Riigikontrolli hinnang energeetikapoliitikale pole mingi üllatus. Tegemist oli pigem avaliku saladusega, kus erinevad valitsused on üksteise järel jaanalinnu kombel pead liiva alla peitnud ning probleemi ignoreerinud. Positiivse lootuskiirena võib siin välja tuua vaid Jüri Ratase teise valitsuse, kus otsustati, et vähemalt 1000 MW põlevkivi tootmisvõimsusi peab olema reservis. Viimased aastad on näidanud, et neid reserve on läinud vaja rohkem, kui keegi toona oskas ennustada.
Energeetikapoliitika juurprobleemiks on olnud nii ministeeriumide kui ka mis seal salata poliitikute ignorantsus. Loobitud on vaid loosungeid ning loodetud, et turg kuidagi imeväel lahendab kõik probleemid. Investeeringuid ei tehta, kui puuduvad riigisektori kindlad tellimused ning kindlus, et reegleid ei muudeta üleöö ning sektoriga läbi arutamata.
Peame tagama energiasõltumatuse
Oleme pikalt kuulnud Eleringi endise juhi Taavi Veskimäe kiidukõnesid, kuidas piisab võrgust ning tuled ei kustu. Plaani B või veelgi enam Eesti energeetilist sõltumatust ei ole soovitud arutada, veel vähem seda ellu viia. Viimased aastad on aga selgelt näidanud kui haprad on need rahvusvahelised ühendused ning tarneahelad.
Me oleme hea olukorraga ära harjunud ega taju tegelikult, mida on vaja kvaliteedi ja ka mahtude jätkusuutlikuks pakkumiseks. Selleks, et Eesti oleks energeetiliselt iseseisev, peab meil olema võimekus toota kogu elekter, mida vajame. Päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid on vajalikud, aga nad vajavad toimimiseks päikest ja tuult. Kumbki neist lahendustest ei ole juhitav ehk me ei saa tekitada päikest ja tuult nii palju, kui vajame, ja siis, kui vajame.
Vajalikud on juhitavad tootmisvõimsused, mis seni töötanud eelkõige põlevkivi abil. Riik ei saa tänases olukorras põlevkivile käega lüüa. Meil ei ole seda luksust ja tegelikult ei ole seda ka Euroopal, pidades silmas näiteks Saksamaa otsust käivitada söejaamad. Põlevkivi on meie oma maavara, tänu millele ei ole mitte ainult olnud meie energiavajadused kaetud, vaid Eesti on olnud energiasõltumatu ning varasemalt eksportija, mitte importija.
Kas oleme piisavalt otsinud lahendusi ja investeerinud selleks, et põlevkivijaamade konkurentsivõimet tõsta? Näeme, et tõed, mis kehtisid enne energiakriisi ja Venemaa agressiooni, ei kehti enam. Nii Eestil kui ka kogu Euroopal on vaja regulatsioonid ja otsused üle vaadata selliselt, et energia puudus ja selle hind ei kahjustaks me konkurentsivõimet ning julgeolekut.
Investorid vajavad kindlust
Kui me soovime põlevkivi kasutamise energeetikas lõpetada või peame seda tegema, tuleb ehitada alternatiivsed juhitavad tootmisvõimused. Olgu selleks siis tuumaelektrijaam, geotermilised elektrijaamad, salvestid või gaasil töötavad elektrijaamad. Kuid otsuseid, milliseid elektrijaamu ning millises mahus Eesti vajab, ei ole tehtud aastakümneid. On vaid loodetud, et küll võrgust tuleb. Enamasti tulebki aga, mis hinnaga ning kas ikka tuleb, kui võrk on katki…
Selleks, et liikuda kiirelt edasi, tuleb seada selged sihid aastate lõikes, kui palju peab meil olema juhitavaid ja juhtimatuid tootmisvõimsusi. Milline on nende tootmisvõimsuste finantseerimisplaan. Meie naabrid võitlevad selle nimel, et investeeringud tuleks nende juurde.
