Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõud

Jaak Aab

Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja lahendada probleemid, mis on seotud kõrge inflatsiooniga, elektri- ja gaasihinna järsu tõusu leevendamisega.

“Muret teeb asjaolu, et kohalikele omavalitustele eraldatud tulubaas ja energiahindade leevendamise toetus ei kata hinnatõuse ega ka hangete kallinemist. Lasteaedade, koolide, rahvamajade ja hooldekodude normaalne toimimine kütteperioodil on ohus. Samuti pole antud lisaraha lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks. Kui viimastel aastatel eri valdkondade, asutuste ja piirkondade palgaerinevused on vähenenud, siis järgmistel aastatel hakkavad palgakäärid taas suurenema,” ütles Aab. Ta viitas ka asjaolule, et kohalike omavalitsuste laenukoormus on tõusuteel, mis toob kaasa investeeringute languse. Nii riigi kui omavalitsuste investeeringute taseme hoidmine on väga oluline, et leevendada eesootavat majanduslangust.

Aabi sõnul peaks panustama rohkem taristusse ning suurendama omavalitsuste tulubaasi. “Järgmise aasta riigieelarves puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused, suur küsimärk on ka riigitulude prognoosi täitumine nelja aasta perspektiivis. Alates 2025. aastast on suures miinuses haigekassa eelarve, mis tähendab arstiabi kättesaadavuse järsku langust,” nentis Aab.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, 0,6 protsenti kõrgem kui 2022. aastal.

6 kommentaari
  1. Soo 6 päeva ago
    Reply

    Hinnatõuse ei saagi katta kui reformierakondlased annavad raha pidevalt teistele riikidele ehkki vajame ise abi.Las rikkad riigid annavad raha eriti USA. Aga Biden annab vaid sõjamoona et rohkem inimesi tappa saaks ja kergem oleks Venemaale ära panna. ukraina president poleks Venemaa vastu läinud kui väljaspoolt poleks ässitatud ja kõik oleks jäänud nagu oli. Muidugi Ukrainas elavaid veneoasi poleks tohtinud ahistada, keelata ära nende emakeel ja ka tapmised jätta. Ja siis poleks sõda aga küll meie poliitikud leiaks ikka kellele raha annetada. Isegi kui Biden tuli võimule ja lasi Süüriat pommitada annetas meie riik nedele raha mis vaevalt läks abivajajatele. TULEB JÄTTA MEIE MAKSUMAKSJA RAHA ANNETAMINE TEISTELE RIIKIDELE JA SAAMEGI GAASI-JA ELEKTRIHINNA NORMIS HOIDA.

    • Jurakas 5 päeva ago

      Selle Ukrainale “abi” andmisel on üks iseärasus:
      USA annab “abi” samamoodi nagu andis IIMS ajal NSVL’le LandLeasi kaudu. Sisuliselt laenas. Venemaa pääses sellest “silmusest” (=lõpetas laeenu maksmise) alles hiljuti!!!
      Teised riigid, EL riigid, k.a. Eesti, annavad TAGASTAMSTUT abi. Mitte ei laena!
      Kellele on see sõda (selle sõja venitamne) rahaliselt kasulik? Ja kellele kahjulik!

    • USA professor tunnistab, et on hirmul 5 päeva ago

      USA tuntud majandusprofessor, taasiseseisvumise alguses ka Eesti valitsust nõustanud Jeffrey Sachs kritiseerib, kuidas Lääne meedia kajastab ühepoolselt Ukrainas toimuvat.

      Sachs räägib järgmist:

      „Ma oleb väga mures, kuna oleme teel tuumasõja puhkemise poole. Nii see just ongi. Me oleme sõjas, kus Venemaa tunneb, et küsimus on tema julgeolekus. USA samas kinnitab, et teeb kõik selleks, et Ukraina suudaks alistada Venemaa. Venemaa vaatab seda kui proxy-sõda (sõda teise riigi territooriumil) USA-ga. Ükskõik, mida keegi ei mõtleks, on see väga ohtlik areng. Ma olen väga hirmul.

      Suur osa maailmast jälgib sündmusi õudusega ja suurele osale maailmast ei meeldi NATO laienemine, mida nad peavad kõige põhjustajaks. Nad tahavad näha kompromissi Venemaa ja USA vahel. Hääletus hääletuse järel on olnud ÜRO-s need Lääneriigid, kes on hääletanud sanktsioonide, hukkamõistude ja muude asjade poolt. Aga enamus maailmast ja enamus maailmast rahvaarvu arvestades vaatab seda kõrvalt. Nemad näevad seda kui konflikti Venemaa ja USA vahel. Nemad ei näe seda nii, nagu meil meedias kirjeldatakse kui provotseerimata rünnakut Venemaa poolt Ukraina vastu. USA-s küsitakse, mis muu asi see siis on? Aga nii on seda meedia kajastanud.

  2. robert 6 päeva ago
    Reply

    Huvitav millal tuleb Eestis võimule valitsus mille peaminister julgeb välja õelda kurba tõde Üle 30 aasta on taasiseseisvusest mõõdunud aga oleme ikka kerjusriik kus elatakse EL almuste ootuses Meie majandus püsib vaid tänu rikkamate EL riikide toetusannetustele Pätsi siuname aga tema poolt hoitud riik ei elanud teiste riikide almustest Kuhu on kadunud meie eneseväärikus

  3. äi ole kedagistki 5 päeva ago
    Reply

    Nõrk, nagu nüüd selgub, imestan ! ja nõrgestatud Ukrainas veelgi Venemaa loodetakse langevat Hiina sõjalise ekpansiooni alla
    enne kui tekib sõjaline konflikt USA-ga, mis tekiks umbes 10-15 a pärast. Seega loodetakse Hiin isu esialgu rahuldatud saada. Venemaa muidugi püüdis taastada osagi olulisematest aladest oma võimu alla tagasi, sest
    Hiina surub Siberist peale. Need vaatlejad näevad tuumaohtu. Aga meile räägitakse nüüd, et tuumaplahvatus polevatki nii hull midagi, jätab vaid mõekilomeetrise augu ja lööklaine purustab 3 km ulatuses. KIIRGUS AGA KADUVAT VARSTI, KOHE.! Palju te koolis käinud olete ja mis teile räägite, aga algkoolis õpetati, et tuumalaengu
    plahvatusel vallanduvad alfa,beeta ja gammakiirgus. Üks neist tapab kohe, ja lendub siis, teised 2 jäävad kahjustama 50-100 a ja teine tuhandeteks aastateks. Aga meie rahval on muidki muresid -kuidas pangalaenu tasuda, pensionist ära elada või mis väärtust vaesuses elul on või vaese elul? kuidas lapsed sööta ja karjääri teha, ülemusele pugeda ja milline auto liisida.Lahtilastud ja PIINATUD lomadelt saadud koroona on ka heaks
    tähelepanu kõrvalejuhtijaks.

  4. to robert 19 tundi ago
    Reply

    Pütsi riigis oli sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus VÄGA suur ja osa inimesi elas teiste suvast lähtuvalt praktiliselt almustest. Midagi pole ajaloost õpitud.
    Pätsi riik rajanes naturaalmajandusel praktiliselt -seapekk j kartul.Pole jätkusuutlik. Aga ega ta nii lühikese ajaga
    20 a. eriti midagi saanukski areneda ja mugav hakkas ka neil kel hakkas -ei tahtnudki lõpuks midagi muuta.
    Midagi pole ajaloost õpitud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.