Statistika ja analüüsiga tegelevad asutused raporteerivad järjest 2019. aasta esimese kuue kuu majandustulemustest ning tehakse ka prognoose lähitulevikuks. Kuigi kohati võib märgata umbusku ja kindlustunde vähenemist praeguste soodsate olude jätkumise osas, näitavad arvud, et riigi majandus jätkab tugeval kursil.
Keskmine brutokuupalk jätkab töötaja jaoks soodsal kursil andes käesoleva aasta I kvartalis tulemuseks 1341 eurot. Võrreldes 2018. aasta sama perioodiga on see peaaegu 100 eurot suurem. Teine inimeste igapäevaelu oluliselt puudutav näitaja, tarbijahinnaindeks, kasvas võrreldes eelmise aastaga 2,4%, ning selle peamiseks vedajaks on toidukaupade kallinemine.
Eesti Konjuktuuriinstituudi tänavuse poolaasta kokkuvõttest selgub, et perede hinnang oma majandusolukorrale on viimase aastaga veidi paranenud ning veidi rohkem on neid, kes tundsid selle paranemist. Olulisemaks majandusarengut takistavaks teguriks on nii majandusekspertide kui ka ettevõttejuhtide hinnangul oskustööjõu puudus.
Positiivselt mõjub ka ekspordi kasv: 2018. aastal eksporditi kaupa võrreldes 2017. aastaga 12% rohkem, kokku 14,4 miljardi euro eest. Sellega ületas Eesti Euroopa Liidu keskmist ning edestas ka Lätit ja Leedut. Sama trend tundub jätkuvat: käesoleva aasta maikuu eksport suurenes võrreldes 2018. aasta maikuuga 8%.
Huvitava faktina võib välja tuua ka kaupmeeste värske hinnangu alkoholiaktsiisi langetamise osas. 1. juulist 25% langetatud alkoholiaktsiis on Coopi kaubandusketi andmetel toonud kaasa kange alkoholi müügi kasvu ligi 20% võrra. Rimi kaubanduskett toob välja odava viina müügi kasvu neljandiku võrra, Prisma Peremarket tükimüügi suurenemise 10–15%.