Riigikogu võttis vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mille tulemusel tõstetakse kaasistujatele makstavat tasu ning võrdsustatakse see töötasu alammääraga, mis sel aastal on 3,48 eurot.
Seaduse kohaselt osalevad töövaidluskomisjoni istungil kaasistujad, kellest üks on töötajate esindaja ja teine tööandja esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused olnud alates 2013. aastast muutmata ning kehtiva seaduse kohaselt on see ka madalam kui kehtestatud töötasu alammäär. „Töövaidluskomisjonis lahendavate vaidluste osakaal on järk-järgult suurenenud, kattes juba 91% vaidlustest, mida lahendaksid muidu kohtud. Seetõttu väärivad inimesed ka suuremat tasu, et säiliks motivatsioon oma töösse täielikult pühenduda,“ ütles Mölder. „Lisaks istungil osalemisele hakatakse tasu maksma ka istungiks ettevalmistumise eest, milleks arvestatakse 0,5 tundi.“
Lisaks on seaduse jõustumise järel võimalik istungit läbi viia videosilla vahendusel. „Esiteks saab muudatuse tulemusel töövaidluskomisjon jätkata tööd viiruselevikust sõltumata. Teiseks on see ka tänapäeva digiühiskonnas igati loogiline ja mõistlik, et töövaidluste lahendamine on võimalik ja kättesaadav erinevates Eesti piirkondades ilma liigse aja- ja sõidukuluta,“ ütles Mölder.
nikerdamise viga päevavalgele. Oleks see tasu kohe olnud kindel osa eelarvest, oelks ta käinud ajaga ühte sammu ega oleks vaja eri istungeid ja uusi nökerdamisi.
Kui võtta eelarveks 12 miljardit (täpset arvu pole silma hakanud), siis 3,48€ oleks sellest 1/3448275862.
Seega, kui järgmisel aastal on eelarve 13,44 miljardit, oelks tasu kohe 3,90€. Ja ei mingit nöökimist ega nökerdamist. Kuid Tõnisel on sellest arusaamiseni veel kaua poosetada ja tühja jahuda.
aru, et Tõnisel on raske nii suurtest arvudest aru saada. Olgu siis mitte 1/3448275861, vaid ümardatult 1/3500000000. Siis ehk saab aru.
Eestlasi pagendatakse inflatsiooni loomise abil ja madala elatustaseme hoidmise abil.
Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele inflatsiooni likvideerimine.
Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.
Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
Elagu inflatsioonita ja külluse põhine Eesti !