Eesti, Läti ja Leedu ühiskirjas: ELi järgmine pikaajaline eelarve peab aitama liikmesriikidel jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini

Foto TOOMAS HUIK/SCANPIX

Peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu president Gitanas Nausėda saatsid täna ühiskirja Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadele ja valitsusjuhtidele. Kolm riigijuhti rõhutavad selles, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab aitama liikmesriikidel jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini, kuid eelarve vähenemine seab selle ohtu. Kindlasti ei tohiks kärpida ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, sest nendest tehakse põhilised investeeringud kliimamuutustega võitlemiseks.

Ratas, Kariņš ja Nausėda toovad ühiskirjas esile, et kliimamuutustega võitlemisel tuleb tegutseda otsustavalt ja ambitsioonikalt ning väljendavad pühendumust ühisele vastutusele.

Eesti, Läti ja Leedu rõhutavad ühiskirjas, et kliimaneutraalsusele üleminekuks on vaja väga suuri investeeringuid paljudes valdkondades. See tähendab väga palju muudatusi järgmise kümnendi jooksul pea kõigis valdkondades, aga eriti näiteks energia-, transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, samuti põllumajanduses, maaelu arengus ja metsanduses ning ringmajandusele üleminekul.

Riigid nendivad, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve on peamine vahend, mis aitab jõuda kliimaneutraalsuseni, toetab rohelise kokkuleppe eesmärke ja digitaalset arengut ning säilitab ELi konkurentsivõime, tagades samal ajal õiglase ülemineku. Kirjas seisab, et kahjuks seab järgmise pikaajalise eelarve kavandatud vähendamine ohtu nende eesmärkide saavutamise, eriti valdkondades, mis aitavad kliimaeesmärke märkimisväärselt täita, nimelt ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikas.

Balti riigid toovad kirjas esile, et liikmesriikide jaoks, kus jõukuse tase on alla ELi alla keskmise, jäävad ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika kliimamuutustega võitlemisel peamisteks ELi poliitikavaldkondadeks. Selles kontekstis on Euroopa Komisjoni kavandatud järsud kärped ühtekuuluvuspoliitikas kolmele Balti riigile sügavalt kahetsusväärsed ja kahjulikud. Liikmesriikide ees olevad väljakutsed on samad, nagu ka kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud investeeringud. Seetõttu on ka võimatu õigustada liikmesriikide põllumajanduse otsetoetuste olulisi erinevusi. Ühtse turu toimimine on pidevalt ohus, kuna põllumeestele pole võrdseid võimalusi veel loodud.

Eesti, Läti ja Leedu nendivad kirjas, et hinnanguliselt on kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 vaja investeerida rohkem kui kaks kolmandikku meie piirkonna riikide SKPst. Eestis moodustavad sellest suurima osa energeetikasektor (SEI Tallinna uuringu kohaselt moodustaks selle üleminekulud kolmandiku SKPst), ehitussektor (viiendiku SKPst) ja transport (12 protsenti SKPst). Seepärast ei tohiks kärpida Eesti, Läti ja Leedu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika rahastamist võrreldes praeguse eelarvega. Samuti tuleb põllumajanduse otsetoetuste taseme täieliku ühtlustamisega jõuda lõpule järgmise pikaajalise eelarveperioodi lõpuks.

Eesti, Läti ja Leedu ühine kiri (inglise keeles): https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/3b_mff_cl… (PDF) (PDF)

1 Kommentaar
  1. Lähme 5 aastat ago
    Reply

    tagasi hobuveokitele ja kõik saab korda. Enam ei sõideta nii palju ja inimesed muutuvad paiksemaks. Arvan, et ka väiksele Kreetakesele meeldiks suksu kabjaplagin rohkem kui tossav või särtsuv käula.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.