Andres Kollist, Eesti Keskerakonna asutajaliige
Keskerakond peab end parteiks, milles elavad edasi Rahvarinde ideed. Seos Rahvarindega on ilmne. Alates laulva revolutsiooni juhtivast figuurist ja erakonna asutajast Edgar Savisaarest.
Rahvarinne haaras kõiki: parempoolseid, vasakpoolseid, monarhiste ja liberaale, eestlasi ja venelasi, vanasid ja noori. Rahvarindelased tegutsesid Eesti Komitees ja komiteelased Rahvarindes. Keskerakond asetas end algusest peale poliitilise maastiku keskele. See tähendab suurt vastutust olla ühendaja, olla jõud milline saab aru, et hea tervise juures olev ühiskond koosnebki väga eripalgelistest arusaamadest. Oluline on kõik üheks tervikuks kokku siduda. Tervikuks mille nimi on Eesti riik, meie kõigi ühine kodu.
Põhimõtteline pööre Eesti vabanemisel toimus kohaliku võimu valimistel 1989. aasta lõpul ja Ülemnõukogu valimistel 1990. aasta märtsis. Vastutama ja reaalset võimu hakkasid teostama need, kes seni said oma meelsust avaldada vaid kriitilisi artikleid kirjutades, ühiskondlikult organiseerudes ja meeleavaldusi korraldades. Just 1989. aastal valitud kohalikud volikogud ja 1990. aastal valitud Ülemnõukogu tõid põhimõttelise pöörde Eesti teel vabanemisele.
Kodakondsuse nullvariant
Erilist esiletõstmist väärivad inimesed, kes okupatsiooni üleelamise ja sellest rahumeelse vabanemise võimalikuks tegid. Nagu Rahvarinde, nii ka Keskerakonna vaimsus oli: unistasime julgelt ja suurelt, tegutsesime targalt ja sihileviivalt. Sedasama tuleb hoida tänapäevagi.
Juba 30. märtsil 1990 võttis ENSV Ülemnõukogu Savisaare valitsuse poolt esitatud otsuse „Eesti riiklikust staatusest“. Selles öeldi, et okupatsioon ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Kuulutati välja Eesti Vabariigi taastamine (restitutio ad integrum) ehk algseisundi taastamise kaudu. Siitsamast tulenes võimatus toetada kodakondsuse nö nullvarianti. Tõsi, Keskerakonna arusaam on kogu aeg olnud see, et edasiste arengute puhul oleks tulnud N. Liidu ajal Eestisse elama asunud kaasmaalastele kodakondsuse andmisel oluliselt kaasavam olla.
Tänases, president Putini poolt agatatud sõja tingimustes peaks küll igaühele selge olema, et umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodanikku ja umbes 70 000 „halli passiga“ alalist elanikku ei ole see, mida me peaksime tahtma. Õige, inimese mõtted, ka tema lojaalsus ei liigu täpselt nimetatud formaalseid piire mööda. Mõtleb inimene, mida ta mõtleb, aga poolte narvakate president on Putin. See on sügavalt vale, riigi stabiilsusele ohtlik, see näitab 30 iseseisvusaasta jooksul tehtud oluliste strateegiliste valikute ekslikust.
Keskerakonnast on kujunenud rohkem kui 14 000 liikmega Eesti poliitika suurjõud. Alates 2001. aasta detsembrist on Keskerakond praktiliselt katkematult juhtinud Tallinna elu. Seda tänu Eesti suurimale ja edukaimale tegelikult toimuvale eestlaste ja meie vene emakeelega kaasteeliste stabiilsele ühistegevusele.
Teisipidi on lähiajalugu läinud nii, et möödus peaaegu 15 aastat, mil Keskerakond sai Riigikogu valimistel küll häid ja väga häid valimistulemusi, aga võimu teostada, oma ideid riigi tasemel ellu viia tal peaaegu ei õnnestunud. Seda paljuski tänu sellele, et ootuspärane ühendaja vastandus ja temale vastanduti. Koostööd välistava vastasseisuni välja.
Olud muutusid. 2016. aasta 23. novembril sai Keskerakonnast peaministripartei, edasi kaasvalitseja koos Reformierakonnaga. Kui otstarbekas, kui hädavajalik oli kahel korral võimust ja oma valijate tahte elluviimisest loobumine? Nendele sammudele hinnangu andmine ja mis veelgi olulisem, kohe-kohe toimuvateks Riigikogu valimisteks tippvormi saavutamine on otsustava tähtsusega.
