Suur valitsuse kriitik Toomas Tamsar paneb raskel ajal putku

Alles see oli, kui Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar püüdis õpetada valitsust ja väitis, et „tänu“ tänasele majanduspoliitikale on nende majandusspidomeetri kiirus langenud kuus kilomeetrit! Seda segast ütlemist ei mõistetud, selle üle lihtsalt lõmpsiti kommentaariumeis. Tööandjate Keskliidu internetileht teatas: „Tööandja on väärtuse tekitaja, maksude maksja ja ainus tegelik heaolu looja. Valitsus teeb kohapeal ringe ja ootab, et asjad laheneks iseenesest. Ei lahene. Olukord pingestub iga kuuga. Ükskõik kuhu vaatad, kõikjal on inimesi puudu.”

Ametist lahkuv Tamsar: „Kui me võõrtööjõudu Eestisse ei luba, siis sektorites, kus neid on vaja, areng pidurdub.” Aga meie inimesed?

Täna tõdeme, et  üle 1000  inimese kaotab kohe töö suurtes koondamistes.  Kas Tamsar seda ette ei näinud? Või nägi ja läheb nüüd häbiga minema? Küllap ikka teadis, sest sellised asjad ei tule üleöö.

Bussifirma SEBE lasi töölt lahti 169 inimest. Paljud neist ei leia siin rakendust ja lähevad Soome lahe taha leiba teenima. Kaevandused vabastavad 146 inimest. Neid pagareiks ümber õpetada pole mõtet – nad on füüsilise töö mehed. „Sangari“ õmblejad on samuti tänaval, sest ka „Baltika“ lõpetab tootmise Eestis. Sinna ennast pakkuda ei saa. Kuhu need inimesed lähevad?

Töötajatel, kes on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, on koondamise korral võimalik saada koondamishüvitist. Esimeses kvartalis määrati kindlustushüvitis 1754 inimesele. See on vaid hetkelahend.

Esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 33 387 inimest; see on 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,1%. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele.

EL soovib saavutada 2020. aastaks töötleva tööstuse osakaaluks 20% SKT-st, Eestis on see praegu 16,4%. Tööandjate kohuseks on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast Eestis, hoides maksimaalse hulga töökohti ja tulu kodumaal. Ka seda te, tööandjad, kirjutate oma kodulehel! Seega pole kohane riiki kritiseerivaid artikleid peavoolumeedias avaldada, vaid tuleb asuda oma põhitöö juurde! Iga uus töötu tuleb teie hingele, tööandjad! „Kodumaise ressursi maksimaalne vääristamine peab olema riiklikult rahastatava teadus-arendustegevuse tulipunktis,“ seisab teie varasemas manifestis. Seega, ei mingit võõrtööjõudu!

Delfi kirjutas: ”Eriti aga torkab silma ettevõtjate pidev pretensioonikus riigi vastu, justkui peaks too neile kõik kätte tooma.”

Nüüd ongi Tööandjate Keskliidul viimane aeg need meie koondatud inimesed kuidagi tööle rakendada. Muidu tekib küsimus: milleks Keskliitu vaja? Saate riigilt palka, aga inimesed on töötud. Olge siis nii kenad ja täitke need suuresõnalised lubadused, mis on kirjas Teie oma internetilehel!

Kn

15 kommentaari
  1. on muutuste aeg 5 aastat ago
    Reply

    Pole siin imestada midagi. Rehwid said aru, et on kaoses.
    Võim võeti ära. Toiduahel kaob.
    Vangla ootab paljusid!
    Mart paneb vangi!

  2. Meie 5 aastat ago
    Reply

    tööstuse allakäigus on süüdi rikkus ja euroliiduvabariigiks olemine. Nii me peame alluma teistele, mida tohib välja viia ja mida peab sisse tooma. Rikkus on aga süüdi sellepärast, et meil kehtib töötutele hüvitis. Kui see kaotada, läheks varsti siidkäed nii lauta sitta viskama kui ka tänavai koristama ja vanu varemeid lammutama. Mingit haritust need ametid ei nõua, pandagu ainult käpad külge. Mäletan, kuidas ma ei kujutanud ette oma tööd treipingi taga. Kuid ära õppisin ja töötasin aastaid universaali, revolvri ja automaadi taga. Ainult programmiliseni ei jõudnud, see oli hõivatud ja õpilasi ees järjekorras. Ka ei kujutanud ma ette, et viskan nõgise ninaga sütt katelde alla. Kuid peagi sai see mu lemmiktöökohaks. Ja lisaks söele kütsin ka masuudi, õli, puude ja gaasiga. Ohtlikud olid ainult survekatlad. Kuid tööaega sai vabalt kokku leppida. Nii sain kuus 3 vaba nädalat, tublidel tööeesrindlastel oli samapalju puhkust terve aasta peale. Nii et igas ebameeldivas töös tuleb näha ka hüvesid.

