Sotsiaalkomisjon arutas vaktsineerimise korraldamist ja sellega seotud probleeme

Vaktsineerimine. Foto: Erik Peinar

Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel erakorralisel videoistungil käsitleti asjaomaste asutuste esindajate osavõtul COVID-19 vaktsineerimise käiku, koroonaviiruse uute tüvede tuvastamist ja leviku piiramist Eestis ning Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini ja ravimi varudega seotud küsimusi.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul tõi komisjonis toimunud arutelu esile vaktsineerimise korraldamise, uute tüvede tuvastamise ja vaktsiinide hoiustamisega seotud sõlmküsimused. Komisjoni istungil toonitati, et probleemide lahendamiseks on vaja kiiresti laiendada vaktsineerimisvõimalusi ja tõsta tempot, kaasata erasektorit, parandada teavitustööd ning tõhustada piirikontrolli viiruse leviku tõkestamiseks.

„Viimaste päevade andmed näitavad, et koroonaviirusesse haigestumise langustrend on peatunud ja taas on alanud tõus. Vaktsineerimise tempo tõstmine ja kontrolli tõhustamine nõuavad kiiret ja otsustavat tegutsemist,“ ütles Kotka. Ta lisas, et komisjonis toimunud arutelu käigus tõid asjaosalised välja meetmed vaktsineerimise ulatuse ja tempokaks laiendamiseks, et jõuda püsitatud eesmärgini vaktsineerida 70 protsenti elanikkonnast sügise alguseks. Käesoleval ajal on vaktsineeritud 43,5 protsenti elanikkonnast.

Komisjoni istungil kinnitati, et Terviseamet on käesoleval ajal ravimite hoidmine ja säilitamine kontrolli all. Terviseameti külmlaos kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiini ja ravimi varudega seotud probleemide lahendamisse ja hinnangute andmisse peab tooma selguse riigisekretäri juhitav komisjon. Pärast seda saab anda adekvaatne hinnang tekkinud olukorrale.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti hinnangul ei saa olla rahul vaktsineerimise korraldamisega. „Oleme pidevalt juhtinud tähelepanu puudulikule teavitusele ja toimiva vaktsineerimiskava puudumisele. Viivitamatult tuleb lahti saada kaootilisest tegevusest, ebaselgetest sõnumitest ja luua selge ning toimiv süsteem. Ilma selleta ei suuda me vastu seista kroonviiruse uute tüvede pealetungile,“ ütles Kütt. Ta lisas, et erilist tähelepanu tuleb pöörata piirikontrolli tugevdamisele kõrge nakatavusnäitajatega riikidest saabunute suhtes. „Sotsiaalkomisjon peab kindlasti uuesti kogunema, kui riigisekretäri juhitud komisjon on teinud kokkuvõtted, sest see rahaline kahju rääkimata mainekahjust ei tohi jääda lihtsalt fakti konstateerimiseks,“ sõnas Kütt.

Komisjoni istungil osalesid ja andsid selgitusi tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Sotsiaalministeeriumist terviseala asekantsler Maris Jesse, COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer,  Terviseameti peadirektor Üllar Lanno, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei-ja Piirivalveameti piirivalveosakonna piirihaldusbüroo juht Eve Kalmus, Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar ning Riigikantselei nõunik Triin Raag.

5 kommentaari
  1. Enn 2 nädalat ago
    Reply

    Maski ei kanna peaaegu mitte keegi enam, ei hoita distantsi, toimuvad kogunemised, spordivõistlused jne. Välismaareise võiks lubada vaid nendele kellel on välismaal lapsed või vanemad aga ka neid kes tagavad kaubavahetuse. Suve võib veeta oma kodumaal. Aga kas ehk uute haigusttekitavate tüvedele on vaja uut vaktsiini, seda me ju ei tea. Me vist ei tea ka kui kaua mõjub praegune vaktsiin ja kahjuks ka vaktsipneeritud inimesed haigestuvad kuigi kergemalt aga nakkuse edasikandjad on need inimesed ikkagi. Muidugi sellised tublid poliitikud nagu seda on Kotka ja Kiik teevad kõik mis nende võimuses on et viirus ei leviks aga palju oleneb ka teistest inimestest.

