Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Tartu rahu aastapäeva kontsert-aktusel

Eva-Maria Liimets. Foto allikas: Välisministeerium

Kallid kaasmaalased!

Täna, Tartu rahu 102. aastapäeval, meenutame kõiki, kes võitlesid ja langesid Eesti vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest ning tunnustame meie tolleaegsete riigijuhtide ja diplomaatide vaistu, osavust ja kindlameelsust. Eesti elulised huvid said rahu saavutamisel parimal viisil kaitstud ja kindlustatud.

Me täname ka neid, kes Vabadussõjas aitasid bolševismi vastases võitluses kindlustada meie võitu: Suurbritannia mereväelasi, Taani, Rootsi ja muidugi Soome vabatahtlikke, Läti relvavendi.

Eesti oli esimene riik, kes Nõukogude Venemaaga rahu sõlmis. Teised tollase impeeriumi rahvad kasutasid samuti ajaloolist võimalust, mille loomisele Vabadussõja võiduga teed rajasime.

Rahuleping avas Eestile tee maailma riikide perre. Üksteise järel sõlmis Eesti diplomaatilised suhted enamiku Euroopa ja paljude maailma riikidega. Kaks aastat pärast Tartu rahu sõlmimist kirjutas Postimees oma juhtkirjas:
„Meil on täna põhjust küllalt rahuldusetundega tagasi mõtelda selle peale, et täna kahe aasta eest Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahulepingule alla kirjutati./…/ Tartu rahulepingu tingimused on kaugelt põhjalikumad, kindlamad ja endise rajariigile huvidele vastavamad kui temale järgnevate teiste rahulepingute omad.“

Läks vaid mõni aasta, kui tõdeti, et too ajaaken võis olla meie ainus võimalus omariikluse otsustavaks kindlustamiseks. See oli ajalooline moment, mida meil kunagi varem polnud ja kus allakirjutamisega viivitamine oleks võinud tuua saatuslikud tagajärjed.

Veel enam, see oli ajahetk, mil rahu oli võimalik teha tingimusel, mis Postimeest tsiteerides oli „Eesti sõjaväe kangelastegude vääriline ja rahvuslikule iseolemisele vastav“.

Tartu rahuleping on meie omariikluse vundament. Seda alusmüüri ei laotud siiski kõhklusteta. Juba rahu sõlmimisel tuli arvestada teise osapoole valmidusega seda lepet rikkuda. See on õppetund, mida me peame alati meeles pidama.

1921. aasta septembris võeti Eesti Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga ennetada sõda kollektiivse julgeoleku tagamisega. Nagu me kõik teame, kukkus Rahvasteliit läbi ja kaotas oma mõtte. See juhtus, kui sinna kuuluvad riigid jäid pealtvaatajaks, kui totalitaarsed režiimid lämmatasid vabaduse, inimõigused ja demokraatia, suutmata takistada uut suurt sõda Euroopas. Selle hinda maksime riigi ja rahvana kõige valusamalt üle poole sajandi.

Julgeolekukeskkond meie ümber on ka praegu pingeline. Rahvusvahelisel õigusel ja rahvusvaheliste institutsioonide autoriteedil põhinev kord on pandud taas surve alla. Euroopa julgeolek on ohus. Taas oleme oludes, kus rünnatakse Euroopa riikide piiride puutumatust, suveräänsust, õigust valida ise oma elukorraldust ning vahendeid julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks. Nagu 102 aastat tagasi Venemaaga rahu tehes, nii tuleb meil ka nüüd oma elulisi huve kaitsta suurriiklike ähvarduste, mõjufääride poliitika ning ultimaatumite tingimustes. Ajalugu õpetab meid, et demokraatlikud riigid ei tohi jääda pealtvaatajaks. Me ei tohi kõhelda aitamast neid, kes oma vabaduse eest seisavad, sest kõrvaltvaatajaks jäädes võib olla ohus meie enda elukorraldus ja julgeolek.

