Õnne Pillaku arvamuslugu jätab kahjuks mulje, nagu pidurdaks Tallinn eestikeelsele haridusele üleminekut või otsiks sellele pidevalt vabandusi. Tegelikult on Tallinn eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamisse panustanud järjepidevalt juba aastaid ning teeb seda ka praegu suuremas mahus kui kunagi varem.
Võtab lausa hinge kinni, kuidas Õnne Pillak Reformierakonnast, mis alles hiljuti oli Tallinnas võimul, võtab sõna eestikeelsele haridusele ülemineku teemal ning teadlikult eksitab avalikkust. Taas püütakse kasutada aastaid toiminud strateegiat, mille käigus enne valimisi hakatakse inimesi hirmutama ja teadlikult valeinfot levitama.
On selge, et oravad üritavad valedega taas võimu haarata, kuid seekord see kindlasti ei õnnestu, sest rahvas mäletab hästi lubadust, et maksud ei tõuse. Just see huulilt lendu lastud väide riivas kogu meie ühiskonna heaolu ning õõnestas usaldust poliitika vastu.
Rünnakute ja valeväidete keerises üritab volikogu liige taaselustada narratiivi justkui pidurdaks Keskerakond eestikeelsele õppele üleminekut. Loomulikult tehakse seda eesmärgiga ärritada Isamaa valijaid ja destabiliseerida võimu Tallinnas ning suunata tähelepanu pärisprobleemidest kõrvale.
Paraku näitab praegune riigijuhtimine väga ilmekalt, kuidas ei tohiks valitseda. Kõik, mida oli võimalik käest lasta, on käest lastud, ning mugavalt on unustatud, millist poliitilist tsirkust korraldas Reformierakond Tallinna eelmise linnavalitsuse koosseisus.
Räägime nüüd aga haridusest Tallinnas. Haridusvaldkonna eelarve on tänavu rekordilised 464 miljonit eurot ning eestikeelsele õppele üleminekuks eraldas linn 10,2 miljonit eurot. Lisaks on Tallinn võtnud enda kanda ka osa riiklikest ülesannetest, mis puudutavad uute õpetajate ettevalmistamist ja õppematerjalide loomist. Tallinna metoodika- ja kompetentsikeskus on kujunenud eestikeelsele õppele ülemineku veduriks nii Tallinna kui ka teiste omavalitsuste jaoks.
Pillak väidab, et Tallinn otsib põhjuseid, miks reformi ellu viia ei saa. Meie teod aga kinnitavad, et juhime ülemineku reformi just sellises tempos nagu seadus nõuab ja ressursid seda võimaldavad. Ükski vastutustundlik haridusjuht ei saa ignoreerida õpetajate puudust, koolide valmisoleku erinevusi ega kvaliteediküsimusi. Nende probleemide tunnistamine ei tähenda reformi vastustamist, vaid soovi see edukalt ellu viia.
Tallinna koalitsioon usub haridusse ja perede toetamisse. Seetõttu lähtume reformide elluviimisel kehtivast seadusandlusest ning seame oma tegevusele kõrged kvaliteedistandardid. Erinevalt Reformierakonnast räägime avalikkusele tõtt ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt, ning tunnistame ausalt nii kitsaskohti kui ka edusamme.
Juuni alguses avaldasime ülemineku seire tulemused. Need andsid põhjust nii mõõdukaks optimismiks kui ka tõsisteks aruteludeks probleemide üle. Reformierakonna jaoks ei oma see aga mingit tähtsust, sest nende panus eestikeelsele haridusele üleminekusse on piirdunud peamiselt hääletusnupu vajutamisega.
Tallinna ülemineku tegevuskava koostati ja kinnitati juba üle-eelmise linnavalitsuse ajal Keskerakonna haridusvaldkonna abilinnapea eestvedamisel. Ka järgmine linnavalitsus, kuhu kuulus fragmentaarselt ka Reformierakond, ei pidanud vajalikuks selles tegevuskavas revolutsioonilisi muudatusi teha. Praegune linnavalitsus on seevastu oluliselt laiendanud toetavate meetmete paketti ning nende rahastamist.
Tallinna suund on selge. Liigume seaduses ette nähtud tempos ühtse eestikeelse kooli poole. Teeme seda eesmärgiga tagada mitte ainult reformi formaalne täitmine, vaid ka kvaliteetne haridus igale lapsele. Just selle nimel töötavad iga päev meie õpetajad, koolijuhid ja haridusspetsialistid ning nemad väärivad poliitiliste süüdistuste asemel tunnustust ja toetust.