Kiik: vaktsiine on saabumas varasemast enam

Vaktsiin Foto allikas: Sotsiaalministeerium

Eestis on kolmapäeva pärastlõunaks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end COVID-19 vastu kaitsnud enam kui 200 000 inimest ning vaktsiinitarned suurenevad.

Eestis on vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 200 559 inimest, kellest 62 782 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Kokku on tehtud enam kui 263 000 kaitsesüsti. Eelolevatel nädalatel keskendutakse üle 65-aastaste ja COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisele.

“Nii sel kui järgmistel nädalatel keskendume jätkuvalt ennekõike üle 65-aastaste ja COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisele. Kaitstes kõrge ea või tervise tõttu COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid aitame hoida ära koroonaviirusest tingitud rasket haigestumist ja suremust ning tervishoiusüsteemi ülekoormust,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

“Vaktsiine saabub järgmiste nädalate jooksul Eestisse varasemast enam, kuid endiselt veel piiratud koguses. Seetõttu on oluline, et kasutaksime iga vaktsiinidoosi, sealhulgas neid, millest keegi on ootamatult loobunud, nende inimeste kaitsmiseks, kes seda kaitset kõige enam vajavad. Mida kiiremini me suudame kaitsta vaktsineerimisega riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ja kõiki üle 65-aastaseid, seda kiiremini leevendame koormust tervishoiule, et saaksime liikuda järk-järgult tagasi meile harjumuspärase elukorralduse juurde,” märkis ta.

Kolmapäeval jõudis Eestisse 45 600 doosi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini Vaxzevria. Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada lähinädalatel AstraZeneca COVID-19 vaktsiini ennekõike üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks. Eeloleval reedel, laupäeval ja pühapäeval, 2.-4. aprillil oodatakse üle Eesti erinevates tervishoiuasutustes vaktsineerima 1956. aastal ja varem sündinud inimesi ning 1961. aastal ja varem sündinud inimesi COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi.

Inimene saab ise kontrollida enda riskirühma kuulumist patsiendiportaalis digilugu.ee, sellekohane teavitus on lisatud patsiendiportaali avalehel vasakusse serva. COVID-19 riskirühma kuulub Eestis ligi 370 000 inimest, kes on arvatud COVID-19 raske haigestumise suhtes kõrgemas riskis olevaks viimase viie aasta jooksul põhidiagnoosina märgitud diagnooside ja väljastatud ravimiretseptide alusel. Täpsem info nädalavahetusel vaktsineerimise kohta on leitav veebilehel www.vaktsineeri.ee.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 13,5 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, Eestis 18,1 protsenti. Eesti on COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuselt Euroopa Liidus Malta, Ungari ja Soome järel neljandal kohal.

Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus praeguseks kõige kõrgem 80-aastaste ja vanemate seas, kellest on üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 42,6 protsenti. Kuues maakonnas – Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Raplamaal, Järvamaal ja Tartumaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud enam kui pooled üle 80-aastased, sh Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal on enam kui pooltel üle 80-aastastel ka vaktsineerimiskuur lõpetatud. Kõigist üle 70-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui kolmandik ehk 37,6 protsenti.

Kokku on praeguseks vaktsineerimisi tehtud 499 tervishoiuasutuse poolt, sealhulgas 408 perearstikeskuses. Enam kui pool kõigist vaktsineerimistest ehk 57 protsenti on tehtud perearstikeskustes. Haiglates on tehtud 30 protsenti vaktsineerimistest, eriarstiabi osutajad on teinud kuus protsenti ja õendusabi osutajad viis protsenti.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

BNS

2 kommentaari
  1. hea tsitaat 3 aastat ago
    Reply

    Soomes vangistati kolmapäeval, 31. märtsil 10 välismaa meest, keda kahtlustatakse vägivallakuriteos ja röövis.

    Mehed olid peksnud kahte noorukit pesapallikurikaga ja pussitanud. Kahtlusalused mehed on nimede järgi Somaalia päritolu, vahendab MTV.

    Kambast viit meest kahtlustatakse tulirelvakuriteos. Helsingi politsei teatas, et häirekeskus sai laupäeval, 27. märtsil väljakutse Pikku-Huopalahtisse, kus kamp mehi korda rikkus. Mõni hetk hiljem teatati häirekeskusele, et tänaval oli pussitatud 18-aastast meest ja pekstud pesapallikurikaga alaealist poissi.

    Sündmuskohalt lahkus kolm sõiduautot, mille politsei peatas Mannerheimintiel. Autost võeti kinni 10 meest, kes on sündinud 1990ndatel aastatel. Autost konfiskeeriti mitu pesapallikurikat, kaks matšeetet, muid terariistu ning üks tulitelv.

    Uurimise käigus on ilmnenud, et meeste jõuk alustas laupäeval oma teekonda Vantaal, kus nad ostsid pesapallikurikad. Seejärel sõideti autodega Pikku-Huopalahtisse, kus 10-15 meest ründasid alaealist ja täisealist kannatanut.
    Uurimise käigus selgus, et alaealise kannatanu kolm sõpra pääsesid põgenema, aga ta ise kukkus ja kamp sai ta kätte. Kahtlusalused peksid teda pesapallikurikatega ja varastasid talt mobiiltelefoni. Samal ajal oli sündmuskohal ka teine, täisealine kannatanu, keda pussitati jalga.

    • Almar Glustsenko 3 aastat ago

      Vaat siis, mis kõike hullu võib juhtuda, kui sa oled Ka-Ka või Soome poemüüja ja ei taipa oma riiki lukku panna väljast sulle sisseostetavate sõgedate orjade eest,

      aga paned oma kaaskodanikud hoopis lukku, sest sa ei saa aru, et “covid-19”-PCR testiga valetatatakse sulle viirussesse haigestumus, nakatumus ja suremus 100-1000 korda suuremaks sellest, kui see olla saab.

      Ja siis sa käsed veel inimestel UV-tuvastatava vedelkoodiga mingi tapvate abiainetega platseebo-vaktsiintoimeainega solki naha alla süstida, nagu juudi-Euroopas pudulojustele kollaseid plasttükke kõrva pannakse.

      Rahvuslikteataja.ee, 3/ 2021, lk 11

      Ja käsed selle alusel inimestel endid veel ka maskides mitme nädala vältel surnuks lämmatada.

      Väga-väga paha ja selgelt genotsiidi alla liigituv riigireetmine.

      ON KÜLL 1. APRILL, AGA EKS TE PROOVIGE KAUA TEIL ÕNNESTUB SIIS SEDAVIISI EDASI KATSETADA, JA KURIKAGA MÖÖDA KURKI MITTE SAADA,

      KASVÕI MÕNELT W-BOLT-SOMAALILT VÕI NII U-KRAINOSTISSE VIIDUD EHITAJALT.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.