Tõnis Mölder: käsi püsti, kes tahaks tänase planeedi jätta oma lastele. Euroopa kliimapakett on meie ainus võimalus

Koolinoored mures planeedi kliima pärast. Foto Urmas Luik/Scanpix

Tõnis Mölder, keskkonnaminister

Kes ei ole kursis teadlaste seisukohtadega, see vaadaku uudiseid või aknast välja: kuumalained ja tugevad tormid on sagenenud ning sagenevad veelgi. Üha enam esineb põuda ja metsatulekahjusid ning see seab ohtu meie põllu- ja biomajanduse. ÜRO kliimamuutuste teadusnõukogu (IPCC) uus aruanne teatab, et isegi, kui suudame soojenemist piirata, ei ole enam võimalik ebameeldivaid tagajärgi vältida ja halvim on alles ees. Käsi püsti, kes teist soovib jätta oma lastele sellise maailma? Muudatused tuleb teha ja Eesti kavatseb neist võita.

Kuuma juulikuu keskel avaldatud kliima- ja energeetikapakett sillutab teed kliimaneutraalsusele, kuhu Euroopa Liit tahab jõuda 2050. aastaks. Meedias on hakanud nüüd ilmuma paanikat külvavad kirjatükid, kuidas rohepööre hakkab meie majandust kahjustama. Kinnitan, et see ei pea kindlasti paika, sest esiteks on asju nutikalt korraldades meil võimalus rohepöördest pigem võita ning teiseks seisab Eesti läbirääkimistel oma huvide eest.

Kaasnevad hüved

Kliima- ja energeetikapakett ei ole oma sisu poolest tegelikult midagi revolutsioonilist. Juba toimivaid süsteeme tugevdatakse ja juurde luuakse mehhanisme, mis aitavad kaitsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas ning toetada väiksema sissetulekuga leibkondi. Kaasnevad ühiskonnale olulised hüved nagu energiatõhusamad kodud, mida on odav kütta ja jahutada, puhtam keskkond, keskkonnasõbralikum transport ning rohelisem ja tugevam energiasüsteem.

Energeetika osas on Eestis juba mõnda aega rohepöörde suunas liikunud. Seda tõestavad meie taastuvenergeetika kasvav osakaal, eelolevad rahvusvahelised tuuleenergia projektid, viimaste aastate tihe fookus vesinikule, rahvusvaheliselt tuntud energia nutivõrk ja ka Eesti Energia hiljutine süsinikuneutraalsuse plaan. Võimalusi rohepöördeks on aga palju rohkem – kuni väikeste kohalike kodanikualgatusteni välja. Mida rohkem suudame eriilmelisi lahendusi leiutada ja turundada, seda enam rohepöördest võidame.

Praegu on Eesti autopark üks vanemaid ja saastavamaid Euroopas, rikkudes nii igapäevaselt meie keskkonda. Samuti on meie hoonete keskmine energiatõhusus madal, mis tähendab, et meie kodude küttekulud on suured. Seega on kindlasti meie huvides, et arendada nendes sektorites jätkusuutlikumaid lahendusi. Transpordi ja hoonete sektoritele täiendava heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi loomisega teenime ühikute müügi tulu, mida saab suunata nendes sektorites uute lahenduste arendamisse.

Saame EL-i vahenditest tarbijat toetada

Samas peame hoidma silma sellel, et üleminek uutele ja tõhusamatele lahendustele ei mõjutaks liialt tarbijate rahakotti. Selleks suurendab Euroopa Liit moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi rahastusvahendeid ning loob uue sotsiaalfondi. Eestis saame neid vahendeid kasutada tarbijate toetamiseks.

Selge on see, et paketis on aspekte, kus peame enda huvide eest seisma. Augustis käivituvad paketiga seonduvad arutelud huvigruppide ja ministeeriumidega, et kujundada läbirääkimisteks Eesti seisukohad. Pean oluliseks, et kliimapaketis arvestatakse iga liikmesriigi eripäraga, Eesti puhul põlevkivisektoriga. Kindlasti rõhutame oma murekohti eelolevatel läbirääkimistel. Ei tohi aga unustada, et komisjoni pakutud pakett on raamistik kogu Euroopale, sellepärast on oluline leida ka läbirääkimistel oma positsioonide kaitsmiseks tugevaid partnereid teistest liikmesriikidest.

