Kultuurikomisjon sai ülevaate koolivõrgu ümberkorraldamise olukorrast

Foto allikas: Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon keskendus tänasel istungil riigi ning kohalike omavalitsuste plaanidele seoses koolivõrgu ümberkorraldamisega. Kõlama jäi, et koolivõrku tuleb korrastada targalt ja piirkondade erinevuste tõttu on mõistlik, et sellega tegelevad esmajoones omavalitsused.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul oli istungi ajendiks Lüganuse kooli pöördumine, millest tõugatuna soovis komisjon saada laiema ülevaate olukorrast koolivõrgu korrastamisel. „Teema arutelu istungil kujunes emotsionaalseks,“ nentis Must. „Koolivõrku tuleb korrastada läbimõeldult ja analüüsidele tuginedes ning seejuures peab arvesse võtma piirkondlikke eripärasid. Lüganuse kooli mure valguses oli heameel kuulda, et läbi koolivõrgu korrastamise meetme keskendutakse uuel perioodil just Ida-Virumaale.“

Komisjoni aseesimehe Jaak Valge sõnul jäi istungil kõlama, et erinevate olude tõttu linnades ja maapiirkondades on vaja erinevaid koolimudeleid. „Tähtis on meeles pidada, et kooli suurus ja kooli kvaliteet ei ole teineteisest sõltuvad omadused,“ toonitas Valge. „Ida-Virumaal on eestikeelsetel koolidel ka julgeoleku- ja rahvuspoliitiline roll. Lüganuse kool on eesti kants Virumaal, seda ei tohi sulgeda,“ lausus ta. Valge tegi ettepaneku, et kultuurikomisjon pöörduks Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, et leitaks võimalused kooli säilitamiseks.

Istungil osutati, et Eestis on 112 enam kui 500 õpilasega kooli, kus õpib 62 protsenti õpilastest, ja 76 alla 50 õpilasega kooli, kus õpib üks protsent õpilasi, ning sedastati, et proportsioonid ei ole paigas. Toodi välja, et eesmärk ei peaks olema koole iga hinna eest lahti hoida, vaid laste hea haridus. Selleks tuleb vajadusel korraldada ka koolitransport. Nenditi, et võtmeteguriks on õpetajad, keda on väga väikese õppurite arvuga koolidesse keeruline leida. Lisati, et otsused põhikooli astmes peab koolivõrgu osas langetama kohalik omavalitsus.

Samuti arutati istungil, mis võiks aidata väikseid koole hoida. Osutati, et maapiirkondades tegutsevate koolide jätkusuutlikkusele võib abiks olla see, kui nende jaoks liiga suuri hooneid hästi rakendada ehk neile ka teisi funktsioone anda, näiteks noortekeskuse, kogukonnakeskuse või raamatukogu näol. Toodi välja, et võiks soodustada seda, et lapsed läheksid maakonnakeskustest piirkonna väiksematesse koolidesse, kus on hea õpikeskkond.

Arutelu tõukus Ida-Virumaal asuva pika ajalooga Lüganuse kooli pöördumisest ja murest, et kohalik omavalitsus ei suuda kooli enam ülal pidada, kuigi potentsiaalne järelkasv on looduslähedases keskkonnas tegutseval eestikeelsel koolil olemas. Praegu õpib seal 60 õpilast.

Istungil osalesid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja ministeeriumi esindajad, riigihalduse minister Jaak Aab, Lüganuse Kooli esindajad Kaja Toikka, Lauri Saul ja Vallo Reimaa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Hille Ilves.

1 Kommentaar
  1. haridus tasuliseks 1 sekund ago
    Reply

    Haridus on investment. Seega, marss kodumaa eest tööle!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.