Energia ja inimesed
Kogu meie elu, kogu poliitilist tegevust on muutnud Putini Venemaa poolt algatatud sõda Ukrainas. Muidugi mõistab Keskerakond Putini poolt juhitud Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka.
Uus olukord nõuab selgeid sõnumeid:
Kaasmaalased, kes soovivad hukka mõista sõja vallapäästja ja lahti öelda Putini Venemaa kodakondsusest, on Eesti ühiskonda oodatud.
Hoolimine kõigist kaasmaalastest. Nendest, kellede hinges on segadus, nagu ka nendest, kes ikka usuvad putinistlikku propagandat. Tuleb selgitada, tuleb anda aega.
Kool peab tagama kõigile Eesti noortele väga hea eesti keele oskuse ja eestimeelse kasvatuse. Mõistlik on vähem rääkida, rohkem raha eraldada ja rohkem teha.
Loosung on lihtne: energia ja inimesed. See on baas. Ilma energeetilise sõltumatuseta, ilma võimekuseta end ise energia, sealhulgas toiduga varustada, oleme liiga sõltuvad ja haavatavad. Kui end kindlalt tundvate, eestimeelsete, ühtehoidvate, tervete ja haritud inimeste kasutuses on tarkus ja jõud, energia asjad liikuma panna, siis nad ka liiguvad. Nii suudame end kaitsta, seista vastu ohtudele, rohelist mõtteviisi edendada, uut ning paremat elu rajada.
Elagu Keskerakond!
Aeg on möödas. Ratas keeras kõik tuksi.
No ja kes seda tegi?
Tänase keskerakonna rist ja viletsus on Bilderbergi Bande liige Ratas!!!
Krdi vabamüürlane!
Kaitseministri Hanno Pevkuri käsul kohustati sõdurpoisse vaatama homoerootilist „Tulilindu“.
Mida veel?
Aga tänane Keskerakond on mineviku hale vari. Kunagi seda erakonda armastati ja vihati ,praegu liigutakse aga hääbumise ja marginaliseerumise poole. Vene valijad on pettunud ja eestlasi asemele pole tulnud. Järgmises riigikogus võib olla mõned kohad saate. Jutt on juba nagu mõnel praeguse valitsuse liikmel.
Ei pea Venemaal elavad inimesed kodakontsusst lahti ütlema. Paljud meie iinimesed suhtuvad halvasti venelastesse ehkki Venemaal suhttakse kõigisse rahvustesse häasti ka seal elavatesse ukrainlastesse ja eestlastesse. Meiepoolne õelutsemine on vastik. Miks siis ei mindud appi kui Kiievis tpimuds verine riigipööre ja hiljem 8 aastat suhtuti Ukrainas elavatesse inimestesse halvasti, nende pihta tulistati, vene keel oli keelatud, ei makstud nendele raha jne. Mitmed eestlased ju on vihanud vene rahvusest inimesi ka varem olles ise alaväärtuslikud. Eks see vihavaen ja alatud valedkeskerakondlaste suhtes ongi toonud hääli Reformierakonnale ilma töötulemseta. Aga keskerakondöastelt poleks küll oodanud halba suhtumist venelastesse.
Keskerakond on alati olnud parim erakond ja eriti meeldis ta mulle kui esimees oli Edgar Savisaar kes pidi kannatama stalinistlikku kuritegu omal nahal olles valesüüdistuste ohver.Ka praegu on Keskerakond parim ehkki vaid sisepoliitikas-
Ei ole Biden parem Putinist. Kas tõesti arvatakse et Zelinski oleks hakanud Venemaaga sõdima. Ta oleks jätnud nagu on ja Venemaa nõudmisel oleks hakanud seal elavatesse vene rahvusest inimestesse normaalselt suhtuma. Biden, Suurbritannia ja veel mõned riigid hakkasid ässitama et Zelenski võtaks tagasi Krimmi ja kaotaks mõjuvõimu ja kaitse seal kus elavad Ukrainas venelased.USA on käinud pommitamas mitmeid riike ja loomulikult ei haletse Biden surmasaajaid vaid annab sõjamoona et tapatalgu kauem kestaks. Peamine on tal Venemaa nõrgestamine ja selleks kasutab ta Ukrainat.
tundub , et oled valel saidil – sa oled putinlane ja valgevenelasest batja?