Pean oluliseks rõhutada, et iseseisvuse taastamisest möödunud 30 aasta jooksul oleme sõlminud lepinguid, mis on osutunud sama ettenägelikuks ja vajalikuks meie riikliku iseseisvuse ja suveräänsuse tagamisel nagu Tartu rahuleping, mis kehtib ja jääb kehtima. Meie julgeoleku  alusmüüri moodustavad ÜRO harta, Põhja-Atlandi leping, Euroopa Liidu aluslepingud ja teised rahvusvahelised kokkulepped. Oleme targasti kasutanud ajaloolist akent, mis meile avanes, ning arendanud ja kindlustanud oma liitlas- ja partnerlussuhteid.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitilised tõekspidamised ei muutu. Need põhinevad rahvusvahelisel õigusel, demokraatlikel väärtustel ja kindlal teadmisel, et me oleme valmis ise ja koos liitlastega neid väärtusi kaitsma. See ei tähenda mitte üksnes moraalset tugevust ja diplomaatilist ühtsust. Nagu toona, nii on ka nüüd aktuaalne Jaan Poska öeldud tõdemus rahulepingu ratifitseerimisel Asutavas Kogus: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu“.

Nagu Eestil olid Vabadussõjas liitlased, nii aitavad ka täna meie NATO liitlased,  Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani väed, Belgia ja USA õhuvägi seista koos meie kaitseväega Eesti vabaduse ja julgeoleku eest. Meie ühtsus vabaduse kaitsmisel on kindel ja vankumatu.

Head Tartu rahu aastapäeva!

Elagu Eesti!

7 kommentaari
  1. Noo 1 kuu ago
    Reply

    Kahetsen et avasin arvuti ja jäle näen seda vastikut naist. Keda huvitab tema kõne. Kas ta tahab sõda nagu Bides.Milles on inimesed süüdi. ma hakkan täna üüsel hirmsaid unenäusid nägema. Kuhu me oleme jõudnud. Paistab et mõnedel on tahtine sõda välja kuulutada. Venemaa ei kavatse tungida Ukrainasse aga sealt provotseeritakse ja oma inimesi peab kaitsma. VVenemaal elavad ukrainlased ei saa raha saata om vanematele Ukrainasse isegi matustele ei lubata. Milles inimesed süüdi on. Pension on Ukrainas väga väike, inimeste eest ei hoolitseta, ainult tahksid tapatalguid-

    • Juba 1 kuu ago

      ammu teada, et pidagu kõnet Jurka, Kaja või EvaMaria, kui tähtis oli Vabadussõjas saavuattud võit jne, kuid kui vankad sokutavad meile ette piirilepingu, et anname ära Petserimaa ja Narvataguse ja hüvitiseks veel veeala ligi 200 ruutkilti, siis kirjutame KOHE alla!

  2. Sergei 1 kuu ago
    Reply

    Mõtisklused. Rahvas võitles end vabaks , Võib tänada välisriike, aga kas nende abi oli omakasu püüdmatu- näit. 1885
    Prantsusmaa, Inglise laevad pommitasid Läänemere linnu, Sevastoopolis 300 päeva verevalamist , rööviti hävitati Krimmi äärseid linnu, Kaukaasia mägedes verevalamised, hävitati Petropavlovsk – Kamtšatsk- ka sinna jõudsid nende laevad !
    Just sh .need 2 riiki ( juhid) lasid Münheni leppega enne 2 maailmasõda Saksamaal Tšehhi okupeerida. ( leppeid
    oli teisigi)
    Stalin isiklikult ei määrinud oma kätt Hitleriga- vaid Molotovi ja Ripendropi paktiga. Sellega sai natuke sõda edasi lükata
    Hiiumaal ja Saaremaal on ju tänini kaitserelvastuse st. statsionaarseid suurtüki šahte näitamiseks. .- Abi neist polnud.
    Stalinism jäle. USA- le tuli Ling-Liis kinni maksta ( abi laen relvade eest) vaja kaevandustele ja linnade taastamiseks palke. küüditamised metsa tööle -. Naaber näitas näpuga ja kolis ise küüditava majja. Mati Hint mulle – Vene sõdur lükkas mu ree pealt maha. Hiljem hakkas elu minema . Kosus uus süsteem – Olime rõõmsad pidusid oli ka palju- Midagi jäi vajakka.
    Suurt ühist kodumaad juhtisid ukrainlased ka poliitbüroos 18 liiget neist 12 ukrainlast. Aga siis soovisime kõik vabaks- hakkame paremini elama. MH Ukrainas seisab maailma suurim transpordi lennuk tänini poolikuna angaaris- sest ka meil tehti mõni detail sinna. EL – justkui muinasjutu maa- aga käige ja vaadake, ei prassi nemad ,ei sõida nii suurte autodega ja pole midagi nii kuldset , vaid tasa ja targu. AGA NATO- kas sinna oli vaja nii tungida . Soome, Rootsi , Šveits ja pundis Baltikum -ka teised võisid olla neutraalsed. NATO , USA jäledad teod Vietnam eriliselt. ,Jugoslaavia hävitamine uraani ja grafiidi pommidega, Süüria ,Liibüa, Afganistan Iraak., riigijuhtide tapmised sealt põgenikud . Peale teist maailmasõda USA-l üle 30 agressiooni ! Ukraina fašistliku ühiskonna kasvatamine- (ajupesu) see on üle 30 a. USA töö vili . Ka EV võimud on sellest kõigest osa võtnud. Lärmi tehti põgenikest -mis Valgevene kaudu .. AGA OMA SÜÜ ? EI suhtu EV ametnikud teiste riikide suveräänsusse lugupidavalt- SH. Venemaa, Valgevene- sealsete riigi (siserahu) hävitajate toetamine- lurbaneid kes pole võimelised üht puudki istutama.
    Ole siis kodumaa patrioot- kui sa pole oma valitud juhtidega ühel meelel- pole enam kedagi valida !

