Eesti Keskerakonna Naiskogu KENA on tegus ja parimas eas

KENA

Aasta 2024 on KENA juubeliaasta, meil täitub 30 aastat!

1993. aastal alanud mõttetalgud viisid Eest Keskerakonna naisi ühendava organisatsioon KENA ametliku registreerimiseni 1994 aastal. Toonased Keskerakonna tegusad naised pidasid oluliseks naisliikumist, naiste poolt tõstatud küsimustele tugevama kandepinna andmist. Meie esimeseks presidendiks oli idee autor ja naiste õiguste eestkõneleja, Eesti Keskerakonna asutajaliige Siiri Oviir. KENA on Keskerakonda kuuluvaid naisi ja meiega ühist maailmavaadet ja väärtusi ühendav naiste poliitiline ühendus.

Eesti suurimas erakonnas on üle pooltest liikmetest naised, sarnaselt on ka meie kodumaal üle poole inimestest naised. Meie ridadesse kuuluvad naised erinevatelt erialadelt. On teadlasi, pedagooge, müüjaid, lapsega kodusolevaid naisi ja väärikaid seeniore – võib öelda, et oleme läbilõige Eestimaa naisest.

Eesti 20 – 64 aastaste naiste tööhõivemäär on üks Euroopa Liidu kõrgemaid.

Eurostati andmetel oli 2021. aastal 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Eestis 77,5%, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Paraku ei saa me aga uhkust tunda naiste esindatusega poliitikas ning täitevvõimu ametikohtadel. Kuigi võrreldes eelmiste riigikogu valimistega on naiste osakaal erakondade valimisnimekirjades tasapisi kasvanud, on ekspertide hinnangul veel tublisti arenguruumi.

KENA peamiseks eesmärgiks on olnud võimestada naisi poliitikas, ühiste seisukohtade kujundamisel naistele olulistes poliitilistes küsimustes. KENA  hindab traditsioone ning toetab naisi säilitama naiselikkust, ent peab samavõrd oluliseks, et naine oleks hinnatud liider ning austatud spetsialist.

Naised poliitikas, milline on meie naiste koht ja ootused?

Tiina Raitviir on kirjutanud 1996 aastal, et probleem algab kandideerimisega: naiskandidaatide osakaal on väike, parlamenti pääsenute osakaal on veel väiksem. Valimistel antakse ühe naiskandidaadi poolt reeglina vähem hääli kui ühe meeskandidaadi poolt. Kaudselt võib käsitleda ühele naiskandidaadile ja ühele meeskandidaadile antud häälte arvu vahet naiste väärtuse indikaatorina meeste väärtusega võrreldes. Toonased arvutused näitasid, et naise “hind” oli 60 – 80% mehe hinnast. Umbes sama väärtusvahekord kehtis toona  naiste ja meeste keskmises palgas.

Naiste tulekut Eesti esinduskogudesse on takistanud järgmised tegurid: sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis, naispoliitikute ajaloolise traditsiooni ja naiste valimisliikumise “Naised naisi valima!” puudumine, samuti poliitika pidamine räpaseks tööks.“ Kas pole mitte tuttav olukord? Kuidas on nii, et 30 aasta jooksul pole naisi puudutavates küsimustes  praktiliselt midagi muutunud, aga nii mõneski toona, vaata et tabuks peetud teemal, on diametraalsed muutused – näitena võiks tuua samasooliste abielu.

Oleme veendunud, et naiste tulek poliitikasse, nende tulek otsustustasanditele, aitab kaasa meie ühiskonna tasakaalustatud arengule. Demokraatia olemasolu ja kvaliteet ei sõltu üksnes sellest, kui ladusalt riigis toimivad võimuinstitutsioonid, vaid kogu rahva ja eriti riigi kodanikkonna aktiivsusest ja väärtushinnangutest. Kuidagi  ei pääse mööda küsimusest – milline on Eestis naiste suhe poliitika ja võimuga ning milline see peaks olema. Eesti ühiskonnas on kuhjunud liialt palju lahendamata probleeme, et riigi senise poliitilise juhtimisega rahul olla. Eestlaste kui rahvuse kestmise seisukohalt on kõige valusam probleem järjest vähenev laste sündimus. Naised saavad ja peavad siin kaasa rääkima, sest naised teavad, mis takistab pere juurdekasvu. Samavõrd problemaatiline on hoolekande reformi puudutav küsimus. Naistel tuleb õppida võimule survet avaldama.

