Aas: Balti riikide koostöötahe on viimaste kuudega kasvanud

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Balti riikide peaministrid ja transpordiministrid tõdesid, et Rail Balticu protsessides on olnud hilinemisi ning ajakavas püsimiseks tuleb kaotatud aeg ühiselt tagasi võita.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas viibis eile visiidil Lätis, kus ta kohtus nii Balti riikide transpordiministrite kui ka peaministritega. „Viimasel ajal on esinenud mitmeid väljakutseid Rail Balticu projekti edenemisel ning kohtumistel ministritega sain kinnitust, et takistuste kerkides on Balti riikide tahe ehitada kolme riiki ühendav raudtee veelgi kasvanud,“ sõnas Aas.

Lisaks tugevale koostöö soovile kinnitas Leedu peaminister, et enam ei kaaluta teha tulevikus Kaunase terminali üheteeliseks. „Pikemat aega on olnud üheks potentsiaalseks pudelikaelaks teha Leedus osa raudteest üheteeliseks, mis vähendaks märkimisväärselt raudtee läbilaskevõimet. Leedu mõistis Eesti ja Läti muret ning otsustas ehitada kogu trassi samuti kaheteeliseks,“ ütles Aas.

Rail Balticu kiiremaks elluviimiseks otsustasid peaministrid, et nad hakkavad edaspidi koos regulaarselt jälgima RB projekti edenemist, et praeguseks kaotatud aega tagasi võita ning projekti jõuliselt edasi arendada. Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul on meie ühine soov võimalikult kiiresti edasi liikuda ning jätkata ehitustegevusega. „Seetõttu said kolme riigi transpordiministrid järgmiseks kohtumiseks veebruaris ülesandeks esitada ettepanekud ühise juhtimise parandamiseks, et projekti edukamalt ja kiiremini ellu viia. Tugevdame kindlasti ka poliitilist juhtimist,“ lisas Ratas.

Ministrite kohtumisel oli esindatud ka Soome, Poola ja Euroopa Komisjon. Soome kinnitas, et näeb Rail Balticu kasu ja olulisust ning, et nad kavatsevad jätkata projekti vaatlejana. Poola transpordiminister tõi esile, et nende poolt on juba 20% Rail Balticu trassist ehitatud ning 29% on hetkel töös.

Minister Aas kohtus visiidil ka Läti majandusminister Ralfs Nemiroga, et arutada võimalikku Läti ja Eesti ühise meretuulepargi rajamist. Mõlemad ministrid nõustusid, et selle projekti elluviimisega tuleb kindlasti edasi liikuda ning nad otsustasid, et järgmise sammuna tuleb paika panna peamised koostöö alused.

Läti majandusminister Nemiro sõnul võib ühise meretuulepargiga Liivi lahes kaasneda palju majanduslikku kasu ning see aitab kaasa mõlema riigi elektrivarustuskindlusesse. „Äärmiselt oluline on, et Balti regioon toimiks koos tugeva liiduna, ja mul on väga hea meel, et meil on õnnestunud lõpuks jõuda Läti ja Eesti vahelise aktiivse koostööni ühise taastuvenergiaallika arendamisel,“ ütles Nemiro.

3 kommentaari
  1. Tegemist 8 kuud ago
    Reply

    pole tahtega koostööd teha, vaid võimaluse kasutamisega euroraha raisata. Mis sest, et meie saame edaspidi selle lolluse ülalpidamisega julmalt kahju, Läti tuleb ehk kuidagimoodi välja ja kasu lõikab ainult Leedu.

  2. Jah 8 kuud ago
    Reply

    Meeldiv on näha et Aas on seal koos peaministriga. Ka teda peaks kaitsma sest reformierakondlased on temale ka esitanud valesüüdistuse. Miks neid laimajaid ei karistata. no eks nad kardavad et äkki valitakse Aas uuesti linnapeaks. Nende kandidaat on Michal, lihtsalt naeruväärne. Reformierakondlased lootsid et kui nad saavad lahti E.Savisaarest korraldades talle tapatalguid siis on Tallinn nende. see oleks kohutav.Ehk teavad Leedu ja Läti poliitikud mida teha ja kuidas karistada laimajaid.Kas meie õigusmõistjad on ikka tasemel. Huvitav oleks teada kuidas Lätis ja Leedus sellega on.Väljaspoolt ei ründa meid keegi aga kui ise ei saa hakkama ebaõiglusega meie riigis siis võiks nõu küsida küll. Arvan et meie naaberriikidest oskaks nõu anda Soome–edukas ja rahulik riik.

  3. Nojah 8 kuud ago
    Reply

    Ma ei ole kursis Leedu ja Läti tegevusega oma riigis. Ehk neil ei ole sellist sisevaenlast nagu on meil mõnede reformierakondlaste näol ke mõtlevad välja valesüüdistusi, rikuvad inimeste tevist, segavad tööd teha. Reformierakond saa hääli töötulemuste vaid mõjutades inimesi valedega . Kas Lätis ja Leedus ka peavoolumeedia vassib nagu meil. Meil tuleb kõigepealt kaitsta oma rahvast. On muidugi võimalusi koostööks Läti ja Leeduga kuid nad pole ka edukad riigid nagu meie. Kõigil kolmel oleks õige seada sisse kaubanduslikud ja heanaaberlikud suhted Venemaaga . Siis on majanduskasv kindlustatud ja pole vaja raisata raha ega aega säjalisteks ettevalmistusteks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.