  3. oh seda rumalust 5 aastat ago
    Reply

    On ikka rumalad küll sellised Meie nimelised kirjutajad.
    Kohe näha, et on ilma jäänud hüvedest, mis olid 17 pikka aastat.
    Nüüd on töölisklassi aeg.
    Sellega tuleb teil ära harjuda.
    Muidu saadame riigist üle piiri!

  4. katki pole midagi 5 aastat ago
    Reply

    Tuleb uus jäss ja astub ka erakonnast viisakusest välja.
    Midagi ei muutu.
    Reform pole veel päris surnud.
    Ikka mädaneb veel…

  5. riik teeb ise asja ära 5 aastat ago
    Reply

    Kas oodata on massilisi koondamisi? “See annab võimaluse riiki efektiivsemalt valitseda,” ütleb Aab ning selgitab, et tänapäeva tehnoloogiad annavad selleks võimalusi. Koondamised saavad olema aga sisulised, mitte protsendikaupa igast ametkonnast väiksemad. Näiteks osades valdkondades töötajate arv kasvab, toob Aab näiteks tervishoiu ja politsei.

    • kui palju ameteid 5 aastat ago

      Milleks küll need mitte midagi majandusele andvad riigiametid?
      Eks ikka Reformierakonna toiduahela jaoks.

  6. iga pidu saab lõpu 5 aastat ago
    Reply

    Nii ka sellel Tamsarel.
    Nüüd peab tööle minema.

    • za rabotu tovarištši! 5 aastat ago

      Aeg tõesti et tööle hakata!

  7. argade harakas hargneb 5 aastat ago
    Reply

    Kui kaua sa ikka muidu elad. Paneb parem plehku.
    Lihavõttejänes püksis.

  8. aitäh rikkurid! 5 aastat ago
    Reply

    KÜLANAINE ABSOLUUTSEST VAESUSEST: ka pärast sõda oli meil elu kergem! |

    • makariw ütles 5 aastat ago

      Mul on elus olnud kaks korda kohutavalt häbi eestlaste ees. Siis, kui Tallinna poodide rüüstajad karjusid pronksiööl «Rossija, Rossija!». Ja hiljuti, kui EV kaitsejõududes lauldi Eesti hümni ajal Venemaa hümni. Kes seda küll tegid – tollal ja nüüd? Ei ütle, sest me ei tohi vastandada ja näpuga näidata. Rahvus pole oluline. Ei ole ju? Seda enam, et ei tollal ega nüüd jäänud keegi süüdi.

  9. sellel pühal päeval 5 aastat ago
    Reply

    No ei sobi täna seda vereimejat siin vahtida!
    Kristus tõuseb üles, aga tema ei iial!
    Jumalaga.

    • Ja tuli surm 5 aastat ago

      „Roomas ütles Vello kõigile, et tema on järgmine paavst, kelle nimeks saab Vello Eelviimane. Inimesed vaatasid teda ikka väga kummaliselt,“ meenutab ühe Õhtulehes varem ilmunud loos režissöör Jaan Tootsen, kuidas ta kaameraga saatis teoloogi ja vaimulikku, reipa huumoriga Vello Salot preestri kauaaegses kodulinnas.
      Nüüd ongi nii…

  10. kummaline 5 aastat ago
    Reply

    miks peab tööandjate keskliit olema riigi rahakotil figureeriv üksus? Päriselt ka, sest kohe kohe istub sellesse ametisse järgmine orav ja sealt saab tulema täpselt sama retoorika….andke meile odavat tööjõudu, sest omad on lollid ja laisad. Kui ettevõtjatel on mingi katusorganisastioon, siis seda peaks üleval pidama ka ettevõtjad, mitte riik. Uus valitsus peaks taolised rahastusskeemid üle vaatama, see ei ole normaalne et selliseid liite peab üleval riik. Ei aita see, et orav astub erakonnast välja ja on ühtäkki kohe jänes. Orav jääb ikka oravaks ja tema ainus eesmärk on kõik pähklid endale saada. Nemad ei ole nõus neid mitte kellegi teisega jagama. See on probleem, kas seda ikka tahetakse märgata ja sellega tegeleda. Mina maksumaksjana ei soovi Arto Aasa üleval pidada, seda peavad tegema firmad.

    • jutt jumala õige! 5 aastat ago

      Miks tõesti peame neile pääle maksma?
      Kesknädal on ainus aus leht, mis selliseid elulisi asju üles võtab.
      Teised on ju Oravate omad.
      Kahju, et lehest on nii nigel internetiväljaanne tehtud.
      Vanasti oli värske ja sama päeva oma. Ja eks seepärast ka kugejaid nüüd vähem. Kommentaaride arv näitab seda.
      Kas keski poliitikud ise aru ei saa? Või on muutunud ükskõikseteks?
      No, ekre teeb tuule alla.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.