Jaak Aab: poliitkampaaniaga eestikeelsele haridusele üleminek on ohuks hariduse kvaliteedile

Jaak Aab

Vabariigi Valitsuse poolt kiirkorras algatatud üleminek eestikeelsele haridusele sätestab tähtajad, kvalifikatsiooninõuded, järelevalve ja karistused, kuid ei lahenda õpetajate puudust ega teisi sisulisi probleeme haridussüsteemis, ütleb endine haridus- ja teadusminister Jaak Aab, kommenteerides Riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

“Formaalne, kiirkorras tähtaegadega üleminek tähendab, et hariduse kvaliteet ja õpilaste teadmiste tase võivad langeda nii eestikeelses kui praegu veel venekeelses koolis. Eestikeelne kool peab hakkama saama sellega, et juba järgmisel õppeaastal võib seal hüppeliselt suureneda emakeelena vene keelt kõnelevate laste arv, kellel on äärmiselt keeruline uues õpikeskkonnas hakkama saada. Venekeelne kool seisab silmitsi veel suurema tööjõukriisiga, sest enamus õpetajatest, kes nõuete kohaselt eesti keelt ei valda, lähevad koolist lihtsalt minema. Juba praegu on puudu tuhatkond õpetajat ning vastuvõetud seadus vaid süvendab seda probleemi. Uutele, ülemineku keelenõetele, ei vasta veel 3400 õpetajat. Selle lünga täitmine võtab päris tublisti aega ja kiirkorras seda teha pole võimalik. Järelkasvu koolitamisele tänane valitsus piisavat raha ei eralda ja tähelepanu ei pööra,” lausub Jaak Aab.

Jaak Aabi sõnul on Keskerakond alati olnud eesti keele õpetamise kvaliteedi tõstmise poolt ning näitas seda valitsusvastutust kandes reaalsete tegudega: kiiresti suurendati õpetajakoolitust ning alustati lasteaia ja algkooli eestikeelse õpetaja programmiga. “Eesmärk oli iga aasta leida võimalikult palju õpetajaid, kes õpetaksid eesti keeles igas venekeelses lasteaia rühmas (vähemalt üks õpetajatest) ja algklassidesse eestikeelseid klassiõpetajad. Nelja aastaga suunati sinna 200 õpetajat ning saime positiivset tagasisidet vanematelt ja õpetajatelt. Kahjuks käesoleval aastal seda programmi ei jätkatud,” nendib Riigikogu liige Jaak Aab.

Keskerakonna fraktsioon ei toetanud eelnõu vastu võtmist mitmel põhjusel, ütleb Jaak Aab. “Eriti asjatundmatu on aga pakutud lahendus – tööle võib võtta ajutise üheaastase töölepinguga keskharidusega õpetajad, kes oskavad eesti keelt. Ehk siis õpetaja, kes siiani on viinud õpilased rahvusvahelistele olümpiaadidele ja olnud alati lugupeetud ainetundja, ei tohi enam koolis töötada. Isegi mitte aastase töölepinguga. Aga asemele võib võtta keskharidusega inimese, peaasi, et oskab eesti keelt. Selline ettepanek naeruvääristab hariduse kvaliteeti laiemalt. Samuti on riik loobunud igasugusest vastutusest olukorras, kus õpetajate puudus on juba täna enam kui katastroofiline,” arvustab ta.

Jaak Aab lisab, et Ida-Virumaal töötavatele eesti keelt valdavatele üldhariduskoolide õpetajatele märkimisväärselt kõrgema palga maksmine on poolik lahendus, sest süvendab ebavõrdsust piirkondade vahel. Hariduse ressurss on kui väikseksjäänud tekk, mille eri suundades sikutamine jätab osa koole ja lapsi (ka eestikeelseid) lihtsalt külma kätte.

4 kommentaari
  1. Soo 1 kuu ago
    Reply

    Vene õppekeelega koolid peavad jääma ja mitmed õppeained on seal juba ammu eestikeelsed. Mõningaid õppeaineid peavad vene keelt kõnelevad õpilased saama õppida emakeeles sest teadmised on tähtsad ja milleks raskendada õppimist.

  2. Nojah 1 kuu ago
    Reply

    Ukrainas üldse ei lbata vene keelt kasutada juba 8 aastat peale verist ja ebaseaduslikku võimuvahetust kus mitte ainult polnud süüdi snaiprid keda valmistati ette Gruusias ja Leedus vaid ka Biden isiklikult kes polnud veel president kuid poliitikas tegev. ta poeg sai seal aktsiaseltsi juhatusse. Pidevalt ahistati seal elavais venekĺasi ja kui nad abi palusid öeldi et kasige Venemaale. Ei makstud välja pensione ega palku ja Venemaa abistas neid 8 a. järjest. Kas meil tahetakse et Venemaa peaks tulema ka meie venelastele appi ehhki meil õnneks on lubatud vene keelt rääkida ja pomme pole olnud vaja karta.VENE KOOLIDE KAOTAMINE ON VALITSUSE ÕELUS. Meie valitsus tegeleb peamiselt vihavaenu õhutamisega Venemaa vastu ja raha saatmisega Ukrainasse ehkki see raha läheb arvatavasti raadale ja mitte abivajajatele.Meie inimestele on seda raha vaja.

  3. Kodanik 1 kuu ago
    Reply

    Õige,Jaak. Eesti keel on suureks ohuks russki mirile eestis.

  4. Bla-bla 1 kuu ago
    Reply

    Praegune integratsiooni panek turbokiirusele ei hakka tööle Eesti heaks. Need lapsed võivad hakata eesti keelt paremini oskama aga see on kõik. Eestlased pidid nõukogude ajal ka kõik vene keelt oskama aga lojaalseid NSVL kodanikke ei saanud ikka. Sellest õpitud pole. Aga ega praegu polegi keeleoskus oluline ( vähemalt valitsuse jaoks). Tahetakse panna venekeelsed inimesed lihtsalt võimalikult raskesse olukorda. See et pole pedagooge ega muud vajalikku ei huvita kedagi. Ainult rahakulviga neid probleeme ei lahenda. Kui palju on Ida-Virumaal teha eesti keelega? Mida teha lastega kes ei ole võimelised õppima keeles mis ei ole nende emakeel jne.? Miks hakkas nüüd järsku nii kiire jne ? Õigus- valimised tulemas ja vene kaardiga saab eestlaste hääled kergelt kätte. Inimesed ullikesed ei mõtle siis et elu nii kehvaks on läinud, peaasi et venelasi saaks pigistada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.