Jüri Ratase kõne Eesti Keskerakonna volikogu istungil

Jüri Ratas Keskerakonna volikogul 14.01.2023

Lugupeetud volikogu liikmed, kandidaadid ja külalised, head Eestimaa inimesed!

Edukat jätkuvat aastat ja palju tervist ning energiat kõigile! Usun, et just seda kõike ja rohkemgi veel läheb täna siin saalis istuvatel inimestel vaja. Seda lisaks oma perekonna ja tuttavate toele, kellele ma juba täna ütlen suur aitäh, sest järgnevad 51 päeva võtavad mitte ainult kandidaatidelt, vaid ka nende lähedastelt väga palju.

Hea Erki ja erakonnakaaslased, minu sügav kaastunne veel kord meile kõigile erakonna looja ja endise esimehe Edgar Savisaare igavikuteele lahkumise puhul. Edgari tehtu ei jää minevikku ega kajastu vaid olevikus, vaid saab läbi Keskerakonna mõjutama alati ka Eesti tulevikku.

Meil on täna kavas mitmed väga olulised punktid: valimisplatvormi ning üleriigilise nimekirja kinnitamine, samuti ringkondade nimekirjade tutvustamine. Ma alustan valimisplatvormist. Ma soovin tänada toimkonna juhti Tõnis Mölderit, alapeatükkide vedajaid ning kõiki neid, kes panustasid selle olulise dokumendi valmimisse.

See ei ole olnud kerge töö. Eesti suurima erakonnana on meie kohustus vaadata kõiki valdkondi ja murekohti ning kujundada siin oma realistlikud seisukohad. Me ei saa keskenduda vaid ühele-kahele teemale, vaid peame ühiskonnale pakkuma nii lühikest kui ka pikka, kitsast kui ka laia vaadet. Oleme alati selles õnnestunud. Nii on see ka sel korral.

Mul on hea meel, et teisedki erakonnad tunduvat olevat meie valimislubadustega kaasa tulemas. Keskerakonna kongressil, augustis 2022, tõin oma kõnes välja: selleks, et me eakad saaksid hakkama, peab keskmine vanaduspension tõusma 1000 euroni ning moodustama edaspidi vähemalt 40% Eesti keskmisest palgast. Eile saime lugeda, et ka Reformierakond ning sotsiaaldemokraadid on sellest mõttest kinni haaranud. Ja see on positiivne, sest tähendab seda, et Keskerakonna initsiatiivil toimunud erakorralistel pensionitõusudel on nüüd liitlasi.

Loodetavasti juba peagi mõistavad teised erakonnad ka astmelise tulumaksu vajadust, tervishoiu lisarahastust, seda, et hiigelkasumeid teenivad pangad peaksid rohkem Eesti ühiskonda ja riigikassasse panustama ning muudki olulist, mis 41 lehel kirjas: miljardi eurose suuruse riigi abipaketi käivitamine, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele; esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 euroni ja selle indekseerimine; toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamine 5%le; üürimajade programmiga jätkamine; põllumajanduse ja toidutootmise toetamine, et tagada me toidujulgeolek; Tallinna haigla projektiga edasi liikumine ja vajalike päästekopterite soetamine on vaid mõned näited.

Meie tugevus lisaks ideedele on muidugi ka meie inimesed, kes suudavad neid asju teostada. Nad on kandidaadid, kes 12 ringkonnas üle Eesti on tegelikult juba ammu enne tänast alustanud oma kampaaniat, kohtunud inimestega ja rääkinud Keskerakonna põhimõtetest. 125 inimest, igaühel on oma tugevus, omad mõtted ja enda eesmärgid. Noorim 24-aastane, vanim 79, kohaliku omavalitsuse taustaga kandidaadid, riigikogu liikmed, ettevõtjad, arstid, põllumehed- ja naised, õppejõud-professorid. Neid ühendab soov muuta Eesti paremaks, sotsiaalselt tugevamaks, riigiks, mis on kaitstud ja mille inimesed on kaitstud. Eriti siis kui meie ümber on niivõrd palju segadust, mure ja valu.

