Coop Eesti teeb valitsusele ettepaneku kehtestada põhitoiduainetele nagu lihale, piimale ja köögiviljadele 13-protsendine käibemaksumäär. Coop toob esile, et Eesti inimeste ostukorv on praegu Euroopa keskmisest üheksa protsenti kallim ning viimase kolme aastaga on liha, piima ja köögiviljade osa toidukorvis koguseliselt vähenenud juba üle 10 protsendi.
„See näitab, et inimeste taluvuspiir on juba ammu käes ning järgmisel aastal jõustuvad täiendavad maksutõusud löövad veelgi tugevamalt just madalama sissetulekuga inimesi, pensionäre ja suurelapselisi peresid. See toob eestlaste ostujõus kaasa negatiivse trendi jätkumise ajal, kui naaberriikide elujärg näitab taastumise märke,“ ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees, Coop Panga nõukogu esimees ja Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liige Rainer Rohtla.
Ta lisas, et liha, piim ja köögiviljad on kolm õiget kategooriat 13-protsendilise käibemaksumäära rakendamiseks, sest need on peamised toiduained, mida kasutatakse kodus söögi valmistamisel ja on valdavalt kohalike põllumeeste ning tootjate toodang. „See tähendab, et madalam käibemaks toetab impordi asemel just oma põllumehi ja tootjaid. Need kolm põhikategooriat moodustavad kolmandiku eestlase toidulauast. Lisaks on nimetatud kategooriate osakaal just väiksema sissetulekuga inimeste toidulaual kõige suurem, kuna nemad valmistavad sööki paljuski ise kodus.“
Coopi esitatud finantsvaates seisab, et 2025. aastast kehtiva veelgi kõrgema, 24-protsendise käibemaksumäära mõju tähendab riigile lisatulu orienteeruvalt 240 miljonit eurot eeldusel, et tarbimine ei vähene. 13-protsendise käibemaksumäära kehtestamine kolmele põhitoidukategooriale tähendab hinnanguliselt 40 miljonit eurot planeeritavat lisatulu vähem. Näiteks Soomes kehtib kõikidele toiduainetele käibemaks 14 protsenti ning paljudes Euroopa riikides veelgi vähem. „Eesti on terves Euroopas üks viimaseid riike, kes maksustab söömist võrdselt luksuskaupadega,“ märkis Rohtla.
„Eeldusel, et tarbijad suunavad alles jäänud raha lõpuks ikkagi tarbimisse ja sellest pool tarbitakse 24-protsendise käibemaksuga, siis riik saab sellest täiendavat tulu viis miljonit eurot,“ selgitas Rohtla. „Kui ülejäänud 20 miljoni euro ulatuses tarbitakse 13-protsendise käibemaksuga tooteid, siis saab riik omakorda täiendavat tulu kolm miljonit eurot. Lisaks muutub tarbimise struktuur antud toodete kasuks tulenevalt soodsamast hinnast. Hinnanguliselt on 13-protsendise käibemaksumääraga toodetest vähemalt 50 protsenti kodumaised, seega saab riik meie tootmisettevõtetelt täiendavate maksude näol tulu veel kolm miljonit eurot. Kokku väheneb meie ettepaneku järgi oodatav lisatulu vaid 29 miljoni euro võrra. Samas tõstab madalam käibemaksumäär tarbijate ostujõudu, seega on antud lahendusega suurem tõenäosus, et riigi ootused lisatulule realiseeruvad, mitte ei vähene tulenevalt tarbimise langusest.“
Coopi tõi analüüsis välja ka plaanitud käibemaksutõusu majandusliku mõju. Käibemaksutõus 22 protsendilt 24-le kasvatab tarbija maksukoormust üheksa protsenti. Kolmes põhitoiduaine kategoorias 13- protsendi kehtestamine parandaks inimeste ostujõudu kaheksa protsenti, kuid isegi siis ei jõuaks ostujõud tagasi 2021. aasta tasemeni. Coopi ettepaneku järgi saab saaks riik hädavajaliku lisatulu ligi 211 miljonit eurot, kuid aitaks samal ajal inimeste toimetulekut kõige olulisemas valdkonnas ja haavatavamas toimetulekugrupis. Lisaks saavutatakse positiivne efekt Eesti toidutootjate käekäigu, maksude laekumise, töökohtade säilimise ja loomise, tekkivate lisakulude leevendamiseks ning ekspordivõimekuse parandamiseks.
„Oluline on rõhutada, et tegemist poleks käibemaksuerisusega, vaid täpselt sama määraga, mis hakkab uuest aastast kehtima näiteks majutusteenuse pakkujatele. Juba olemasolev käibemaksumäär tähendab, et ei teki täiendavat halduskoormust ja vajab lihtsalt maksustavate toodete ümberklassifitseerimist,“ tõi Rohtla esile. „Tulenevalt Eesti piirkonna tihedaimast konkurentsist jaekaubanduses, oleks madalama käibemaksumäära mõju tarbijatele kohene. Kohalikud kaupmehed müüvad juba praegu osa põhitoiduaineid alla omahinna, kuna ostumahud on langenud. Kui Ukraina täiemahulise sõja alguses kukkus kogu Baltimaade kindlustunne umbes 15 protsenti, siis Lätis ja Leedus on see taastunud, kuid Eestis langenud viimase aastaga veelgi madalamale ja uute maksutõusude järel langeks veelgi.”
BNS