Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) otsustas teisipäeval, et ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, mis tühistas ERJK ettekirjutuse neljale erakonnale seoses keelatud annetusega Sihtasutusele Liberaalne Kodanik (SALK), kirjutab Postimees.
2025. aasta märtsi ERJK ettekirjutus kohustas Reformierakonda, Eesti 200, Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda tagastama SALKile tehtud ja komisjoni hinnangul keelatud annetused, kokku ligi 92 000 eurot.
Tallinna halduskohus otsustas enne jaanipühasid ettekirjutuse tühistada, kuna leidis, et otsustades selle üle, millal on tegu erakonnale teenuse osutamisega, tuleb pidada silmas olulisi põhiõigusi, nagu ühinemisvabadus ning õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni.
Nagu erakonnad, nii on ka muud kodanikuühendused oluline osa ühiskondlikust debatist ja probleemidele lahenduste leidmisest, seisab kohtu otsuses. Sel eesmärgil võivad huvirühmad vabalt erakondadega suhelda, selgitada neile oma eesmärke ja anda uut teavet, sealjuures ka huvirühma vaadete leviku kohta valijate seas.
ERJK esimees Heiki Sibul sõnas Postimehele, et oli palju argumente, miks kaevata ja miks mitte kaevata. Komisjon otsustas aga hääletusega mitte kohtuteed jätkata. “Kindlasti oli liikmeid, kes nägid seda perspektiivi, ja oli neid, kes seda ei näinud. Nii et hääletustulemus lõpuks oli selline, et me ei kaeba,” ütles Sibul.
“ERJK peaks nüüd ka põhiõigustega rohkem siis kaaluma oma otsuseid, kuigi seadus konkreetselt jälle teiselt küljelt ei anna meile seda pädevust, et me saaksime hinnata, kas juriidilise isiku annetus on lubatud või ei ole lubatud,” tõi Sibul välja ühe põhjenduse.
Ta jätkas: “Teine teemadering oli loomulikult see, et kas need standardid, mida kohus nüüd on pannud, et mida peaks veel uurima, milliseid lisatõendeid koguma, milliseid ärakuulamisi tegema. Selle kohaselt olid komisjoniga väga erinevad seisukohad, et kas seda on võimalik teha või ei ole võimalik teha.”
Sibula sõnul oli üks argument, mida põhjalikult arutati, et kohtu otsusel võib olla negatiivne mõju. “Selles mõttes, et täna on SALK, aga homme võib olla keegi teine sidusorganisatsioon. Me peame põhiõiguste kontekstis hakkama kogu aeg hindama, kas see on arvamusvabaduse ja ühinemisvabaduse kaitseks tehtud teenus või on need kuidagi sellised, mis mõjutavad kas riiklikku julgeolekut või poliitilisi otsuseid. Selle koha pealt võib töö ja tegevus minna palju keerulisemaks,” hindas Sibul.
Tühistatud ettekirjutused
2025. aasta märtsis saatis ERJK Reformierakonnale, Eesti 200-le, Keskerakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale märgukirja, mille järgi peavad erakonnad tagastama SALKile tehtud annetuse.
ERJK leidis, et kui SALK 2023. aasta riigikogu valimiste eel erakondadele uuringu tulemusi jagas, oli tegemist tasuta nõustamisega, ning otsustas, et neli erakonda peavad selle eest makstud summa – kokku üle 92 000 euro – omavahel jagama.
Iga koalitsioonierakond pidi SALKile tagasi maksma 26 499 eurot, Keskerakond 13 225 eurot. ERJK toonase esimehe Liisa Oviiri sõnul oli Keskerakonna summa poole väiksem, sest neile jagas SALK uuringutulemusi osaliselt.
BNS