Eraldi tahan tänada kõiki neid, kes on otsustanud esmakordselt kandideerida just Keskerakonna nimekirjas nendel valimistel: kindralmajor reservis Neeme Väli, endine välisminister ja diplomaat Eva-Maria Liimets, kirjanik Katrin Pauts, teleajakirjanik Sven Soiver, doktor Arkadi Popov, suusataja ja treener Anti Saarepuu või Juristide Liidu juht Kadri Paal, filoloog Suliko Liiv on vaid mõned nimed. Ühtlasi soovin ma tänada pikaajalisi riigikogu liikmeid Marika Tuus-Lauli ja Viktor Vassiljevit, kes enam ei kandideeri, nende aastatepikkuse töö eest parlamendis. Aitäh ja palju edu tulevastes ettevõtmistes.

Juhatus esitab volikogule kinnitamiseks ka üleriigilise nimekirja Riigikogu valimisteks. Selle ülesehitamise loogika, on olnud sarnane varasemale ning seda tuleks vaadata paralleelselt ringkondade nimekirjadega. Ma usun, et see on tugev, aga ka põhjendatud nimekiri. Kindlasti on neidki, kes sooviks näha võib-olla midagi muud, kuid peame mõistma, et häid inimesi on rohkem kui ette antud numbreid. Ma palun volikogul juhatuse otsust toetada.

Pärast tänast saame ja peame minema edasi täielikult ühtse meeskonnana. Siin saalis viibivate inimeste tegevustest, öeldust ja tehtust sõltub välja palju. Mitte ainult valimistulemus, aga ka see, kas Keskerakond saab jätkata oma põhimõtete elluviimist. Viimased reitingud näitavad meile kolmandat kohta. Väidan, et Keskerakond ei jää valimispäeval kolmandaks. Me võitleme esimese-teise koha pärast. Kuidas nii?

Meie toetus on viimastel nädalatel näidanud kasvutrendi. Need, kel ei ole olnud selget eelistust on hakanud taas leidma tee Keskerakonna, tema inimeste ja väärtuste juurde. Väga palju sõltub sellest, kas esitatud kandidaadid on valijatele atraktiivsed. Ma väidan, et on. Meil on väga tugev nimekiri üle Eesti. Väga palju sõltub sellest, kas me saame oma toetajad valimiskasti juurde. Ma väidan, et saame, kui teeme selle nimel tööd. Ja tööd ei ole me kunagi kartnud – meie aktiivsus tänavatel ja kohtumised valijatega on erakonna teada tuntud trump.

Juba kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli palju juttu sellest, kuidas EKRE on hõivamas Keskerakonna positsioone nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui ka mujal. Muidugi mõjutab iga lisanduv erakond teiste tulemust. Aga head sõbrad, me võitsime kohalike omavalitsuste valimised. Ja olime sarnases seisus, nagu tänagi. Olukorras, kus meie kampaaniaks ei ole mitte plakatid ja rohked telereklaamid, vaid põhimõtted, esitatud eelnõud ja valitsuses tehtu.

Ma tahan veelkord rõhutada sedagi, millised mäed oleme üheskoos ületanud. Erakond tasus eelmisel aastal 843 000 aastatetaguste kampaaniate eest. Me oleme pidanud tõmbama tohutult koomale, tegema üliinimlikke pingutusi võistlemaks konkurentidega, kelle eelarved on meist kordi suuremad. Ma tahan, et igaüks siin saalis mõistaks meie võimalusi ja seda, kuidas on pingutatud erinevate soovide elluviimiseks. Siinkohal ütlen ma aitäh ka erakonna büroole, kes on planeerinud kampaaniat ning aitab ringkondi nende võimaluste piires ja rohkemgi.

