Eesti riigi esimesed 106 aastat ei ole olnud lihtsad. Sellesse mahub nii helgeid toone ja aastaid kui ka meie rahva jaoks keerulisi ja traagilisi aastakümneid. Alati võib küsida ja arutleda selle üle, kas meil oleks olnud omal ajal teisi võimalusi? Ent aega ja ajalugu ei ole võimalik tagasi pöörata, kuid saame alati minevikust õppida – kuidas meie väike kodumaa saaks järgmise sajandi ja kauemgi veel edukalt vastu pidada siin Läänemere kaldal.
President Lennart Meri ütles Eesti Vabariigi 75. aastapäeva kõnes 1993. aastal, et ajalugu teeb inimene ja ta teeb seda päevast päeva. „Kuid vahel harva kristalliseerub ajalugu iseendaks, ilmutab ennast rahva tahte nähtava ja kombatava sümbolina, kokkuvõttena kõigest senisest ja eeldusena kõigele, mis veel tulema peab. Inimene tajub seda kui uut peatükki aegade raamatus – selles aegade raamatus, millest keegi ei suuda lehekülge välja rebida.” Eesti riigi loomine 1918. aastal on just selline peatükk, mida ei saa ega tohi sellest raamatust välja rebida.
Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 oli Eesti ja kogu maailma jaoks pöördeline hetk. Kuid see päev puudutab meid siin Eestis veegi sügavamalt, sest naaberriigi alustatud sõjategevus meie koduriigi sünnipäeval elustab pildid meie ajaloost. Nii nagu meie ja meie esivanemad otsustasid ise oma riigi tuleviku üle, peab olema see õigus igal rahval. Seepärast saab ainult hukka mõista kõigi nende riikide ja valitsejate sõjategevus teiste riikide territooriumil.
Ent sõjategevus Ukrainas on ka meid pannud mõtlema sellele, mis on meil hästi ja mida saame teha veelgi paremaks oma riigi ja inimeste heaks. Meie riigi sambaks ja tuleviku tagalaks on tark ja haritud rahvas ning võime olla uhked ja tänulikud oma õpetajate ja laste üle, kes selle eest hoolt kannavad juba täna.
Selleks, et rahvas tunneks end turvaliselt ja hoitud, peavad hoolt kandma riigijuhid. Selleks tuleb panustada täna ja homme üha rohkem riigi majandusse ja elanikkonnakaitsesse. Selleks tuleb meil juba täna suunata täiendavat ressurssi jätkusuutliku majanduskeskkonna hoidmiseks, sest kui hakkab langema meie riigi majandus, siis ei suuda me piisavalt panustada ka riigikaitsekulutustesse ja elanikkonna kaitsesse. Ehk meie majanduse tugevusest sõltub ka meie turvatunne.
Seega, ärme unusta oma peamist eesmärki – parem ja hoolivam Eesti. Ja seda Eestit ei loo abstraktne riik, linn või vald. Seda Eestit teeme meie, siin elavad inimesed.
Olen kindel, et suured saavutused algavad väikestest sammudest. Väikesed teod moodustavad terviku, ja see kehtib ka meie riigi kohta. Eesti riik on iga päev meie riik ning hoiame teda südames. Iga päev.
Mihhail Kõlvart
Keskerakonna esimees