Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja lahendada probleemid, mis on seotud kõrge inflatsiooniga, elektri- ja gaasihinna järsu tõusu leevendamisega.
“Muret teeb asjaolu, et kohalikele omavalitustele eraldatud tulubaas ja energiahindade leevendamise toetus ei kata hinnatõuse ega ka hangete kallinemist. Lasteaedade, koolide, rahvamajade ja hooldekodude normaalne toimimine kütteperioodil on ohus. Samuti pole antud lisaraha lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks. Kui viimastel aastatel eri valdkondade, asutuste ja piirkondade palgaerinevused on vähenenud, siis järgmistel aastatel hakkavad palgakäärid taas suurenema,” ütles Aab. Ta viitas ka asjaolule, et kohalike omavalitsuste laenukoormus on tõusuteel, mis toob kaasa investeeringute languse. Nii riigi kui omavalitsuste investeeringute taseme hoidmine on väga oluline, et leevendada eesootavat majanduslangust.
Aabi sõnul peaks panustama rohkem taristusse ning suurendama omavalitsuste tulubaasi. “Järgmise aasta riigieelarves puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused, suur küsimärk on ka riigitulude prognoosi täitumine nelja aasta perspektiivis. Alates 2025. aastast on suures miinuses haigekassa eelarve, mis tähendab arstiabi kättesaadavuse järsku langust,” nentis Aab.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, 0,6 protsenti kõrgem kui 2022. aastal.