Eesti Keskerakonna hinnangul vajab parlamendiliikmete palgasüsteem ülevaatamist ja sellest lähtuvalt teeb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats täna Riigikogu esimehele Lauri Hussarile kaks konkreetset ettepanekut, mida palub arutada ühes paketis koos kuluhüvitiste vähendamisega.
“Riigikogu liikmete palgasüsteemis tuleb kehtestada komponent, mis arvestab saadiku osalemist komisjonide töös ning istungitel. Üheks võimaluseks on näiteks 50% palgast kehtestada püsitasuna ning ülejäänud 50% siduda saadiku reaalse tööpanusega,” ütles Lauri Laats. “Antud muudatus distsiplineeriks oluliselt saadikuid ning oleks täiendavaks motivatsiooniks komisjonide töös ja istungitel osalemiseks. Kahtlemata aitab saadikute suurenev aktiivsus kaasa ka seadusloome kvaliteedi kasvule.”
Lisaks on Keskerakond seisukohal, et kokkuhoidu saab vähemalt 50% ulatuses leida ka Riigikogu juhatuse teenindamiseks kuluvate vahendite arvelt. Riigikogu juhatust teenindab esimehe ja aseesimeeste büroodes kokku 12 inimest, neile lisanduvad veel autojuhid, kuid Lauri Laatsi sõnul tasub kaaluda, kas nii suur abipersonal on õigustatud.
“Kui ülejäänud Riigikogu liikmed toetuvad oma töös igapäevaselt fraktsioonide ja komisjonide nõunikele, siis on tõenäoline, et tööülesannete teatava ümberkorraldamise tulemusel on võimalik samadel abilistel toetada ka kolme parlamendi juhatuse liiget, mis võimaldab büroode koosseisu vähendada,” selgitas Keskerakonna saadik. “Solidaarsuse näitamiseks ühiskonnaga on aga vältimatu Riigikogu juhatuse loobumine ametiautodest ja autojuhtidest. Teatavasti on parlamendi juhatuse liikmetel õigus samamoodi kuluhüvitisele, mis tähendab, et tööga seonduvate ülesannete täitmiseks on võimalik endale sõiduk rentida.”
Lauri Laats lisas, et analüüsida tasuks ka Vabariigi Valitsuse liikmete hüvesid ning tuvastada kokkuhoiukohti ka sealt.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pöördumine täismahus
Riigikogu liimete kuluhüvitised
Lugupeetud Riigikogu esimees
Olete algatanud avaliku debati Riigikogu liikmete kuluhüvitiste vähendamise osas, et parlament
saaks olla ühiskonnaga solidaarne. Austan Riigikogu juhatuse institutsiooni, mistõttu ka usun,
et Teie algatatud arutelu eesmärgiks on siiralt kokkuhoiuvõimaluste leidmine, mitte vaid
meediakanalite tähelepanu püüdmine. Tulenevalt tungivast vajadusest leida võimalusi täiendavaks
kulude kokkuhoiuks ning solidaarsuse näitamiseks teen omalt poolt veel ettepanekuid,
mida palun arutada ühes paketis koos kuluhüvitiste vähendamisega.
Esiteks teen ettepaneku hoida kokku Riigikogu juhatuse teenindamiseks kuluvaid vahendeid
vähemalt 50%. Hetkel teenindab Riigikogu juhatust esimehe ja aseesimeeste büroodes kokku 12
inimest, neile lisanduvad veel autojuhid. Kui ülejäänud Riigikogu liikmed toetuvad oma töös
igapäevaselt fraktsioonide ja komisjonide nõunikele, siis on tõenäoline, et tööülesannete teatava
ümberkorraldamise tulemusel on võimalik samadel abilistel toetada ka kolme parlamendi juhatuse
liiget, mis võimaldab büroode koosseisu vähendada. Solidaarsuse näitamiseks ühiskonnaga on aga
vältimatu Riigikogu juhatuse loobumine ametiautodest ning autojuhtidest. Teatavasti on
parlamendi juhatuse liikmetel õigus samamoodi kuluhüvitisele, mis tähendab, et tööga seonduvate
ülesannete täitmiseks on võimalik endale sõiduk rentida.
Kuigi olete meediale antud kommentaarides nentinud, et kahetsusväärselt parlamendi üks
koosseis oma palka korrigeerida ei saa, pean siiski väga vajalikuks avada ka arutelu parlamendi
liikmete palga üle. Teen ettepaneku Riigikogu liikmete palgasüsteemis kehtestada komponent, mis
arvestab saadiku osalemist komisjonide töös ning istungitel (va põhjendatud puudumised). Üheks
seesuguseks võimaluseks on näiteks 50% palgast kehtestada püsitasuna ning ülejäänud 50%
siduda saadiku reaalse tööpanusega. Antud muudatus distsiplineeriks oluliselt Riigikogu liikmeid
oluliselt ning oleks täiendavaks motivatsiooniks komisjonide töös ja istungitel osalemiseks.