    • Eurojura kõigile 2 nädalat ago

      Praegune homoseksualismi massipropaganda ei ole suunatud sellele, et inimesed oma “õige identiteedi” leiaksid – see on suunatud sellele, et võimalikud paljud loobuksid aktiivse ajupesu tulemusel eluandvast heteroseksuaalsusest ning valiksid mingi muu, kuid kindlasti lastetu tee. Käib rünnak ELU vastu.

  2. Mitmes 2 nädalat ago
    Reply

    linnas on süstimine korraldatud nii, et alustatakse alles pärastlõunal. Inimesed maalt sõidavad aga linna hommikul ja süstimisajaks on nad koju sõitnud.
    Lahend: Süstimine peaks olema korraldatud ka hommikupoole, nt 9-12. Siis saaks paljud turulkäijad endale sutsu lasta ära panna. Ning kasutada tuleks janssenit, sest see ei nõua teistkordset passimist. Sest kui kohe 1. süsti järel ära ei sure või kokku ei kuku, siis näibki, et enam pole 2. sutsu vaja.
    Seega: tellige 1-kordset janssenit ja muud kinkige ära. Jäägu ainult 2. süsti jagu.
    Kindlasti saab nii ruttu veel 10% süstitud. Kuid 100% vabatahtlikkuse alusel ei saa, sest 20% inimestest polegi nõus laskma end torkida. Kuid 80% täisealistest oleks võimalik süstida küll.

  3. Nojah 2 nädalat ago
    Reply

    Ega paljud meie inimesed ei karda pandeemiaat. See on ju selgesti näha ja riigi tasemel on raske midagi ära teha. Meie rahvale on vaja selgeid piiranguid. Päriselt piire konni panna muidugi ei saa, olen nõus et vanemad ja lapsed peavad saama üle piiri minna, samuti tööalaselt ei saa keelata piiri ületada. Aga meie rahvas on osaliselt rändrahvasm mitte ei püsi paigal. Nojah kõige ohutum on tänaval autoga sõita edasi-tagasi. Ma imestan kuidas in võimalik selline autode vool päev otsa. Kui pooled nendest teevad seda oma ameti pärast aga teised uhavad niisama. Tekib arvamus et tööl ei käidagi, Siis imestame et looduses midagi halba toimub. Aga ehk tahavad mehed kodunt eemal olla et ei kuuleks naise irisemist. nagu teada on meil palju koduseid tplisid. Aga see on ikka parem kui kogunemised nii et las sõidavad. aga maski peaks ikka kandma.

  4. Piiri 2 nädalat ago
    Reply

    saab vabalt kinni panna, kuid kui keegi tuleb, peab ta 100% 2 nädalat viibima omasuguste seas valve all. See toimuks kuupäevaliselt, st et nad ei saaks lävida teistel kuupäevadel saabunutega. On nad 2 nädala pärast terved, sõitku kottu.
    Nt täna tulijad istuks valve all 26ndani, homme tulijad 27ndani jne. Väga lihtne. Ning peavad võõrastemajas olema omal kulul.
    Seega keegi neil reisimist ära ei keela, kuid ka vastutagu oma reisilõbu eest.
    Selline nõue paneks ka inimesed ennast pookima. Kui ikka Valgast Tallinna või Tartu bussile või rongile ilma pookimistõendita ei saa, siis hakatakse kohe otsima, kus sutsuka ära saaks.
    Loomulikult ei poogiks end kõik, mingi 10% täiskasvanutest ikka jääb. Kuid need on ka kolgaste elanikud, ei käi kellegagi läbi ega saa ka midagi levitada.
    Seda nimetatakse vabatahtlikult sunniviisiliseks pookimiseks.
    Meil on aga jahumütsid valistuses ega suuda midagi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.