Ja mis kõige olulisem – igaühel on väga selge võrdlusmoment, milline oli Keskerakonna juhitud valitsus ja milline on tänane. Milliseid otsuseid tegime, kuidas neid kommunikeerisime ning mis veelgi olulised – kuidas lahendasime meie kriise, kuidas teised.

Head erakonnakaaslased!

Meile soovitakse anda ette väga selged raamid. Esiteks, et võidu nimel võistlevad Reformierakond ja EKRE, võidab kas must või valge. Ei, ma ei liitu selle maailmapildiga. Need lihtsustused: paha ja hea, õige ja vale, minu või sinu tee ei vii Eestit edasi. Keskerakond ei kavatse seda omavahelist poriloopimist niisama pealt vaadata, aga ega me ka ei liitu sellega. Ma usun, et valijad saavad väga hästi aru, mille pärast kaks parempoolset erakonda omavahel isegi mitte piike ei murra, vaid lihtsalt igasuguseid eetilisi ning viisakuse piire nihutavad.

Teine raam on Eesti ja Euroopa julgeolek. Ei ole kahtlustki, et tegemist on väga olulise teemaga. Venemaa alustatud julm sõda on toonud hävingut ja surma, valatud on miljoneid pisaraid, rikutud on elud ja tulevikud ilmsüüta inimestel. See on tragöödia, kus süüdlased ei saa kunagi kompenseerida tehtud, kuid peavad vastutust kandma viisil, mis veidigi tooksid õiglust. Siin, ma usun, ei ole erakondadel erinevusi. Me peame panustama Eesti kaitsevõimesse ja seda mõistavad kõik erakonnad. Tuletan meelde, et just Keskerakond tõi väga tugevalt pilti me võimelünga, milleks on keskmaa õhutõrje.

Niisamuti tuleb meil ühiskonnana aidata ka Ukrainat ja selle riigi põgenikke. Viimane aasta on näidanud, et me oleme suure südamega ja mõistame kuivõrd habras on elu, oma riik ja rahu.

Täpselt nii, nagu Eesti julgeolekus ei tohi anda sentimeetritki ära võitluseta, ei tohi seda teha ka meie inimeste toimetulekus ja me ettevõtete konkurentsivõimes. Aga paraku me seda ju täna teeme. Ja vot see on valimiste põhiküsimus. See on see, mis eristab meid kõige enam – kuidas peab edasi liikuma siis, kui kõik ei ole sugugi hästi.

Valitsus on andnud meile palju soovitusi: tihendage aknaid, pange ettevõtete uksed kinni kui hakkama ei saa… ehk lülitage basseini soojendused välja ja mõelge, kuidas paremini. Mul on ka üks soovitus: hea peaminister ja valitsus: tõstke oma silmad tahavaatepeeglist ja suunake nüüd need ettepoole. Sõit liigub kraavi suunas, aga te näete jätkuvalt möödanikku! Ma mõistan, et valitsus sai kokku pandud kiiruga ja valimisteks.

Mida ma aga ei mõista on see peaaegu et tragikoomiline töö, kus aur on kulunud omavahelisele madistamisele, mitte sisulistele küsimustele. Valitsuse katuserahadest, ametipositsioonide jagamistest, segadusest gaasiterminaliga ja teineteise otsimisest maa pealt ja maa alt olen ma palju kuulnud. Aga tegelikult peaksime juba ammu arutama seda, mil moel minna vastu olukorrale, kus tööstused panevad kinni uksi, toiduhinnad teevad rekordeid ja ostukorvi jõuab välismaa toit, sest kohalik tööstus ei suuda konkureerida.

Head kaasamõtlejad!

See ei ole mitte seetõttu, et me oleksime kuidagi viletsamad, vaid seetõttu, et teised riigid on oma ettevõtete toetamises meist kaugel ees. Muidugi on riigieelarve maksumaksjate raha, kuid nende taga on ettevõtjad. Kui ettevõtjad lähevad pankrotti ja sulgevad uksi, siis riigieelarve võimalused vähenevad. Ja mitte ainult. See kõik on otseselt toimetuleku küsimus ja selgelt julgeolekuküsimus.

