Rakvere Tervisekeskuses töötab kümme perearsti koos pereõdedega, lisaks kaks psühhiaatrit ja füsioterapeuti, ämmaemand ja koduõde. Keskuse ehitamine ja sisustamine läks maksma üle kahe miljoni euro ning sinna kolis enamus Rakvere perearste.
Üks neist on Lääne-Virumaa üks tuntumaid perearste Kersti Veidrik. „Ma olen kaua aega pidanud monopraksist ja väsisin üksiolekust ära. Kui kolleegid on kõrval, saab tema käest alati nõu küsida või kasvõi mõne sõna juttu rääkida,“ ütles Kersti Veidrik.
Pereõde on sama oluline kui perearst. Rakvere Tervisekeskuse arstidel on kõigil kaks pereõde ja korralik varustus. Tõenäoliselt on mitme arstiga tervisekeskusesse võimalik hankida ka sellist meditsiinitehnikat, mida üksi töötaval arstil pole mõtet soetada. „Me oleme siin alles mõne kuu töötanud ja pole veel sellele mõelnud. Kõik alles loksub paika. Loomulikult hakati tervisekeskusi rajama selleks, et suuri investeeringuid ühiselt teha,“ rääkis Veidrik.
Tervisekeskuse teisel korrusel töötab kuus arsti, kes juba viis aastat tagasi hakkasid arutama ühise tervisekeskuse rajamisvõimalusi. „Me oleme ühel lainel ja näeme asju ühtmoodi. Meedikud on kõik isiksused ja kindlasti tuleb mõni asi ütlemata jätta, aga üldiselt saame me siin kõik hästi läbi,“ iseloomustab Kersti Veidrik tööõhkkonda.
Kersti Veidrik oli Rakvere Tervisekeskuse rajamise arstidepoolne eestvedaja. „Igal asjal peab eestvedaja olema. Kui mingit ideed arendavad 10 inimest, siis on selge, et midagi ei juhtu. Peab olema üks inimene, kes pidevalt teistele meelde tuletab, mida on vaja teha. See ei tähenda, et teiste arstide panus väiksem oleks, sest me kõik võtsime sellest protsessist osa,“ ütles Kersti Veidrik.
Patsientidel tuleb oma harjumusi muuta. Kui varem töötasid arstid eri kohtades, siis nüüd peavad abivajajad tulema Rakvere kesklinna, polikliiniku kõrvale. Mõnel inimesel on nüüd tee arsti juurde pikem. „Mina ei ole virinat kuulnud. Võib-olla nad ka ei julge,“ naerab arst. „Tegelikult töötasid kõik teised arstid peale minu väga kehvades tingimustes. Minu praksis oli heas kohas, Tuleviku tänaval, uhke ajalooga meedikute maja. Mul olid suured ruumid, mis ma ära remontisin ja minu patsientidele see koht meeldis. Neile meeldis, et seal oli privaatne ja hubane. Seda igatsetakse, aga ma arvan, et teiste arstide patsientidel läks olukord paremaks,“ rääkis Veidrik.
Nõukogude-aegses polikliinikus privaatsust polnud. Kõik ootasid ühes suures koridoris ja nägid, mis arsti juurde keelgi läks. Perearstide tulekuga sai patsient ennast privaatsemalt tunda, aga Veidrik ei arva, et tervisekeskuses privaatsus kaob. „Tänapäeval tuleb patsient kokkulepitud ajal, ka ägeda haiguse puhul helistatakse ette. Esimestel nädalatel arvasime, et koridorid on inimesi täis, aga nii ei juhtunud. Ukse taga ootab enamasti üks inimene, kes tuli just kokkulepitud ajaks,“ ütles arst.
Kersti Veidriku hinnangul vajaks aga Rakvere paari noort arsti. „Ühe noore arsti aitasin järjele, ta oli minu resident ja töötab nüüd iseseisvalt kõrvalkabinetis, aga paar noort arsti kuluks siia linna ära, siis oleks Rakvere perearstide keskmine vanus Eesti keskmisest väiksem,“ mõtiskles ta. Eesti perearstide keskmine vanus on 60 aastat. See tähendab, et töötab ka arste, kes on juba üle 70 aasta vanad. „See on liiga kõrge vanus,“ arvab Veidrik. Huvitav, kas see tähendab ka seda, et vanade arstide ravimeetodid on vanad, et ikka määritakse Višnevski salvi ja briljantrohelisega? Selle õela küsimuse peale hakkab doktor Veidrik naerma. „Arstide koolitus on pidev ja intensiivne. Ma ei kujuta ette, et arstina saaks töötada, kui ennast pidevalt ei täienda. Perearstid peavad ennast täiendama, me ei saa muud moodi,“ vastas ta. Veneaegsed ravimeetodid kaovad juba seepärast, et tolleaegseid ravimeid ei saa. „Kui arst ei jõua täienduskoolitusele, tuleb tal õhtuti e-koolitustest osa võtta,“ lisas Veidrik.
Aga Venemaa ravimid? Vanemad inimesed on nendega harjunud ja Venemaalt saab paljusid arstirohte odavamalt kui Eestis. Mida arst vastab haigele, kes tahab ennast Venemaa pentalgiiniga ravida? „Pentalgiini kohta ütlen konkreetselt, et see pole ohutu ja seepärast teda Eestis müügil polegi. Ega igaüks ütlegi, et ta Venemaalt ravimeid saab. Käsimüügiravimite hinnavahe on muidugi suur, aga ma vähemalt räägin inimesele, mis mingi rohu tarvitamisega kaasneb. Üldiselt inimesed räägivad mulle, mis ravimeid nad Venemaalt saavad ja mida tarvitavad. Kui ravim on ohtlik, siis ma ütlen seda, kui ei – ja Venemaal on odavam – siis nii ongi,“ rääkis Kersti Veidrik. Ravimihindade teema on hulgimüügifirmade teema ja sellega ta spekuleerida ei taha.
Kersti Veidrik on väga kogenud arst. Rakverre tuli ta tööle 1978. aastal lastearstiks, perearstina on ta ametis aastast 2000.
Matvei Drozdov