  3. Nojah 1 kuu ago
    Reply

    Kui nüüd tuleb sõda on süüdi Biden kes topib oma nina sinna kuhu pole vaja. Nato sõdurid pole süüdi et nende ülemused on sõjaõhutajad . Surma saavad sõjas sõdurid aga mitte nende käskijad. kes on rahust tüdinenud.Ukraina peaks maha rahunema ja jätma kõik nagu on rahvas elab vaesuses.Hakaku parem hoolitsema om rahva heaolu eest.Kui palju inimesi hukkub selle Ukraina pärast.Mitte midagi pole paemaks läinud EL-us ollrs. Poola on jube vastik riik. Brüsselis tegeldakse valede asjadega aga USA saab sõjast isegi kasu.

  4. ei keegi 1 kuu ago
    Reply

    “too ajaaken võis olla meie ainus võimalus omariikluse otsustavaks kindlustamiseks. See oli ajalooline moment, mida meil kunagi varem polnud” –
    tõepoolest, sakslastele, hoolimata 700 aastast, polnud selline mõte, anda eestlastele kas või mingisugunegi autonoomia, kunagi pähe tulnud; Tartu rahu allakirjutamine Venemaa poolt vallandas aga Eesti tunnustamise ahela – nõnda oli see vastastikku kasulik tehing – Eesti sai iseseisvuse – Venemaa akna Euroopasse (kaubatransiit, kullamüügi vahendus jne)
    Nii et võtke eeskuju, pr välisminister, Venemaaga on võimalik suhelda küll, kusjuures Lääneriigid Eesti rahualgatust tollal ei toetanud, mingist Eesti iseseisvusest oli neile palju olulisem bolševismivastane võitlus. Nagu venevastane hüsteeria tänagi.

  5. maakas 1 kuu ago
    Reply

    700 a. võõr võimude all.-. Ristirüütlid tulid oma mõõga ja usuga- maale kus inimesed uskusid sellesse mida nad külvasid . , uskusid sellese mida ise oma tegemistega tegid .MH. samad ristirüütlid käisid ka Süüriat röövimas. Jäle euroopa oma kultuuriga . Huvitav ka Venemaa kallal 500 a järjest igal sajandil vähemalt 2 retke. poola, prantsusmaa ,türgi, saksamaa, inglismaa, leedu ja keda nad veel liitu võtsid oma rööv retkedele. Venemaa püüdis küll nende meele järgi olla- meestel lõigati habemed ja sukkpüksid topiti euroopa moe järgi jalga, aga ikka polnud eurooplastele meelt mööda
    Nüüd uus sajand ja paistab, et anglo-saksid jälle uue käigu ette võtnud. üks inglise lord olevat öelnud: kuidagi igav on elada, et keegi momendil ei pea sõda Venemaaga

    • uskmatu-toomas 1 kuu ago

      Vaata venemaaga on natuke teisiti.Humorist Petrosjan ütles ilusti – igal sajandil tungitakse korra venemaale kallale,saadakse vastu hambaid,et siis saja aasta pärast tulla uue litaka järele !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.