Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

Eesti riigi esimesed 106 aastat ei ole olnud lihtsad. Sellesse mahub nii helgeid toone ja aastaid kui ka meie rahva jaoks keerulisi ja traagilisi aastakümneid. Alati võib küsida ja arutleda selle üle, kas meil oleks olnud omal ajal teisi võimalusi? Ent aega ja ajalugu ei ole võimalik tagasi pöörata, kuid saame alati minevikust õppida – kuidas meie väike kodumaa saaks järgmise sajandi ja kauemgi veel edukalt vastu pidada siin Läänemere kaldal.

President Lennart Meri ütles Eesti Vabariigi 75. aastapäeva kõnes 1993. aastal, et ajalugu teeb inimene ja ta teeb seda päevast päeva. „Kuid vahel harva kristalliseerub ajalugu iseendaks, ilmutab ennast rahva tahte nähtava ja kombatava sümbolina, kokkuvõttena kõigest senisest ja eeldusena kõigele, mis veel tulema peab. Inimene tajub seda kui uut peatükki aegade raamatus – selles aegade raamatus, millest keegi ei suuda lehekülge välja rebida.” Eesti riigi loomine 1918. aastal on just selline peatükk, mida ei saa ega tohi sellest raamatust välja rebida.

Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 oli Eesti ja kogu maailma jaoks pöördeline hetk. Kuid see päev puudutab meid siin Eestis veegi sügavamalt, sest naaberriigi alustatud sõjategevus meie koduriigi sünnipäeval elustab pildid meie ajaloost. Nii nagu meie ja meie esivanemad otsustasid ise oma riigi tuleviku üle, peab olema see õigus igal rahval. Seepärast saab ainult hukka mõista kõigi nende riikide ja valitsejate sõjategevus teiste riikide territooriumil.

Ent sõjategevus Ukrainas on ka meid pannud mõtlema sellele, mis on meil hästi ja mida saame teha veelgi paremaks oma riigi ja inimeste heaks. Meie riigi sambaks ja tuleviku tagalaks on tark ja haritud rahvas ning võime olla uhked ja tänulikud oma õpetajate ja laste üle, kes selle eest hoolt kannavad juba täna.

Selleks, et rahvas tunneks end turvaliselt ja hoitud, peavad hoolt kandma riigijuhid. Selleks tuleb panustada täna ja homme üha rohkem riigi majandusse ja elanikkonnakaitsesse. Selleks tuleb meil juba täna suunata täiendavat ressurssi jätkusuutliku majanduskeskkonna hoidmiseks, sest kui hakkab langema meie riigi majandus, siis ei suuda me piisavalt panustada ka riigikaitsekulutustesse ja elanikkonna kaitsesse. Ehk meie majanduse tugevusest sõltub ka meie turvatunne.

Seega, ärme unusta oma peamist eesmärki – parem ja hoolivam Eesti. Ja seda Eestit ei loo abstraktne riik, linn või vald. Seda Eestit teeme meie, siin elavad inimesed.

Olen kindel, et suured saavutused algavad väikestest sammudest. Väikesed teod moodustavad terviku, ja see kehtib ka meie riigi kohta. Eesti riik on iga päev meie riik ning hoiame teda südames. Iga päev.

Mihhail Kõlvart
Keskerakonna esimees

8 kommentaari
  1. Eve 8 kuud ago
    Reply

    Iga riik peaks olema vaba. Kuidas me rõõmustasume kuuldes oma hümni, nähes lehvimas sini-must-valget lippu. saades oma raha mis meipt küll hiljem ära võeti. Aga kas me okka oskasime vabadust hinnata minnes teise liitu. Arnold Rüütel kuulutas välja vabaduse Edgar Savisaar tegi palju set saaksime vabaduse. Interrindlased ründasid teda aga ta eu kandnud vihavaenu üle vene rahvale kes enamuses olid rahumeelsed meie kodanikud.Paljude läbirääkimiste tulemusena Jeltsiniga saime vabaduse verd valamata. Lootused paremale elule olid suured aga meie valitsused polnud alati tasemel ja kõik ei läinud nii magu oleks tahtnud.Praegune hoolimatus, teiste riikide abistamine ehkki vajame ise abi, vaesuse kasv jne. purustasud mitmed lootused aga vabadus on väga tähtis. Poleks vaja ka vihavaenu õhutada mus võib meie jaoks halvasti lõppeda. Hoame ja armastame vaba Eestit ja et kõigil eestimaalastel oleks hea siin elada.