Korraldasime sel nädalal Riigikogu fraktsiooniga avaliku seminari „Kuidas Eesti ettevõtteid energiakriisi tingimustes elus hoida?“ Mulle läks sügavalt hinge AS-i Standard kauaaegse juhi Enn Veskimägi tõdemus, et lähiajal on ta sunnitud ettevõtte tegevuse lõpetama. Ta meenutas, et hoiatas peaminister Kaja Kallast korduvalt, et mis juhtub, kui valitsus ettevõtetele kõrgete energiahindade leevendusel appi ei tule.

Nüüd on siis tulemus käes. Standard on vaid üks näide paljude seas. Pea iga päev saame lugeda uudistest, kui mõni ettevõte on pankrotistunud, koondab inimesi või läheb üle lühendatud tööajale. Fakt on see, et tööpuudus suureneb ja tundub, et lahenduste asemel keskendutakse tagajärgedele.

Jõulukuul sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, et kui töötute arv tõuseb 70 000-ni, hakkaks riik kriisiplaani käivitama. Üle 70 000 töötu oli viimati aastal 2009, mil oli majanduskriis, kärpimised ning väga pikk ja vaevaline majanduse taastumine. Ja ega seegi ei ole veel mingi plaan, vaid ministri nägemus, et siis võiks midagi mõelda teatud sektoritele. Paraku kaotame konkurentsieelist juba täna ning need, kes on juba end kinni pannud või seda teed minemas, naljalt uuesti ei alusta. Riigi abipaketi puhul pole oluline mitte ainult selle sisu, vaid reageerimise kiirus. Ja siin on valitsus selgelt juba praegu hiljaks jäänud!

Kummastavalt mõjub see valitsuse erakordne passiivsus. Seda enam, et me ei pea leiutama jalgratast, vaid saab kenasti vaadata, kuidas käituvad naabrid ja mida teevad näiteks kõrgete energiahindadega, mis meie inflatsiooni veduriks.

Sel seminaril tõdeti ka väga murettekitavat tendentsi: kapital voolab riigist välja. Meie raskustes ettevõtted ostetakse aga odava raha eest väliskapitali poolt üles. Me anname oma ettevõtted käest ära. Aga me jaoks võiks olla oluline see, et meie vara, kasum ja otsustusõigus jääks Eestisse. Olen veendunud, et õigem on raskes situatsioonis aidata, kui tagajärgi kinni maksta. Millegi sulgemine on lihtne, taasavamine aga väga keeruline kui mitte võimatu.

Me arusaam, kuidas kriisidele läheneda, olnud Reformierakonnast totaalselt erinev. Me nägime seda juba koalitsioonis, kui küsimus oli energiahindade kompenseerimised ettevõtjatele ja eratarbijatele. Me surve kandis vilja. Õnneks. Ja sellest oli väga suur abi ettevõtjatele ning eratarbijatele, kellele tuli elektrihind šokina. Igapäevasest oli saanud luksuskaup. See ei tohi nii olla. Ütleme erakonna valimisplatvormis selgelt, et elekter peab olema taskukohase hinnaga, mitte nii, et kõrged arved sunnivad inimesi sotsiaaltoetuste järele.

Kiirelt reageeris Keskerakonna juhitud valitsus ka koroonakriisile erinevate mehhanismidega nii, et majandus taastus kiiremini kui oodatud. Keskerakonna majanduspoliitika tõi Eesti majanduse koroonakriisist välja ühe tugevamana Euroopa Liidus.

Eesti Panga 2020. aasta suvel tehtud prognoos nägi tookord ette 10%-list majanduslangust 2020. aastal ning ka seda, et majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Tagantjärele peame tõdema, et õigeaegselt astutud oluliste poliitiliste otsuste abil suutsime majanduslanguse ulatust vähendada 2020. aastal vaid 0,6%-le, mis oli Euroopa Liidu paremuselt kolmas tulemus. Võrdluseks, et Euroopa Liidu majanduse maht vähenes toona 5,7%. Eesti majanduse taastumine 2021. aastal jätkus sedavõrd kiirelt, et kriisieelset taset ületati 7,4%-ga, mis oli Euroopa Liidus teine tulemus Iirimaa järel.