Eluterve lähenemine on vajalik igas valdkonnas, samuti ka rohepöördes. Nii nagu ma olen ka varem rääkinud, peame majandust arendades jälgima, et see vastaks meie sotsiaalmajanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid. Tähtis on saavutada tasakaal loodushoiu, kliimaeesmärkide ja majanduse, sealhulgas sotsiaalmajandusliku vaatepunkti vahel.

9 kommentaari
  1. Jama ajate. 2 nädalat ago
    Reply

    Ma olin väike poiss kui kisa käis vihmametsade kaitseks. Siiani aga vihmametsi hävitatakse. Kliima muutub ilma teie kisata või jätab muutumise. Praeguse kisa taga on tegelikult suur kasum ja raha. Saame ka meie siis kaitsta kliimat. Jätke meie metsad rahule.

  2. Tõnis 2 nädalat ago
    Reply

    on ilmselge IDIOOT! Kohe põhjendan.
    Tõnis on tavaline lollametnik, kel pole huvigi veebilehtedel ja teadusraamatutes tuhnida. Siis ta näeks, et oleme praegu soojenemisjärgu tipus, kust edasi ootab meid järjeordne jahenemine kuni 8° võrra. Eelmised soojenemised olid ümardatult 128000, 235000 ja 320000 aastat tagasi. Nende vahel olid kauakestvad jääajad. Ning selline ootab ka meid ees. Pealegi on seekordne soojenemisjärk 2° väiksem kui eelmised.
    Mis on ka põhjendatav, sest maamuna sisemuses tuum jaheneb ja uut juurde ei tule. Samuti põleb iseendas päike ja Maa eemaldub päikesest ning päikese mõju meile jääb väiksemaks. Seda küll miljonite aastatega, kuid suund on selge – meid ootab uus jääaeg. Kas jahenemine algab 100 või 150 aasta pärast, pole veel selge, kuid ta tuleb ning sama järsult nagu eelmised.
    https://www.neponset.org/happenings/coping-with-climate-change/

    • Tõnis ajab nii tarka juttu, mida on võimeline rääkima idioot. 5 päeva ago

      Mine arstile.

  3. Igasugused 2 nädalat ago
    Reply

    lärmiga Brüsselist kaelamääritavad kavad on mõistuse vastased. Sellise müra saatel saab vaid rahva raha kantida teatud suunas, kusjuures need kantijad teavad suunda ise ette ning on oma kugastega juba ootamas.

  4. Jah 2 nädalat ago
    Reply

    Ma ei oska eriti sel teemal kaasa rääkida, aga tahaks teada kas autod saastavad ka ja mõjuvad kliimale halvasti- Päev otsa vuravad autod mööda linna ehkki meil on ka ühistransport olemas. Kui 50 protsenti sõidavad töö pärast aga kas need lõbusõitjad tööl ei käigi võiAga ehk rahustavad närve. Ei tea öelda milles asi on.

  5. Eve 2 nädalat ago
    Reply

    Mülder on tubli poliitik ja ehk oleks võinud olla mõne teise ala minister. Kliimamuutus on väga raske ja siin on koostöö vajalik.

    • Just 2 nädalat ago

      Mülder ei saa hakkama!

  6. Minge.... 2 nädalat ago
    Reply

    Tohutud metsapõlengud Austraalias, Kreekas, USA-s, Portugalis,Hispaanis ja Siberis ilmselt loodusele ei mõju? Mõjub hoopis see ,et meie küttekolded on suured ja majade soobuspidavus on väike ja vanu autosi on palju jne. Üks lollus teise järel. Ma olen rahulik inimine aga kui taolist juttu räägib minister siis ma lähen marru.

  7. robert 5 päeva ago
    Reply

    Kuidas küll saab nii väikse haridustasemega mees olla keskkonnaminister Eelmisel talvel oli kolm nädalat padukülma Kus see soojenemine on Vaatan aknast välja Tubli jahedavõitu sügisilm Metsa meil 60 protsenti pindalast Maa rahvast tühi Rohelust nii et tapab Mina kardan hoopis et need hiina puidukruvid millega soojustuse karkassi kiviseina kinnitatakse on kümne aasta pärast läbi roostetanud ja need kremplid koos akendega kukuvad krobinal alla Üks sõber alpinist ütles et nullenergia maja võib olla vaid iglu Juhul kui keerad end tublisse soojapidavasse magamiskotti Kuhu küll ükskord pannakse kõik need elektriakud ja see soojustusrämps mis ei idane ega mädane Kogu see kära kliimasoojenemise ümber toimub raha nimel

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.