistranspordisüsteem suudaks ära teenindada ka suureneva kasutajate arvu tulevikus. Mudeli järgi peaks ümberkorraldatud süsteemil olema ainuüksi võidetud reisimise aja arvelt aastas ligi 45 miljonit eurot sotsiaalmajanduslikku kasu. Lisaks ühistranspordi kasutuse kasv, väiksem autode vool Tallinnas ja seeläbi vähenenud keskkonnajalajälg.

Järgnevate tegevustena alustavad Tallinna linn ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus naaberomavalitsustega finantseerimise läbirääkimisi. Eesmärk on sõlmida koostöömemorandumid rahastuse ja liinivõrgu strateegiliseks muutuseks 2022. aasta alguseks. Jätkub juriidiline analüüs, et luua ühtne ühistranspordikeskus Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaale.

Samuti teeb Transpordiamet üle-eestilise ühtse piletimüügisüsteemi loomise ettevalmistusi ning valmistab ette hanget koos suuremate linnade, ühistranspordikeskuste ja Elroniga.

4 kommentaari
  1. Enn Eesnahk 2 nädalat ago
    Reply

    Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava (SDE) ütles, et volikogu saab Tallinna Linnatranspordi AS-i arvatava korruptsioonijuhtumi puhul esitada vaid arupärimisi, ja lubas tõstatada nõukogu liikmete vastutuse küsimuse.

    Kui vahepeal võis Särgava sõnul jääda mulje, et korruptsioon on hakanud pealinnas kahanema, on see olnud petlik. “Korruptsioon ei ole kuskile kadunud,” rõhutas ta.

    “Olen öelnud, et kui õun on seest mäda, siis kest võib veel kõva olla, aga kest hakkab ka kogu aeg kokku vajuma,” andis ta hinnangu Tallinna linnajuhtimisele.

    Särgava sõnul on talle arusaamatuks jäänud, miks Tallinna linnale kuuluvate ettevõte nõukogudesse peavad kuuluma vaid pealinnas võimul oleva erakonna liikmed, kes saavad selle töö eest korralikku tasu.

    “Neil on ka selline kõlav sõna, et nõukogu on järelevalve teostamiseks juhatuse töö üle. Nüüd me jällegi näeme, kuidas seda järelevalvet on teostatud ja mis on selle tulemus. Nõukogu liikmed, kes on rahad karmanisse pannud, neil pole justkui mingit vastutust,” ütles Särgava, kelle sõnul plaanib ta selle küsimuse tõstatada.

    “Kriminaaluurimisega tegeleb politsei. Nõukogu liikme vastutuse osas saame kindlasti teha arupärimise, kuid seni oleme saanud oma arupärimistele vaid sisutühje vastuseid,” lisas ta.

    Michal: ikka seesama vana Keskerakond

    Tallinna volikogu liige Kristen Michal (RE) tuletas sotsiaalmeedias meelde, et Keskerakonna Tallinna nõukogu juhib Jüri Ratas, korruptsioonijuhtumiga seotud ettevõte nõukogu Taavi Aas ja juhatust Enno Tamm.

    “See ongi uus Keskerakond – kedagi, ptüi, .. ikka midagi ei jäeta maha. Uus Keskerakond on ikka seesama Keskerakond mis varem,” märkis Michal.

    “Raha mis ühistanspordist kõrvale viidi, on küsimus Keskerakonna valijatele, tegelikult kõigile linnakodanikele, kaua kannatame seda ümarat juttuveeretamist ja enda tagant varastamist?” lisas ta.

    Teisipäeval pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna Linnatranspordi AS-i neli juhtivtöötajat, kellest kolme kahtlustatakse riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises.

    Kriminaalmenetluse tähelepanu keskmes on kasutatud busside ostmise hanked alates 2012. aastast. Ühele juhtivtöötajale heidetakse samuti ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaks eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Altkäemaksuna saadud vara maht küündib kokku kahe miljoni euroni.

    Lisaks peeti kinni veel kolm inimest, kes on seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-le.

    Kinni peeti juhatuse liige Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel (tegemist on tuntud poliitiku Andres Herkeli nimekaimuga), bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink.

  2. Kui 2 nädalat ago
    Reply

    kõik ühte paati sokutada, läheb paat ümber. Vaadake seda nõmedat transpordiametit kus 3 täiesti erinevat asutist ühtesokutatud. mingit koostööd nad ei tee ega saagi teha. Ainult maanteeamet kraabib teiste raha omale tasku ja teised manduvad.

    • uskmatu-toomas 2 nädalat ago

      Millises omavalitsuses korruptsioon puudub,kui on bürokraadist ametnikud on ka korruptsioon.Särgava ava silmad !

  3. Nii 2 nädalat ago
    Reply

    Aasal on alati õigus ja ta on tõeline keskerakondlane. aga ega koostöö Reformierakonnaga pole kerge. Hullem oli siiski Ansipi ajal.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.