Sutt ja Aas: Eesti peab panustama Žõtomõri oblasti ülesehitamisesse

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtusid esmaspäeval Ukraina ülemraada liikmete ja Žõtomõri delegatsiooniga, et arutada oblasti ülesehitamist ning kuidas Eesti saaks sellesse panustada. 

Ministrite sõnul on Ukraina näidanud üles erakordset toimetulekut sõjalise agressiooniga ning Eesti ja ülejäänud Euroopa ülesanne on aidata neil sõda Venemaa vastu võita ja kannatada saanud piirkonnad uuesti üles ehitada.

“See sõda ei ole ainult Ukraina sõda, vaid sõda Euroopa väärtuste ja tuleviku eest. Eesti on osutanud Ukrainale kõikvõimalikku abi, et nad suudaksid sõjaolukorras toime tulla. Nüüd jõuab järk-järgult kätte ka see aeg, kus saame hakata keskenduma Ukraina ülesehitamisele ja tulevikule. Kindlasti toetavad Ukraina ülesehitamist nii Eesti riik kui ka meie ettevõtted,” kinnitas minister Sutt.

Minister Aas lisas, et samuti toetab Eesti kiireid ja jõulisi sanktsioone. “Eesti on häälekalt seisnud selle eest, et tõsta agressiooni hinda Venemaale võimalikult kõrgele. Agressori vastutust ja kohustust hävitatu hüvitada ei tohi unustada ka Ukraina taas üles ehitamisel,” rõhutas ta.

Žõtomõri delegatsioon on Eestis mitme päevasel visiidil, et arutada erinevate asutustega oblasti ülesehitamist. Visiidi üheks eesmärgiks on tutvustada Eesti osapooltele Žõtomõri oblastit, sealset olukorda ning äri- ja koostöövõimalusi. Žõtomõri piirkond on rahvaarvu poolest sarnane Eestiga ning suuruselt umbes veerandi võrra väiksem. Looduslike varade poolest on Žõtomõri oblast üks rikkamaid Ukrainas, väga suure metsatööstus- ja kaevandussektoriga.

Minister Sutt märkis kohtumisel, et Eestis on samuti omakorda väga tugev metsatööstuse ja puidu väärindamise sektor, seda näiteks puithoonete ehitamisel, mis saaks toetada Ukraina ülesehitamist. “Eesti on suurim puitmajade eksportöör Euroopa Liidus, täna on Eesti puitmajatööstusel ilma täiendavate investeeringuteta vaba võimsust ligikaudu 25–30 protsenti. Žõtomõri oblastil on jällegi suur metsavaru ning nad on väga huvitatud puiduekspordist. Selline koostöö võimaldaks leevendada tooraine puudust meie puidusektoris, aga panustada ka piirkonna ülesehitamisse,” rääkis Sutt.

Minister Aasa sõnul tuleb ka taristuehitusel arvestada Eesti tugevustega. “Suurte sildade projekteerimise ja ehitamisega pole Eestil palju jõudu Ukrainat toetada, näiteks Eestiski lükkame ainuüksi sel aastal juba 50 teede objekti ehitamise edasi rahapuuduse tõttu,” nentis ta, ent lisas, et Eesti saab aidata ehitusturu teadmiste, tarkade lahenduste ning nõustamisega Euroopast toetuste taotlemisel. “Täna on sektoril valmisolek pakkuda ka oma taristuehituse masinaid, näiteks mobiilseid asfaltbetoonsegisteid, ning aidata teedeinfra projekteerimise ja ehitusega,” kinnitas majandus- ja taristuminister.

Aasa sõnul on lisaks Eestis tugev kompetents korterelamute renoveerimisega, sh tehases toodetud paneelidega kiire ja efektiivse renoveerimisega. “Tehnoloogiliselt tähendaks see olemasolevate hoonete laserskaneerimist, kujutise põhjal projekteerimist, paneelide tootmist Eesti või Ukraina tehases ja kiiret monteerimist Ukrainas kohapeal,” kirjeldas ta.

Ministrid tõdesid, et Ukrainas olnu taastamine ei ole ainus võimalus. “Ukraina ülesehitamisel tuleb kindlasti kasutada rohe- ning digilahendusi. Samuti võimaldab Ukraina ülesehitamise mastaap oluliselt parandada ka sõjaeelset elukeskkonna kvaliteeti, mis võiks olla eeskujuks nii idale kui ka läänele. Loodame siit heas koostöös Ukraina ülesehituse ja toetamisega samm-sammult edasi minna,” lausus Sutt, kes lubas esimesel võimalusel Žõtomõri oblastit koos Eesti äridelegatsiooniga külastada, et sealsete olude ja võimalustega kohapeal tutvuda.