Kui septembris tarbijahinnad kuises võrdluses isegi veidi langesid, täpsemalt 0,3 protsenti, siis Swedbaki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul annab aasta lõpp hinnakasvule taas hoogu.
Mertsina sõnul on mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv sel aastal kiiresti aeglustunud ja energiahinnad vähenevad. Nii maailmaturu naftahind kui ka Eesti elektri turuhind olid septembris aastatagusega võrreldes madalamad. “Samas on teenuste, mis moodustavad kolmandiku meie tarbimiskorvist, inflatsioon olnud kiire. Tugevamat kasvu on näidanud sideteenuste, tervishoiu, hariduse ja alkoholi hinnakasvud, kuid toiduainete, rõivaste ja jalanõude, transpordi ja eluasemega seotud hinnakasv on olnud leebem,” rääkis Mertsina.
Tema sõnul peaks aasta viimastel kuudel Eestis hinnakasv aastases võrdluses taas kiirenema. “Selle taga on paljuski baasefekti mõju, kuid ka inimeste üha suuremad hinnakasvuootused. Oktoobri algusest tõusis Elektrilevi võrgutasu, mis samuti annab inflatsioonile hoogu. Järgmise aasta maksutõusud kiirendavad hinnakasvu aga veelgi. Kui sel aastal jääb keskmine hinnakasv tublisti alla nelja protsendi, siis järgmiseks aastaks prognoosime üle neljaprotsendist hinnakasvu,” ütles Mertsina.
Euroala riikide võrdluses oli septembris Eesti hinnakasv kiireimate hulgas. “Meist enam kasvasid hinnad vaid Belgias ja Hollandis. Euroala keskmine hinnakasv aeglustus ootuspäraselt 1,8 protsendini, mis on teatavasti allpool Euroopa Keskpanga inflatsiooni eesmärki. Samas oli see allpool keskpanga ootust. 20 euroala riigist oli septembris hinnakasv kahest protsendist väiksem kaheteistkümnes. Lisaks inflatsiooni kiirele taandumisele, ollakse mures ka euroala liiga nõrga majanduskasvu pärast,” märkis Mertsin.
Kuigi energiahinnad on läinud üha sügavamasse langusesse ja mitteenergia tööstuskaupade inflatsioon on kiiresti ja isegi liiga aeglaseks taandunud, siis teenuste hinnakasv püsib juba pikemat aega nelja protsendi lähedal. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud toidu ja energiahinnad, ja mis näitab kodumaist hinnasurvet põhiinflatsioonist isegi paremini, aeglustub samuti väga vaevaliselt ning oli septembris veel 2,7 protsenti.
“Vaatamata sellele on turuootused Euroopa Keskpanga intressimäära kärpe kohta juba oktoobris tõusnud 90 protsendini. Veel möödunud nädalal oli see 40 protsenti. Seega on suurenenud tõenäosus, et keskpank vähendab intressimäärasid sel aastal veel kaks korda,” prognoosis Mertsina.
Tema sõnul langeb euribor kiiresti ja ka turuootused on euribori kohta üha madalamale langenud. Kuue kuu euribor on möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust, mis oli 4,1 protsenti, tulnud allapoole juba enam kui protsendipunkti võrra ehk 3,1 protsendini. Futuurid näitavad aga selle aasta lõpuks veel 0,4 protsendipunkti võrra langust.
“Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on 80 protsendil Swedbanki klientidest vähenenud eluasemelaenu kuised tagasimaksed juba kuni 50 eurot ja lisaks veel 12 protsendil 51-100 eurot. Laenukoormuse vähenemine suurendab tasapisi majapidamiste ostujõudu. Eluasemelaenud on aga ligi veerandil Eesti majapidamistest,” lisas Mertsina.
BNS
Tahaks teada kasvõi ühte asja mida meie valitsus on õigesti teinud. See on jube mis toimub meie riigis. Järgmiste valimisteni on tükk aega aga küll reformierakondlased mõtlevad jälle välja kuidas võimule saada ja näe imet seni on see läbi läinud ja kergeusklikud usuvad neid.
Kahjuks pole mitte midagi head valitsuse tegevusest mainida. Sotsid panevad muigama oma häbiväärse ühesooliste abielu seadusega aga Tallinna ülevõtmone on väga kurb ja lootusetu. Aga kavalalt tehtud ja linnapea vene perekonnanimega ja ehk loodavad et järgmistel valimistel saavad rohkem hääli. Aga selle peale ei tasu loota sest parimat pealinna valitsust kui olid keskerakondlased ei ole. Praegu ei hoolita meie inimestest üldse. Mõeldakse igasuguseid lollusi välja mis halvendavad meie inimeste elu.Kaja Kallase meie riiki laastav tegevus jätkub. Mida me oleme halba teinud et meid sedasi karistatakse.
Meie elu pole paremaks läinud olles EL-us. Brüsselis ollakse tegevuses Venemaa rahva vaesumiseks määratud Sanktsioonidega mis aga midagi seal muutnud pole. Mitmetes Euroopa riikides toimuvad rahutused. , rohepööre nõuab riikidelt palju raha jne. Meie väike ja vaene riik peab mõtlema kuidas oma rahvast aidata, oleme iseseisvad ja ei pea kellelegi alluma.Väga hull olukord on ravimite puuduse tõttu. Väga paljusid ravimeid pole avastatud ja arstid saavad vaid haigusi leevendada aga mitte ka alati. Meie paljud erialaarstid sõidavad välismaale et teenida rohkem raha ja meil tekivad suured järjrkorrad eriti kirurgide juurde ja inimesed vaevlevad mitu kuud valude käes. Kas Brüsseli poliitikud ei peaks muret tundma selle pärast et inimesed surevad paljudesse haigustesse sest pole ravimeid avastatud. Siiani ei saa vähki ega reumat ravida ja paljusid teisi haigusi. EL-u raha tuleb suunata teadlastele et avastada ravimeid.