Need numbrid tõestavad üheselt, et Keskerakonna juhtimisel vastu võetud erinevad toetusmeetmed ja sammud tõid meid kõige kiiremini kriisist välja.

Head Eestimaa inimesed!

Enne valimisi armastatakse rääkida sellest, mis on valimiste põhiteema. Korraldatakse mõttetalguid, arutatakse erakondade büroodes suletud kardinate taga, palgatakse agentuure ja kirjamehi, et leida see miski. See oluline. Aga kõik on hoopis lihtsam, sest elu ise dikteerib selle, mis on põhiteema ning mida poliitikutelt oodatakse.

Sel keerulisel ajal on muidugi oluline me julgeolek, aga see ei tähenda mitte ainult rahvusvahelist olukorda, välis- ja kaitsepoliitikat. Me peame selgelt oluliseks ka Eesti inimeste ja ettevõtete hakkama saamist. Meie riigi vundament, selle tugevus ja ühtsus algab kõigist meist, inimestest me ümber ning usust paremasse homsesse. Keskerakond on alati näinud laia pilti, mõistnud eesseisvaid katsumusi, teinud koostööd ja hoidnud tasakaalu. Täna on seda eriti vaja.

Ma soovin teile, head kandidaadid, veel kord palju jõudu teie tegemistes. Suhelge oma sõprade ja tuttavatega, ärgitage neid valimiskastide juurde nii füüsiliselt kui ka internetis, sest vaid mõni toetushääl võib tähendada palju. Valijatele soovin ma selget meelt ning usku, et teisiti ja mõistlikumalt on võimalik.

Jõudu Eestile!

Jõudu Keskerakonnale!

5 kommentaari
  1. Ahhaa? 1 nädal ago
    Reply

    Nagu nähtub arhiividokumentidest, on Siim Kallase ülesandeks ideoloogiline töö, propaganda ja agitatsioonitöö juhtimine. Igal juhul on Kallas üks suurima usalduse pälvinud komnoortest komsomolikomitees, keda hinnatakse ideoloogiliselt kindlaks ehk siis nõukogude süsteemile ustavaks ja karjäärivõimeliseks nooreks tegelaseks ning tulevaseks eesrindlikuks komparteilaseks. Muu hulgas on Kallas ühiskondlikult ülimalt aktiivne. Lisaks koolides loengute pidamisele ühiskondlik-poliitilistel teemadel ehk õpilaste kasvatamisele N Liidu patriootideks, on ta üks põhilisi Tartu üliõpilaspäevade korraldajaid. Üldiselt võib väita, et Kubo, Kallas, ka hilisem tuntud poliitik Igor Gräzin ning hiljem parteiaktivistist ärimeheks saanud Tõnu Laak moodustavad toonaste aktiivsete komnoorte tuumiku. Mainida tasuks veel hilisemat ülikooli haldusprorektorit Vello Peedimaad. Nii võib aru saada, et 10 miljoni kadumaminek ei pannud mõndagi neist toonastel aastatel karastunud inimestest, kes hiljem Eesti Pangas karjääri tegid, just väga palju põdema. Kiire pilguheit Kallase kui kommunisti kujunemisloosse näitab, et Eesti NSV rahandusministeeriumis arvati perspektiivikas, Tartu Riikliku Ülikooli finantsistina lõpetanud noormees parteibüroo koosseisu. Eesrindliku ENSV rahandusministeeriumi kommunistina pandi Kallase õlule ka poliitõppused. Parteikoosolek otsustas “käsitada poliitõppust ühe tähtsaima vahendina töötajate kasvatamisel marksistlik-leninliku maailmavaate, kommunistliku veendumuse, sotsialistliku patriotismi ja internatsionalismi vaimus”. Kallase kaitsmine ei lähe aga sugugi kergelt. Moskvast “külas” käinud KRU (kontrolno-revizionnoje upravlenije) revidendid koostavad kuritarvituste kohta hoiukassades akti, mille alusel Moskvast nõutakse Kallase kohtu alla andmist. Niisiis − kohtu alla antakse vaid mõned pangateenistujad, kes ei asu just olulistes ametites. SORVVO aga kahtlustab, et süsteem on palju laiem ning töötab mõnede juhtivtöötajate mahitusel, kes omakorda püüavad Moskva ülemuste eest juhtunut varjata.