Ukrainat abistavad kümned riigid ja kõiges.
Venemaa pommitab võõrast maad- riiki, tapab, hävitab. Ukraina aga Venemaad ei pommita! Ukraina seisab vaid oma riigi , terviku eest. Venemaa ju väljus varem sunniga võetud piiridest ja tahtes kogu Ukrainat.
Minski lepped on täitmata!
Ukrainat kui terviklikku riiki ei ole olemas!!!
Tsaari-Venemaa ajal oli seal kolm kubermangu. Kasakate alad (Donetsk-Lugansk-Harkov) liitusid Venemaaga vastastikuse lepinguga. Neil oli – tollal väga haruldane – autonoomia Venemaa koosseisus.
Türklaste poolt okupeeritud Lõuna-Ukraina liideti Venemaaga Türgi sõja järel, türklaste kaotuse järel.
Poola poolt okupeeritud Lääne-Ukraina liideti Venemaaga Poola sõja järel, mille Poola kaotas.
Lenin tegi kodusõja ajal neist ühe SÕJAVÄERINGKONNA, keskusega Kiievis. Et Lenini-Venemaal oli sõjaväeringkond peamine, administratiivpiirid teisejärgulised, liikus ka tsiviilkeskus tasapisi Kiievisse.
Ning sinna see jäigi. Tekitades Ukraina NSV taolise kommunistliku moodustise.
Juriidiliselt ei ole neid mitte kunagi üheks liidetudki!
17. detsembril Venemaa Nõukogude Vabariik küll tunnustas Ukraina Rahvavabariiki aga 1918 veebruaris saatis väed peale
Ukraina – Ukraina NSV alal 1922-1991, (1922-1937 oli Ukraina SNV, NSV Liidu asutajariik) ja alates 1922 ÜRO liige
1939.a. tehti nagu Eestile jt., Ukrainale sealhulgas MRP aktiga uus jagamine ja millise alusel tekkis Ukraina NSV , Poolaga jagamisel jms. Gorbatsovi tulekul , Iseseisvus jagatud piiride alusel Ukraina. Seega, Ukraina oli enne kui Venemaa kui ajalugu süviti vaadelda.
Seega on riik olnud , on ka praegu ja territooriumi osas on Venel sama arvamus kui Eesti(Tartu rahu piir on teises kohas) või Königsbergi osas- et kõik on nende oma , kaasaarvatud Valgevene
Kui ajalugu süviti vaadata, siis algul oli Kiiev-Russ. Venemaa häll.
Kiiev-Rus ei hõlmanud tulevasi kasakate alasid ega Musta mere kallast.
Kasakate alal elas üks teine stapirahvas, mitte “kiievlased”! kelle mongolid sisuliselt hävitasid.
Kasakates on väga palju “vene verd”, sest Vene-Tsaaririigi ajal pagesid paljud ettevõtlikumad vene talupojad sinna – kasakate aladel ei olnud pärisorjust. Seal sai pärisori vabaks.
17-22 aasta Lenini Venemaa poolseid tunnustamisi jm. ei tasu arvestada, sest need olid puhtalt mängud kommunistide võimu tugevndamiseks.
Nagu ka Ukraina kuulumist ÜRO’sse. Mis tehti selleks, et ÜRO’s üks hääl juurde saada ja NSVL’i “demokraatlikkust” näidata.
PS. Kommunist ja venelane ei ole sünonüümid. Lenini poolt loodud kommunistliku riigi ladvikus oli venelasi väga vähe.
kas mitte Edgar Savisaar ponud Keskerakonna astaja ja kindlasti oli ta näide sellest milline peaks olema parim poliitik. See mis Savisaarele tehti meenutab stalinistlikke kuritegusid. Kui Keskerakond oleks olnud kogu aeg võimul oleks meie sisepoliitikas palju head ära tehtud aga reformistlikud valitssed viisid meie eöatustaseme alati allamäge. kahjuks pole teist sellist erakonda nagu on Keskerakond, varem Rahvaliit oli. Ainuke erakond praegu oleks millega Keskerakond liituda saaks on EKREja siis oleks meue riigi areng kindlustatud. Meie riik ei kannataks välja veel ühte reformistlikku valitsudt.