Võib-olla ei tasu imestada, kui üleolevalt suhtub Reformierakonna valitsus Ida-Virumaa probleemidesse, kuna nende põhivalija siin ei ela.
Küsisin kevadel kliimaminister Kristen Michalilt, kas koalitsioonilepingu punkt, mis räägib vajadusest üle vaadata keskkonnatasud, tähendab maksukoormuse tõusu ettevõtjatele. Michal märkis siis, et käesoleva aasta teises pooles peaks kliimaministeerium viima läbi analüüsi keskkonnatasude võimalike muudatuste ja nende mõjude kohta. Vaid mõned kuud hiljem saatis valitsus riigikokku menetlemiseks seaduseelnõu, mille järgi tõusevad keskkonnatasud. See tähendab, et ettevõtted peavad maksma riigile aastas kümneid miljoneid lisaeurosid.
Sellele, et majanduskriisi ajal ei tohi kärpida ega makse tõsta, on rääkinud mitmed Eesti erasektori tippjuhid. Praeguse valitsuse poliitika tulemused ei ole lasknud end kaua oodata. Selle aasta teises kvartalis tõusime Euroopa Liidus ja eurotsoonis liidrikohale. Kahjuks mitte aga viie rikkama riigi hulka, nagu Reformierakond kunagi kõva häälega lubas, vaid majanduslanguse tempo poolest. Kui Euroopa Liidu majandus kasvas aastaga 0,5% võrra – euroala 0,6% võrra -, siis Eesti majanduse langus oli 3% (!). Eesti Panga prognooside kohaselt jätkub tööpuuduse kasv nii sellel kui ka järgmisel aastal. Väljavaade on pehmelt öeldes nukker.
Kommunaalkulud tõusevad
Hea võimalus veenduda, et erinevad kärped ja maksutõusud ainult süvendasid majanduskriisi, oli meil aastatel 2008-2009, mil SKP langus ulatus rohkem kui 14 protsendini. Vastupidine näide on võtta koroonapandeemia ajast, kui Keskerakonna valitsuse poolt rakendatud toetusmeetmed aitasid ettevõtetel keeruline periood üle elada ja tulla kriisist välja Euroopa Liidu parimate majanduskasvu näitajatega. Ilmselt ei räägi majandusteadlased asjata vastutsükliliste meetmete tõhususest ja vajalikkusest. Kuid Reformierakonna valitsus näib olevat võimetu oma vigadest järeldusi tegema ja teiste kogemustest õppima.
Eelnõu järgi tõusevad põlevkivitööstuse saastetasud tuleval aastal 20 ja 2025. aastal 44 protsenti – nelja aasta kogutõus on rohkem kui 150 protsenti. Ei pea olema majandusteadlane, et mõista, et keskkonnatasude tõstmine mõjutab absoluutselt kõiki. Ettevõtted on sunnitud otsima allikaid saamata jäänud tulu katmiseks ja seda tarbija ehk Eesti elanike arvelt. Kuidas püüavad näiteks elektritootjad hüppeliselt kasvanud kulusid kompenseerida? Suure tõenäosusega tariifide tõstmise abil, mis tähendab järjekordset elektri- ja küttearvete tõusu.
Äärmiselt kurb on ka see, et taas on unustusse vajunud Ida-Virumaa omavalitsused, kes saavad tillukese osa tasutud keskkonnatasudest. Samas on jutt vajadusest tõsta keskkonnatasude tagastamist omavalitsuste eelarvetesse kestnud juba aastaid. Just praegu oleks väga sobiv hetk see süsteem lõpuks ümber vaadata. Esiteks suurenevad oluliselt loodusressurside kasutamise eest tasud riigieelarvesse ning riik võiks toetada Ida-Virumaa omavalitsusi, kelle ettevõtted talle suuri tulusid toovad. Teiseks on paljudel omavalitsustel juba praegu raskusi jooksvate kulude katmisega, sh arvete tasumisega, mistõttu vajavad nad hädasti riigi abi. Näib, et praegune valitsus nii ei arva.
Ida-Virumaa jaoks puudub plaan
Eelmisel nädalal ei õnnestunud mul rahandusministrilt saada selget vastust oma küsimusele, kuidas peaks aitama praegune riigieelarve Ida-Virumaad. Peale selle, et Eesti peab õiglase ülemineku fondist talle eraldatud vahendeid targalt ja kiiresti kasutama, ei ole ma Mart Võrklaevilt midagi asjalikku kuulnud.
Võib-olla ei tasu imestada, kui üleolevalt suhtub Reformierakonna valitsus Ida-Virumaa probleemidesse, kuna nende põhivalija siin ei ela. Seega, milleks vaevata end piirkonna muredega, kus sissetulekud on ühed madalamad Eestis ja tööpuudus kõrgeim?
Oravatele on palju soodsam koguda 500 miljonit eurot tulumaksureformi elluviimiseks, millest saavad kasu vaid jõukamad. Selleks, et leida raha oma valimislubaduse täitmiseks, tõstavad nad käibe- ja tulumaksu, riigilõive, keskkonnatasud, kütuseaktsiisi ning kehtestavad automaksu ega kavatse sellega piirduda – 400 miljoni euro suurune eelarveauk vajab täitmist.
Artikkel on ilmunud ka epl.delfi.ee
Meie inimesed teadsid küll kui vilets valitsus meil tuleb kuna juba Ansipi valitsus oli vilets aga ikka andsid oma hääled neile.Meie valitsus ei hooli meie inimeste heaolust.Endale said küll palku tõsta. Reformierakondlased on hoolimatud või ei oska nad midagi meie riigi heaks teha. Ega kuulekad valitsevad erakonnad paremad pole.