Lugupeetud President Alar Karis,
Lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas,
Lugupeetud Peaminister Kaja Kallas,
Meie, Eesti Vabariigis elavad sundüürnikud, pöördume taas Teie poole lootuses, et Te kuulete meie valukarjet ja süüvite meie muresse, mis kestab juba aastakümneid. Kõik need aastad oleme me uskunud ja lootnud õiglusele riigi poolt inimeste suhtes, kes eluruumide privatiseerimisprotsessi käigus süütult kannatasid.
Mis põhjusel on just meist saanud poliitiliste, moraalsete, eetiliste väärtuste pantvangid? See oli meie ühine tragöödia ja viis tuhat sundüürnikku ei pea selle eest vastutama ja kannatama. Eluvarju kaotamine tähendas tollal paljude inimeste jaoks sõna otseses mõttes surma.
Mina, Nina Savinova, elasin 27 aastat aadressil Poska tänav 9-9. Meie maja oli 50% remontivajavas seisundis ja selle elanikud renoveerisid aastakümnete vältel maja ise.
Uudis sunniviisilisest privatiseerimisest oli meile nagu välk selgest taevast. Minu naabrid, proua Mahlapuu (80), proua Hilda (78) ja Ida Karlovna (70) ei uskunud kuni oma elu viimaste päevadeni, et nad välja tõstetakse ning vastuseks minu palvele minna piketeerima Presidendilossi ette, vastasid, et nad ei usu iial, et Eesti Vabariigi võimud ajavad nad elukohast välja tänavale. Kuid täpselt nii see läks …
Tuldi kohale, võeti ruumid ära ja inimesed tõsteti välja. Ja minu intelligentsed, haritud daamid, kes kogu hingest uskusid õigluse olemasolusse, leidsid enesele uue elukoha, milleks oli kalmistu.
Mõned aastad hiljem tegi Rootsis elav peremees maja korda, puhastas ja renoveeris selle ning müüs edukalt maha.
Mina koos oma perega sattusin linna munitsipaalkorterisse, kus juba 15 aasta jooksul maksan üüri 300.-EUR kuus ja elan majas koos asotsiaalide, hulkurite ja alkoholisõltlastega. Minu perelt võeti sunniviisiliselt ära kaks korterit (Poska 9 korterid 9 ja 10), pärast realiseeriti need korterid hinnaga 350 000.- (kolmsada viiskümmend tuhat) EUR.
Mina, Nina Savinova, elan siiani usus ja lootuses õiglusesse meie väikeses ja armsas Eestis. Juba üle 30 aasta olen juhtinud Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni ning olen andnud panuse paljudesse Euroopa Liiduga seonduvatesse integratsiooni- ja lõimumisprojektidesse, rahvusvähemustega seonduvatesse küsimustesse ja Eesti ning Valgevene kultuuri. Ka Eesti kodakondsuse sain ma teenete eest Eestile. Olen üles kasvatanud tütre, kellest on saanud tuntud ooperitäht ja kes toob Eestile kuulsust paljudel maailma ooperilavadel.
Me täname sundüürnike probleemidega tegelevat komisjoni tema töö eest ja ootame ning loodame, et Eesti Vabariigi valitsus ei löö meie, sundüürnike peale käega, nagu tüütu kärbse peale ning püüab, südametunnistust ja õiglusnorme järgides lõpuni tegeleda nende inimeste saatustega, kes pärast seda Hirmsat Reformi veel ellu on jäänud.
Me ikka veel loodame ja usume Teie aususesse ja Teie õiglustundesse ning ootame meie elu ja saatust puudutava lahendi leidmist.
- 26. oktoober 2021.a. Tallinn
Nina Savinova
Ütles meile üleriigiline ülestõus Võdu väljakul:
ASUGE VALITSUSE VASTU!
Kaua nad rahvast lollitavad!
Ministerid juba lahkuvad.
Võeti ära, sest olin lapsena komsomolkus.
omanik lasi jalga, siis oli see tema valik oma omand maha jätta. Selge, et Laari Mardi katse neile midagi veelkord tagasi anda (nagu sakstele, kes said hüvitist nii Adolfilt kui ka meilt) oli kuritegu siinsete okupatsiooni alla jäänute vastu.
Kuid kuna 1990ndatel üle 100000 siit lahkus, kelle kätte jäid siis nende elamispinnad? Miks neid ei antud nn sundüürnikele? Miks pole esitatud aruannet, et major Jura Mihhailov oma 4-liikmelise perega 1993.a lahkus ja temast jäi järele 4-toaline korter. See eraldati sundüürnik Juta Juurikale ja tema perele.
Kus on sellised aruanded? Et seda igavesti kestvat nuttu enam ei oleks, tehke kõik kõigile selgeks.
Kas pole juba kohale jõudnud,et taolise alandlikkusega Te midagi ei saavuta?
Jääb vaid soovida et sundärastamise läbi viinud poliitikud lahkuks siit ilmast piineldes
[…] Kesknädal laadis eelmise aasta novembrikuu alul üles Nina Savinova Avaliku kirja President Alar Karisele, Riigikogu esimehele Jüri Ratasele ja peaminister Kaja Kallasel nende Poska tn 9 kauaaegsetele elanikele osaks saanud ebaõiglusest ja suurest ülekohtust. Kirjas tänatakse Keskerakonna nõudmisel loodud omandireformi valitsuskomisjoni nende töö eest ja avaldatakse lootust, et valitsus „püüab südametunnistust ja õiglusnorme järgides lõpuni tegeleda nende inimeste saatusega, kes pärast seda Hirmsat Reformi veel ellu on jäänud“. https://kesknadal.ee/2021/11/02/avalik-kiri/ […]