16. juunil toimus Lasnamäel asuva Tondiraba Huvikooli hoovis perepäev, mis oli korraldatud „101 rahvakohtumist“-sarja raames. Põhiline teadmine, mida kohtumiselt sain, on see, et inimesed tõepoolest soovivad kaasa lüüa riigiasjade otsustamises ning et neil on, mida öelda.
Elavaim diskussioon puudutas hariduse teemat. Eestis elab enam kui 1,3 miljonit inimest. Iga inimene on väärtus, seega on riigi huvides teha nii, et meil oleks võimalikult palju haritud inimesi. Hiljutine statistikauuring näitas, et haritud inimesed on parema tervisega, elavad kauem ning neil on suurem sissetulek. Ka tööturul on haritud ja ameti omandanud inimesed rohkem nõutud. Lühidalt öeldes, võime panna võrdusmärgi hariduse ja rahva heaolu vahele.
Diskussioonis osalejad võtsid ürituse sõnumi – keskenduda võimaluste, mitte probleemide arutamisele – hästi vastu. Arutelu käigus käidi välja 10 ideed, mida Haridusministeerium ja kohalikul tasandil ka haridusamet võivad julgelt lisada lasteaedade ja koolide arendamise programmi.
1. Juba lasteaias tuleb hakata rääkima lastega kolmes – eesti, vene ja inglise – keeles.
2. Tuleb muuta laialdaselt levinud arusaama kooli rollist ühiskonnas. Praegu on kool haridusteenuseid osutav asutus, aga ideaalis võiks see võtta enda kanda pedagoogilise missiooni, mis muu hulgas näeb ette vaimsuse ja moraalsete väärtuste arendamist.
3. Lühendada gümnaasiumis õppimise aega 11 aastani.
4. Paremini korraldada toimiv järeleaitamine mahajäänud õpilastele.
5. Soodustada skaudiliikumist koolides.
6. Palgata koolidesse rohkem meesõpetajaid.
7. Vähendada nõudeid pedagoogilise hariduse osas, et saaks kaasata õppetöösse spetsialiste teistelt aladelt: ökonomiste, insenere, politolooge, ajaloolasi…
8. Avaldada meedias positiivseid lugusid kooli, õpetajate ja õpilaste elust ning mitte keskenduda negatiivsetele sõnumitele.
9. Laiendada veebikonstaablite võimalusi, et nad saaksid suhelda lastega veebis ja aidata kujundada nende maailmapilti.
10. Koolid peaksid pakkuma nö „elu liikluskaardi“, praktilist infot vabatahtlike projektide, tööle kandideerimise jm kohta.
Arvan, et sellised üritused on parim moodus anda sõna tavainimestele, kel on nii mõndagi öelda riigi edasise arengu kohta. Paljudele poliitikutele võib selline kohtumiste formaat osutuda kasulikuks ja koguni kainestavaks – töökabineti sügavustest ei ole alati võimalik kuulda, millest inimesed mõtlevad.
Kui kogutud ideed tõepoolest leiavad kasutamist riigi arendamise platvormi kokkupanekul, tekib osalejatel kindlustunne, et võimulolijad võtavad nende ideid kuulda. Arvan, et just selle poole võiks pürgida tegutsevad poliitikud. Sest usaldus on meie ühiskonna suurimaid väärtusi.
Maria Jufereva,
Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem
Edgarit on vaja, ega muidu asi ei parane.
mitu kahjulikku soovitust. Arvatakse, et väikelastest tulevad õudsed talendid, kui hakkavad kohe 3-aastastena pursiima 3-s eri keeles. Tegelikult ei suuda nii väike laps keelte vahel vahetki teha, kuid peaks. eestlane peaks jääma juba lapsest peast eestlaseks, venelane venelaseks ja tšuktš tšuktšiks. Seega kuni koolini peaks lasteaiad olema ÜHE põhikeelega. Mõned võivad küll segamini olla, kuid alles alates 5ndast eluaastast kui maailmapilt hakkab juba selginema. Ja ka siis tuleb leppida 2 keelega, võõrkeelt õpetatagu kodus või eraldi eesmägipärastes tundides.
Väikelaste sõnavara on üldjuhul väga piiratud, vaid paarsada sõna, nii et mingit keeleoskust nagunii ei omandata.
Ei saa aru üldhariduse 11-aasta mõttest kui juba praegu paljud ei õpi 9 klassigi. Keska all on tegemist kõrgkooli ettevalmistukooliga ning selle pikkust piirab valmisolek edaspidi ise õppida. Seega lahend oleks hoopis selline, et juba põhikoolis 4.-st klassist alates hakkaks lapsed ise õpikute abil oma tunde ette õppima! Pärast koos õpsi toel vaid käidaks õpitu läbi ning õps selgitab õpitu avaramalt lahti ning seostab seda eluga.
Kui keegi jääb õppimises maha, siis tuleb leida ka põhjus, miks? Mõnel pea tõesti ei võta, nende aitamise kasutegur on väga madal. Nende saatus on jäädagi lihttööliseks ja saada kutsekast mingi eriala kätte. Koolist aga veetaks eta nagunii läbi. Hea peaga laisad moodustavad omaette rühma, kuid seal paneb aeg suuresti suhted paika. Kogesin seda kunagi Lasnamäel, kus 8ndas klassis olid koos pätid ja laisad. Kuid neid veeti edasi, et ehk 9. klass paneb nad õppima, sest enamikule jäi see ka viimaseks klassiks. Andeks ja õpihimuline aga lööb läbi paljudest tõketest hoolimata.
Väga rumal on soov palgata kolidesse rohkem meesõpse. Neid lihtsalt selle palgaga pole! Paljud lähevad ülikooli õppima füüsika- või mataõpsiks? Asja lahendaks ehk see, kui mõne aine õpsi palk oleks topelt või poolteist. Vastavalt vajadusele õpside järele. On ju ainedki erineva väärtusega.
Ei poolda tehislikke kiidulaule õppetööle kui tegelik elu on vastupidine. Kõike tuleb edastada ehedalt. Valele ei!
Vihje veebipollaritele on jabur, sest neid ei saa ju tööle võtta tuhandeid, 2 või 10 hõlmab vaid väikest hulka.
Nõus olen vaid sellega, et koolidesse tuleks sagedamini kutsuda mujalt asjatundjaid. nende tase on sageli õpsi omast märgatavalt parem, sest nad räägivad õpikuväliselt elulist. Ülikooli lõpetanud õpsi silmaring on ju väike ning piirdub tavaliselt õpiku endaga.
Eelmine maali maalt on liba.