Kahtlemata aitab saadikute suurenev aktiivsus kaasa ka seadusloome kvaliteedi kasvule.
Palun, et täiendaksite arutelusid Riigikogu liikmete kuluhüvitiste osas ettepanekutega vähendada
Riigikogu juhatuse hüvesid ning avaksite arutelu parlamendiliikmete palgasüsteemi sidumiseks
seoses nende reaalse tööpanusega. Loodetavasti jagub Teil edaspidi ka jõudu asuda analüüsima
Vabariigi Valitsuse liikmete hüvesid ning tuvastama kokkuhoiu kohti ka sealt.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Lauri Laats
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Lauri Laatsil on õigus nagu alati.Aga mina imestan et vaesemaid inimesi sunnitakse maksma igasugusei makse mis käivad neil ülejõu aga riigikogulased suplevad raha sees eriti vakitsuse liikmed kes pole meie riigile ega tahvale midagi head teinud. Paljud puuduvad istungitelt aga mitmed teenivad raha vajutades nupule olles nõus seadustega mis mille tõttu meie rahvas vaesub.Keskerakondlased teevad õigeid ettepanekuid kuid need hääletatakse maha olles mures vaid oma rahakoti paksuse pärast ja mitte mõeldes kuidas saavad vaesemad inimesed hakkama ja kas nende lastel ikka süüa on. Aga meie rahva vaesus aina kasvab.ASTMELINE TULUMAKS ON ÕIGE LAHENDUS.kES SAAB RIIGILT ROHKEM PALKA MAKSAB ROHKEM AGA VAESEMAID INIMESI TULEB AIDATA JA JUST NEILE RAHA JUURDE ANDA AGA MITTE SEALT VÕTTA KUS RAHA POLE SEST SEE ON ALATU.
Keskerakond on muidugi parim etakond ka praegu. Aga ma imestan et kuigi ekrelased ja isamaalased röögivad õigesti arvustades valitsuse tööd ei poolda astmelist tulumaksu.See oleks ju õiglane et kes teenib rohkem maksab riigile rohkem. Meie vaesemad inimesed ju vaesuvad veelgi maksude koorma all. see on ju julm.
EKRE ja Isamaa paigutatakse Eesti erakondade parem-vasakskaalal paremale. Nood aga pooldavat proportsinaalset maksu. Kesk samal ajal, eriti Savisaare juhtimisel, rõhutas oma paljudes üritustes sotsiaalse õigluse komponenti riigi funktsioneerimisel ja tema kulude katmisel. Sealt see lõhe nende vahel jooksebki.
P.S. Hr Madison tuli ju nüüd ka Keski parempoolseks pöörama. Varsti te enam progressiivsest tulumaksustamist rääkida ei tohi. Viskavad välja!
Võtmata seisukohta riigikogulase tööpanuse ja tema palga võimaliku seostamise kohta, siis teine ettepanek – panna fraktsioonide ja komisjonide nõunikele ülesandeid juurde, et nad kataksid ära ka Riigikogu juhatuse vajadused – kannab kahjuks endas ilmseid väheteadlikes massides populaarsuse taotlemise sugemeid. Et kes keda kokkuhoiuhüsteerias üle trumpab!
Vastupidi, ideaalis peaks igal riigikogulasel olema oma individuaalne abiline, tegemaks musta tööd seaduseelnõude läbitöötamisel ja täienduste tarvis materjali ettevalmistamisel ning nende projektide koostamisel. Saagem senaatoriteks, ärge olgem kummitemplid.
P.S. Vaadake kasvõi Eesti eurosaadikuid, kui lähimat näidet. Neile võimaldatakse luua büroo oma igapäevase töö hõlbustamiseks. Selline on normaalne lähenemine.
Kuidas hinnata nüüd riigikogulase tööpanust on väljast raske hinnata( kuid seda saab kõige adekvaatsemalt teha riigikogus töötav saadik)kui siis seaduste poolt või vastuhääletamiste põhjal.LL esinemisi on ka meeldiv vaadata sest ta tühja juttu ei aja vaid räägib probleemidest arusaadavalt ja selgelt.
Kui nüüd minna üksikasjade juurde siis miks meil ei rakendatta p-seaduslikke valimisi ja astmelist tulumaksu mis on kõigis arenenud riikides?Teiseks miks ei ole meil arvestattavat aü nagu läänes sest midagi pole parata,oma õigus peab ettevõtjal olema aga samas vajab ka see kodanik kaitset kelle oma ettevõte puudub ja selle peabki olema ka toimiv aü.Muidugi kui inimesel oleks valida kas töötada üldrahvalikus ettevõttes e.riigiasutuses( siis jällegi peab olema iseseisev riik) või siis valib eraettevõtja siis muidugi aü vaja ei oleks…..