    • Milline rõõm! 7 kuud ago

      Mul on jälle rõõm sind eve lugeda. Oled iks suur kirjameister ja igas lehesabas.

  2. Vello 7 kuud ago
    Reply

    Tubli, Eve! Just Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Edgar Savisaar jpt meie iseseisvuse taastamise võtmeisikud väärivad tänasel päeval meenutamist, sest neid teavad paljud kaaskodanikud veel isiklikult.
    Legendaarne on ka Toompeal taasheisatud sini-must-valge lipu valmistamise lugu – seda peaks laialt meenutama sel päeval, mil eriliselt austame oma lippu.

  3. Eve 7 kuud ago
    Reply

    Milline rõõm oli kuulda meie hümni, näha lehvimas sini-must-valget lippu ja me saime oma raha mis küll hiljem meilt ära võeti. Vabadus milline ilus sõna. Arnold Rüütel kuulutas välja vabaduse olles pidanud läbirääkimisi Jeltsiniga. saime vabaduse ilma verd valamata. Edgar Savisaar tegi väga palju selleks et saaksime vabaduse. Interrindlased vihkasid teda See mis tehti Savisaastab ta kodu jne.hiljem ta eksnaine sa Riigikogus kohasrele meie eestlaste poolt hiljem tuletab meelde stalinistlikke kuritegusid. Meie parim poliitik istus ratastoolis ja vaatas pealt kuidas kapo rüüstas ta kodu jne. Eksnaine labasel kombel valetas ja vassis tema kohta, laimas. keskerakond oli parim Savisaare juhtimisel ja oleks veel teine samaväärne erakond olnud kellega ühineda oleks meie elu praegu palju parem. selline valitsus oleks olnud ideaalne.

  4. Eve 7 kuud ago
    Reply

    Mul oli tunne et esimene et esimene kommentaar ei läinud läbi ja kirjutasun teise umbes samasuguse.

  5. Tähelepanelik Tööline 7 kuud ago
    Reply

    Noh, kurb lugu küll aga vaba riigi aastapäev see nüüd küll ei olnud. Mis vaba riik, kelle vabadus mida teha? Vabadus lehvitada lippu ja süüa kiluvõileiba ning laulda ; Mu isamaa , muu õnn ja rõõm!” ? Vähe, seltsimehed, täiesti ebapiisav. Tahaks omada ikkagi kõrgeimat võimu nagu Põhiseaduses kirjas. Oleme rahvas või oleme kari lambaid keda kellegi vajadusel tapale veetakse?

    Põhiseaduse § 1 ütleb, et “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

    Kuigi põhiseaduse sõnastus ei kasuta suveräänsuse mõistet, võib §-st 1 välja lugeda Eesti riigi suveräänsuse põhimõtte. Selle sätte sõnastus on põhjustanud vaidlusi Euroopa Liiduga ühinemisel ning tähelepanelikule inimesele torkab silma tõik, et oleme suure osa oma suveräänsusest ära jaganud EU institutsioonidele raha, põlllumajandus ja kaubandusküsimustes. Ka kaitseküsimustes ei ole me suveräänsed, sõltume NATO-st.
    MEIE võim ei ole ülimuslik. ME oleme sõltlased, vasallid.

  6. Sergei. 7 kuud ago
    Reply

    Korra oli võimalik riigipeaga kohtuda. Läksin käsi pesema . Ütlesin ühele vanemale Eesti maamehele, et peseme käed puhtaks, et tuleb presidendile kätt anda- kolleegi vastus : parem ära pese- määrid veel ära.
    Riigiparasiitide põhiseaduse vastasest tegevusest saate lugeda googles:
    PÕHISEADUSE VASTANE SÕDA MAAMEHE VASTU
    26.02.2024 kl 6.33 jõudis antud kaustade koond USA Kongressi (535 eksemplari)
    27.02.2024 kl 8.32 Euroopa Parlamenti. (705 eksemplari)
    Antud kaustade koondile on lisatud uued keisid. VAATAME MIDA ON NAD VÄÄRT- küll korraldatakse Magnitski akte jne.. Aga mis toimub nende endi nn. partnerite pükstes ( õigusruumis)

  7. Sergei. 7 kuud ago
    Reply

    Riigiparasiidid: kodumaa armastus ei tulene mitte teeseldud emotsioonidega tribüünil hümni laulmisega, vaid kui lähed rukist lõikama ja pisarad voolavad. teie tõprakari olete hävitanud rahva lugupidamise oma sulaste vastu :
    Aga lugege minu kaustasid, mida te ise olete kirjutanud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.