Ka Eestil on viimane aeg näidata üles aktiivsust ja pakkuda investoritele kindlust, et need eesmärgid jäävad püsima ja loodavad tootmisvõimsused saavad turul olla vähemalt kogu lubatud perioodi. Ning kõige olulisem – me ei sulge olemasolevaid tootmisvõimsusi enne, kui vähemalt samas mahus alternatiivsed reguleeritavad tootmisvõimsused on valmis.
Õige jutt aga kahjuks kurtidele kõrvadele sest valitsusel on muud huvid ja nad on Brüsseli tegelastest sõltuvad. Aga kahjuks seal tegeletakse muude asjadega nagu näiteks sanktsioonide väljamõtlemisega lootuses et Venemaa paljurahvuseline rii jääks nälga. Aga ei jää ja nende vaev on asjatu. Pealegi rahvas pole milleski süüdi. Parem tegelegu sellega et riigid saaksid odavat elektrienergiat ja kuna oleme liidus ja mitte iseseisvad siis palun suunatameie valitsust tegema õigeid otsuseid. Meie valitsus ei hooli meie inimeste heaolust aga brüsseli poliitikute käskudele alluvad küll-aga Ukrainale tapatalguteks raha las saadavad rikkad riigid aga meie vajame ise abi.
Minu arvates kui mitmed riigid eesotsas USA-ga poleks hakanud andma Ukrainale surmarelvi poleks ka sõda ja kõik oleks jäänud endiseks. Aga Bidenil olid oma huvid mängus ja peamine oliVenemaa nõrgestamine.
Kohutav kuidas loobitakse raha päikesepaneelidesse Terved põllularakad lumes paneele täis No on lollide riik Põlevkivi kardame kui tuld aga madala kütteväärtusega puitu põletades elektrit toota loeme loodussõbralikuks Aatomienergiast ei taha kuuldagi Nii isumegi nagu haiged kaablite otsas ja ootame taevamannat Iga poliitik peaks lugema läbi Jüri Liivi raamatu paneks ehk mõtlema
Õige jutt muidugi. Omalt poolt tahan lisada, et hakatuseks tuleks ikkagi soetada tuumajaam – aga mitte erasusserite soetatud vaid riigi 100% omanduses. Jüri Ratase valitsuses tehti põlevkivijaamade osas küll õigeid otsuseid kuid mulle tundub küll, et peamiselt EKRE ja Helmepoisi initsiatiivil. Ei tema ise ega ka lp. K.Simson ei jaga seda värki. Üleüldse on kõikjal Eestis, eriti poliitikas aga ka läänemaailmas laiemalt kompetentsus asendumas ideoloogilise kuulekusega. Kogu lugupidamise juures-K.Simsonil ei ole ju energeetika, osakeste ega- atmosfäärifüüsika-alaseid süvateadmisi. Ta on nende teemadega kokku puutunud üksnes poliitilise vajaduse mitte süvenenud huvi tõttu. Tema heietused on kliimaullukeste ja russofoobide märgade unenägude ümberjutustused.
Mis ta viimati rääkis fossiilkütuste turult väljatõrjumisest-oli loodusseaduste tundmise kontekstis nonsess aga …maailma poliitika peavoolu programmiline seisukoht.
Sest finantsmaailma vägevate moodne liin on umbes selline , et kui teie ettevõtte nimes peaks kuskil figureerima sõna “rafineerimistehas”, siis võite kindel olla, et teie laenusoove ei täideta, erilise innukusega rohepöörde läbi surumises paistavad silma Euroopa pangad, mis on asunud ulatuslikult koomale tõmbama mis tahes fossiilkütuste ekspluateerimisega seonduvaid krediidiliine.