Kuidas ikkagi naiste osakaalu poliitikas suurendada – sellele küsimusele hakkame juubeliaastal vastuseid otsima. Ilmselgelt ei ole probleem vaid meie erakonnas, vaid ühiskonnas üldiselt. Kui ei suudeta naiste osakaalu valitavatesse esindusorganitesse suurendada, ei suudeta ka naiste motiveeritust tõsta. Kui kasutada naisi vaid taustajõuna, voldikute jagajana, siis jääb suur potentsiaal kasutamata. Erakonna võimuses on kujundada sotsiaalset normi, et naised sobivad poliitikasse sama hästi kui mehed.

Missugune on KENA positsioon tänases Keskerakonnas?

Eesti Keskerakonna juhatuses on täna rekordiline arv naisi. Euroopa Parlamendis on Keskerakonna esindaja Jana Toom,  erakonna peasekretär on Anneli Ott. Meie  erakonna juhatusse kuulub 5 naist: Jana Toom, Marika Tuus-Laul, Ester Tuiksoo, Ülle Juht ja Gert Üprus-Tarn. Erakonna revisjonikomisjoni 6-st liikmest on 3 naist: Eha Võrk, Reet Trei ning Eevi Paasmäe.

Meie eesmärk on 2025. aastal taas au sisse tõsta „triibulised nimekirjad“. Muuseas, ka sotsiaalteadlased viitavad triibuliste nimekirjade vajalikkusele meie ühiskonna elu parandamisel.

2024 aasta on KENA juubeliaasta! Oleme astumas asjalikku kolmekümnendasse eluaastasse.

KENAl on väljakujunenud traditsioonid, mida oma juubeliaastal vääriliselt tähistame.

Valime aasta KENA, otsime Eestimaa Aasta Pere nominente. KENA juhatus plaanib väljasõidukohtumisi piirkonna klubidega kord kvartalis ning heaks tavaks saanud kohtumisi Riigikogus. Ootame aktiivsete naiste kutseid piirkondadesse. Tark naine kuulub Keskerakonda!

Otsige meid ülesse Facebookis või kirjutage eha.vork@tallinn.ee.

6 kommentaari
  1. Kiitan häeks! 4 kuud ago
    Reply

    Suur kamp vanu naisi meenutamaks kommunismi edasiminekut?

    • Oh issand 4 kuud ago

      Kõlvart on tubli juht ja poiss ka veel.

  2. Jaak 4 kuud ago
    Reply

    Keskerakonnas on Eestimaa parimad inimesed. Soovin KENA-le kõike head. Sinna on koondunud Eestimaa tublimad naised. Ka Keskerakonna alatute reeturite seas olid enamuses mehed. Et Ratase välisminister Liimets ära läks on isegi tore sest ta ei teinud meie rahva heaks midagi. Rändas maksumaksja raha eest mööda maailma ringi ja õhutas vihavaenu. Kunagi reetis Keskerakonna Eestimaa parima poliitiku Edgar Savisaare eksnaine kes tänu alatule laimule oma eksmehe kohta sai isegi Riigikokku ja seda isegi mitu korda olles Reformierakonna liige. Kord isegi andis Riigikogus oma koha talle tänutäheks eksmehe laimu eest. Selliseid jubedaid naisi on veel kuid õnnneks mitte Keskerakonnas. meie peaninister on ka näide sellest missugune ei peaks olema peaminister.

  3. Eve 4 kuud ago
    Reply

    Suur hulk hulk tublisid naisi on pildil ja veel on neid noorte seas ja üldse igas vanuses. Nad meenutavad seda et kui palju paremaks nuutuks me elu kui selliseid rohkem oleks.

  4. Soo 4 kuud ago
    Reply

    See on tõsi et Keskerakonnas on kõik tublid naised, EKRE-s on ka. Mujalt otsi tikutulega.

  5. nojah 4 kuud ago
    Reply

    Need kes alatult reetsid Keskerakonna et leida kasulikunaid töökohti olid enamuses mehed. Kõlvart küll neile põhjust lahkumiseks ei andnud, ta on tubli, aus ja hooliv poliitik.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.