Välisminister Eva-Maria Liimets osales 2. ja 3. septembril Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) Sloveenias Kranjis, kus käsitleti põhiosas olukorda Afganistanis, aga ka Euroopa Liidu suhteid Hiinaga ning Valgevene tegevust ELi välispiiril. Lisaks kohtus minister India välisministri dr Subrahmanyam Jaishankariga.
„Eesti nagu kõikide inimõigusi väärtustavate riikide jaoks on ülimalt oluline, et Afganistani ühiskondliku arengu ja inimeste heaolu nimel oleks naistel võimalik ühiskonnaelus aktiivselt osaleda, tüdrukutel hariduse omandamist jätkata ning vähemusgruppide õigused oleksid tagatud,“ ütles välisminister Liimets. „Peame tähtsaks vägivalla vältimist, kõigi inimeste turvalisuse tagamist ning humanitaarabi takistusteta jõudmist kõigi seda vajavate elanikeni.“
Eesti on tänavu koos Norraga ÜRO julgeolekunõukogus Afganistani teemajuht, vedades Afganistaniga seotud teemade läbirääkimisi, mis on ÜRO tegevuste jätkamiseks ja Afganistani edasiste arengute mõjutamiseks väga olulised. Koostöö loodava Afganistani valitsusega saab olla rangelt tingimuslik ja sõltub eelkõige Talibani valmisolekust tagada kõigile riigi elanikele inimõigused ja turvaline elukeskkond. Samas on oluline praktiline suhtlus humanitaarabi ligipääsu tagamiseks. Ministrid rõhutasid kohtumisel, et tähtis on toetada Afganistani naaberriike pagulaste vastuvõtmisel ja majutamisel.
Rääkides suhetest Hiinaga, rõhutas minister Liimets Euroopa Liidu ühtsuse ja samameelsete partneritega tehtava koostöö olulisust. „Hiina on oluline globaalne partner kliimamuutuste peatamiseks, kuid kindlasti on raske vaadata mööda Hiina vastuolulisest praktikast inimõiguste vallas – sellele tuleb järjekindlalt tähelepanu juhtida, lähtudes Euroopa Liidu põhimõtetest ja väärtustest,“ ütles välisminister.
Ministrid tõdesid kohtumisel, et Euroopa Liidu liikmesriigid on Valgevene teemal solidaarsed ja toetavad üksteist. Lukašenka režiimi poliitilistel eesmärkidel korraldatud hübriidrünnak ja illegaalne ränne Euroopa Liidu ja NATO välispiiril kujutab selget julgeolekuohtu kogu Euroopale. Tegu ei ole pelgalt Leedu ega Läti probleemiga, mistõttu on Euroopa Liidu jaoks oluline astuda ühiselt vastu Lukašenka režiimi katsetele õõnestada meie julgeolekut, unustamata seejuures Valgevene poliitvange ja laiemat Euroopa Liidu tuge Valgevene kodanikuühiskonnale.
Kohtumisel India välisministri dr Subrahmanyam Jaishankariga väljendas välisminister Eesti toetust Euroopa Liidu ühtse India ja Vaikse ookeani regiooni strateegia ja globaalse ühenduvuse strateegiate loomisele, tuginedes välisasjade nõukogu lõppjäreldustele. India on Euroopa Liidule oluline partner vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna loomisel.
2.–3. septembril Sloveenias Kranjis toimuv Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kaks korda aastas ELi Nõukogu eesistujariigis. Praegu on eesistujaks Sloveenia, järgmise kohtumise korraldab 2022. aasta esimeses pooles Prantsusmaa.
Kohtumise ametlikud fotod on leitavad fotogaleriis.
Aga miks siis Teiesugune primitiivne eluvorm sekkub võõraste riikide siseasjadesse?
Kaua see KE eit selle Valgevene kallal võtab? Kõik normaalsed inimesed teavad kes on selles kriisis süüdi aga see segane ikka jahub.Või temal on rahu ja stabiilsust vaja? Jälestusväärne inimene.
Eevamariia tahtis öelda, et Eesti enam Ahvkanistaani ei okupeeri ega kiusa? Huvitav palju me ahvkaanidele nüüd hüvitist maksma peame? Osa meelitasime küll siia aga palju maksame neile peredele kelle vabadusvõitlejaid me jänkide majandushuvide eest tapsime?
Ja mis see Liimetsa asi on, nagunii temast ei olene midagi. Selle naise tegevusest ei saa keegi kasu. Ta nagu polekski keskerakondlane- Mida ta on teinud meie riigi heaks jääb arusaamatuks.
On päevselge et Afganistani afääriga näitasid Eesti juhid oma lõpmatut lollust Praegu pärast jänkide häbiväärset ent ammugi oodatud pagemist tuleb eurooplastel otsustada kas hakata kiirkorras looma oma Euroopa kaitsejõude ja saata armetud USA strateegid koju või oodata millal jänkid meid Venemaale maha parseldavad Hiina tugevnemisest meil nagunii pääsu pole Oleme armetu võõrast abirahast elatuv riigike armetu välispoliitikaga