Hiljuti avaldatud “punaste lippude” nimistus, mis järjestab asjaolud, mille korral finantsinstitutsioonid ja investorid keelduvad ettevõtetele krediidiliine avamast, figureerib eesotsas “kliimamuutuste” marker, mis on saamas peamiseks kaalukeeleks ettevõtete krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel.
Tagajärjeks on inimeste vaesumine… Massiline ning kunstlikult esile kutsutud vaesumine on see, mis terendab praktiliselt terve Euroopa enda võimusesse haaranud rohepöörde monomaania tagajärjena. Tegemist on programmiga, mille lähimateks analoogideks nii ideeliselt kui kronoloogiliselt on “omleti tegemise nimel” munade purustamise poliitikad plaanimajanduslikes süsteemides 20. sajandil.
Reaalsusest irdunud ideoloogiliste kategooriate sunniviisiline kehtestamine terve ühiskonna ja majanduse üle on läbi sajandite enesega kaasa toonud üksnes vägivalda, näljahädasid ning elukvaliteedi katastroofilist langust, mis röövib elamisväärsed elud sadadelt miljonitelt inimestelt.
Küsimus on: miks ja millepärast euroatlandilised “eliidid” sellist , üleüldist häda ja viletsust tootvat poliitikat viljelevad? Vastus on lihtne: kuna USA ja Lääne-Euroopa on pikemas perspektiivis fossiilkütuste turgudel (aga ka maailmamajanduses üldiselt)kahanevad tegijad e. kaotajad samal ajal Lähis-Ida, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Venemaa kui fossiilkütuste tootjad ja Hiina kui suurim tarbija on tõusvad tegijad siis viimaste tasalülitamine on geostrateegiline investeering.
p.s. selle euroatlandilise geostrateegilise investeeringuga on ainult üks häda: talle on hakatud visalt ja süsteemselt vastu töötama. Vastutöötajate hulk suureneb, BRICS laieneb… Venemaa ja Hiina jt. asjasthuvitatud muudavad selle maailmakorra, selle loodusseadusi eirava, irreaalse euroatlandilise unelma tuhaks. Tõde ja õigus selguvad lahinguväljal, eelkõige Ukrainas.
2024 on sealjuures pöördeline… Sümboolne iseenesest. V.I.Lenini 100. surma-aastapäev… saab Ukrainale saatuslikuks tärminiks. Lenin oli selle riigi autor ja arhitekt…. ja Putinist saab selle riigi manalateele saatja
Minu kandi ojakesel oli 1. EV ajal 4-või 6 paisu koos veskite ja saeraamidega- paisude taga järvekesed kala ja vähjalisi täis. NSVL elektrifitseerimise ajal jäeti see haru hävima . Nüüd kui keegi soovibki mingi paisu , siis kala treppe jne. Öko aktivistid (ametnikud) uurigu EV ajalugu-külaelu. See oleks küll tühine osake, aga väike leevendus nii energia tootmise , kui ka värske kala näol. Venemaa veab oma tuuma reaktoreid mööda maailma laiali (sh, mitmele NATO ja EL riigile). Väidetavalt just neil on vast avatud maailma esimene tuuma jäätmetel töötav tuumajaam.
Sina Miša lõpeta see vigisemine- Venemaa agressioon. Õige USA okupatsioon.
UKR natsid juba laulavad justkui linnukesed- kuhu küll me ronisime, mida küll tegime. ,peale läbirääkimisi tuli Jonson ja käskis lepingule mitte alla kirjutada- käskis edasi võidelda, oma rumalusega kaotasime territooriumid ja mitusada tuhat inimelu. USA senatiski mõned tunnistavad oma kuritegu.
Piiblis: Isegi kui sa meeletumat tambiksid uhmris liivaterade seas ei kaoks temast rumalus:
Kas tuleb mingi partei ,kes paneb nii, et hambad plaksuvad, Kes tõesti võitleb oma riigi huvide, sh. materiaalsete väärtuste tekkimise eest -seni ………