  2. ehhee 1 nädal ago
    Reply

    Oh ei kuula te kedagi ega kuulanud ennegi võrdväärselt teiste parteidega. Seda isegi mitte valimiste eel.
    Paku ja palu, kõneta ja too teile lahendusi ja probl. lausa kätte. Te vaatagi sinnapoole.Tundub kui oleks tegeletud vaid valimistega jms.
    Meil ei olnud raha, ikka ei olnud eakate jaoks normaalset raha, et tösta nende elatustase euroopalikuks. Raha pidi koguma ja koguma mustadeks päevadeks, kuigi neile olid need päevad ammugi käes. Indekseerimine küll toimus aga see on sandikopikad, mida nimetatakse Erakorraliseks Pensitõusuks.
    Nüüd kui tõstame kaitsekulud ja on Ukraina sõda- nüüd siis on kokkuhoid,jumal tänat, lõppemud ja lubatakse
    üksteise võidu suuremat tõstmist-aga pane tähele- alles 4 aastaga, mil võib paljugi juhtuda ja u kse taas nina eest kinni lüüa. Kuskohast need rahad siis nüd tulid? /4 aast. jõuavad paljud ära ka surra ja suurem osa tänu viletsuse pidevatele tagajärgedele./
    Kui NATO on huvitet meie alade kaitsmisest,st, enda mõjusf. hoidmisest, siis teeeb ta seda nagunii, kas me oma raha sinna plekime või mitte. Kui ta ühel hetkel pole enam huvitatud, siis oleme oma pensionäre asjata
    piinustanud ja vaesust kasvatanud. Meie kallilt ostetud mänguasjad ei peata kedagi ilma NATO-ta.

  3. uo ehhee 1 nädal ago
    Reply

    JUBA JUHTUS – LIGI / kokkuhoiupreester / ON JA JÄÄB REFORMI JUHTKONDA. SELGE, ET REFORM KORJAB
    PALJU HÄÄLI, SEST KESKID REETSID 200 000 VAESEIMAT PENSIONÄRI.

  4. Sergei. 4 päeva ago
    Reply

    Vastik kuulata lugeda -Venemaa alustatud sõda. Sõda alustati peale teist maailmasõda. Ikka tuumarelvadega meile ligemale. Kõige pealt paigaldati need Türki- . NSVL enam kui aastake hiljem vastu käik Kuubale.
    NATO (jänkid eelkõige) pole oma sõda peatanud- vaid okupeerib üha uusi alasid. Paljudes vedelevad tuuma relvad ( sh okupeeritud Saksamaal)
    Meie poliitikud ei kutsunud UKR-e korrale- vaid kogu EL, NATO blokk naudib natsi rongkäike.
    Nauditakse 9 a. Donbassi kallal toimuvat gennotsiidi. Ja ei lasknud Venemaal korda majja luua.
    Paljude Euroopa ( ka meie) tippametnike esivanemad natsi vorme kandnud.
    Stalinismi ajal omad kurjused- aga 170 miljonil tuli 300 miljonisele euroopa fašistlikule liidule vastu seista !
    Kõik algab uuesti.

  5. vana anekdoot ,nii sobilik 3 päeva ago
    Reply

    Hakka jälle otsast peale -ohkas Gorilla kui peale 3. Maailmasõda koopast välja tuli.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.