Omavalitsuse edulugu sõltub nii paikkonna inimeste pealehakkamisest, pühendumisest, samuti riigilt ja fondidelt saadud toetusest. Põline ida-virumaalane, Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal lõpetanud Ljudmilla Jantšenko, kes alates 2016. aastast töötab Kohtla-Järve linnapeana, arvas usutluses Kesknädalale, et eriti olulised on tema arvates teede ja tänavate uuendamine ja spordihoone valmimine. Keskerakonna liige on Ljudmilla Jantšenko 1998. aastast.
Millisena te näete Kohtla-Järve arengut?
Praegu areneb Kohtla-Järve linn edukalt. Väga paljude uute ehitusobjektide ehitamiseks eraldati raha struktuurfondidest ja riigieelarvest. Aktiivsus ja järjepidevus raha taotlemisel on andnud ka tulemusi. Näiteks kahel korral saime raha transiitteede ehitamiseks, mis on 3 miljoni euro suurune projekt. Samuti toetas riik juurdepääsuteede rajamist tööstusaladele. Lõppeval aastal on seda plaanitud eraldada 700 000 eurot. See raha pole küll väga suur, kuid me saame vähemalt kaks kolmandikku remontida vajalikust teelõigust. Poolteist miljonit eurot saime ka Ahtme linnaosa keskuse välja kujundamiseks.
Piirkonna käekäigule on palju kaasa aidanud Keskerakonda kuuluvad ministrid. Peaminister Jüri Ratase valitsus käitus väga targalt ka siis, kui oli kevadine koroonapandeemia, millega kaasnes ka langus majanduses. Kui vaadata lähiminevikku, siis varasemate majanduskriiside ajal, näiteks 2011. aastal võttis riik omavalitsustelt raha ära, vähendati tasandusfondi ja tulumaksu laekumise protsenti. Sellises olukorras kaotasime 25 protsenti eelarve tuludest. See oli väga raske aeg, millest välja rabelemiseks kulus mitu aastat. Lõppenud aasta majanduskriisi olukorras saime aga kompensatsiooni tulumaksu alalaekumise eest. Väga oluline on, et ettevõtted ei pidanud koondama oma töötajaid, mistõttu polnud vaja maksta sotsiaaltoetusi ja väljamakseid Töötukassast.
Millal valmib Kohtla-Järve spordihoone?
Spordihoone ehitamise idee sündis kümneid aastaid tagasi siis, kui Kohtla-Järve linnapeaks oli Valeri Korb. Idee oli väga hea, kuid rahaliselt polnud me valmis veel ehitama. Uus meede kuni aastani 2021 võimaldas aga saada rahastamist struktuurfondidest. Võrreldes projekti koostamise ajaga olid aga tõusnud hinnad ja kui viisime läbi esimese hanke, siis selgus, et see tuli ettearvatust poole kallim. Riik pani aga ettevõtmisele õla alla. Nii saime riigieelaarvest 3 miljonit spordihoone ehitamiseks. Tuleval aastal saame alustada korv- ja võrkpallihalli ehitamist. Projekti raames saime ka jalgpalliväljaku, mille ehitame vana koha peale. Samuti saame tuleval aastal teha valmis jäähalli jää aluse ning lammutada maha vana ujula.
Väga vajame Kohtla Järve spordihoone juurde hostelit. Väga paljud soovivad Kohtla-Järvele sportima tulla, kas võistlustele või treeningutele. Praegu pole aga võimalust pakkuda ööbimiskohta. Kui valmib ka hostel, siis kujuneb Järve linnaosast spordilinnak, mis annaks põhjuse nimetada Kohtla-Järvet Eesti spordipealinnaks.
Millist spordiala toetab Kohtla-Järve linn kõige rohkem?
Meil on linnavolikogus võetud vastu määrus spordiklubide toetamiseks. Olümpiaspordialadele nähakse ette mõneti suurem osalustasu. Finantseerime ka noortesporti. Toetame ka tippsportlaste sõitmist maailma või Euroopa tasemega võistlustele. Praegu on Kohtla-Järvel tähtsad spordialad jäähoki ja ujumine. Kahjuks ei tegeleta praegu veel kõrgel tasemel korvpalli- ja võrkpalliga, sest vastavateks treeninguteks puuduvad võimalused. Kui valmib aga kaasaegne pallimängusaal, tekivad loodetavasti ka silmapaistvad mees- ja naiskonnad. Pakuksime oma saali kasutamist ka Korvpalliakadeemiale.
Millised on tähelepanekud Kohtla -Järve elukeskkonnast?
Kaheksakümnendate aastate keskpaigas ehitati välja Ahtme elamurajoon, mis on ka teatud mõttes magala. Kauplused, lasteaiad ja koolid on seal olemas, puudub aga ilmestav keskus nagu Tartus raekoja plats või Kohtla-Järvel Virula väljak.
Praegu saime aga linnaruumi projektidest raha Ahtme arendamiseks, keskväljaku rajamiseks. Plaanis on ka pargi aredamine laste mänguväljaku piirkonda. Kavandatud on ka kergliiklusteid, mida on plaanis ehitada 6 kilomeetrit. Oleme algatanud ka detailplaneeringu Ahtmesse kultuuri- ja hariduskeskuse väljaehitamiseks. Me vajame keskust, kuhu koondaksime kogu sealse haridus- ja kultuurielu.
Järve linnaosasse on vaja aga uut raamatukogu. Sotsiaalsfääris loodame taotleda raha kompleksteenuste osutamise maja ehitamiseks. See hõlmaks sotsiaalmaja, tingimusi puuetega inimestele mõeldud teenuste ehitamiseks. Sotsiaalteenuseid läheb järjest rohkem vaja, olgu siis põhjuseks koroonakriis, mis küll möödub, kuid vanemate inimeste osakaalu tõus elanikkonna hulgas.
Usutles Jaan Lukas