Metsandussektor asus toetama algatust Eesti kliimaneutraalseks 2035

Kuusemets Vormsil Foto MIHKEL MARIPUU/Scanpix

TALLINN, 13. september, BNS – Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Eesti Erametsaliit toetavad Eestimaa Looduse Fondi algatust muuta Eesti teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks aastaks 2035.

Kuna intensiivselt kasvavad metsad ja puidust tooted mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel, on metsa- ja puidusektor üks väheseid majandusharusid, millel on praegustele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi pakkuda. Sektori sõnul võiks Eesti lähtuda presidendi Kersti Kaljulaidi sõnastatud eesmärgist ja olla kliimateadlike lahendustega muust maailmast sammu võrra ees. Liit kutsub üles ka teisi tööstusharusid liikumist toetama.

Aktiivset metsandust kui ühte olulist lahendust praegusele kliimakriisile näevad erinevad teadlased üle maailma. Metsade uuendamise ja puidust toodete positiivset mõju Eesti kliimavöötmes toonitab näiteks rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC. Lisaks metsade uuendamise positiivsele mõjule atmosfäärist süsiniku sidumisele selgub raportist seegi, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle puidust valmistatud pikaajalistesse toodetesse, omab see praegustele keskkonnaprobleemidele positiivset mõju. Kui nende puidust toodetega asendatakse naftapõhiseid tooteid on kasu keskkonnale juba mitmekordne.

Sel sügisel Eestisse esinema tulev teadlane Peter Holmgren, Rahvusvaheliste Metsandusuuringute Keskuse endine juht, sõnas, et oluline on inimkonna selge visioon, kuhu jõuda. “Meie eesmärk peaks olema heaoluühiskonna säilitamine fossiilkütusevabalt. Metsandus koos metsatööstusega on selle lahenduse üks olulisi alustalasid,” sõnas Holmgren. “Suurem puiduvajadus tähendab suurenenud ja stabiilset süsiniku sidumist metsades, leevendades kliimamuutusi veelgi. Mets ja atmosfäär on seotud tohutu rohelise süsiniku tsükliga. Puitu kasutades laename osa sellest tsüklilisest süsinikust, kasutame seda mõnda aega puidust toodetes ja bioenergia tootmiseks ning suuname seejärel süsiniku tagasi kasvavasse metsa. See ring on väga suur osa kliimakriisi lahendusest.”

Metsandussektor  leiab, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa  märkis, et metsaomanikud tajuvad üha paremini oma rolli ja vastutust kliimamuutuste leevendamisel, mida näitab ka aasta aastalt suurenev metsauuendus.

2 kommentaari
  1. Väga 1 aasta ago
    Reply

    toetan ettepanekut, et autosd hakatakse ehitama puust ja kütteks hakatakse kasutama puid. Nagu 50ndate algul.

  2. hea nõu 1 aasta ago
    Reply

    METSAOMANIKUD TAJUVAD ÜHA PAREMAID VÕIMALUSI RAHA SAAMISEKS.
    VÄGA HUVITAV ETTEPANEK, ET MEIE SUUNAME SÜSINIKU TAGASI METSA … SENI TEGI SEDA IKKA LOODUS…
    ÜHESÕNAGA RAIUME METSAD MAHA JA ASUTAME PUUPÕLLUD !!! Et olla Euroopa moodi paljad .
    SAMAL AJAL SOODUSTAME AUTODE ARVU KASVU /igas peres neid juba mitu/ VAHETPIDAMATA TEEDELAIENDUSE, UUENDUSE JA VIADUKTIDE EHITAMISEGA.
    LUSTIME LENNUKITEL REISIDA JA MITTEHÄDAVAJALIKKU KAUPA NENDE JA LAEVADEGA TUUA.
    Ehk on asi selles, et USA ei suuda enam naftamaid küpas hoida ja laiskuse ja hoolimatuse tõttu ei ole ka otsitud uusi energiatootmise viise või on nad kalevi alla pandud praegu turgu valitsevate naftamagnaatide ja spekulantide poolt. Nagu liberaalse turumajanduse puhul see ainuvõimalik ongi. Etskae. Mentaliteet pöörduski ja peksab omasid. Kas inimtegevuse o,5 % soojendamist maakera niigi korduvates soojenemistsüklites kaasa
    aitab nii drastiliselt, murrab ju udusulg koormakaameli selgroo, ma vastata ei oska. Teadlased oskavad?
    Vaevalt. Nad on kas kallutatud või pole vajadust tundnud sellele mõeldagi.
    LÕPETAGE PAREM LOOMAKASVATUS ÄRA.
    AEG ON OTSDA UUSI ENERGIATOOTMISE VIISE, LINNU MITTE LAIENDADA, ET NENDE KLAASKOLOSSE ÖÖL JA PÄEVAL MÕTTETULT KÜTTA JA VALGUSTADA, VÄHEM SIGIDA.
    ÜLE MINNA HOOLIVALE PLAANIMAJANDUSELE.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.