Oleme kasvanud hariduse rahvaks. Hariduse ja keele aasta 2019

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister

Aasta lõpp on alati tähendusrikas ja tähtis. Selleks, et uus saaks alguse – nagu laulab kaunis eesti keeles Birgit Sarrap – on tarvis, et vana aasta kenasti kokku võtta. Mis on see peamine, mis jääb lõppevat aastat meenutama?

2019. aasta oli eesti keele aasta

Soovin, et nimetatud teema-aasta ei piirduks 365 päevaga, vaid eesti keele aasta kestaks veel ja  veel. Tegelikult võiks ja peaks eesti keele aasta kestma jäämagi, sest mõnes mõttes on kõik aastad Eesti Vabariigis eesti keele aastad. Siiski, ametlikult tähistasime 5. detsembril Niguliste kirikus eesti keele aasta lõppemist ja tõdesime, et on võimalik ja vajalik palju teha selleks, et meie kaunist emakeelt väärtustatakse veelgi enam ning eesti keele oskajaid ja õigesti kõnelejaid oleks võimalikult palju nii Eestis kui ka välismaal. Igal juhul tänu sellele aastale me teame ja oskame jälle varasemast rohkem.

Laulu- ja tantsupeo aasta

Ühiselt laulmise ja tantsimise ülimalt väärtuslikku traditsiooni kanname edasi tänu sellele, et meil on nii fantastilised koorijuhid, tantsu- , muusika- ja huvikoolide õpetajad. Poolteist sajandit laulu- ja tantsukultuuri edasikandvate põlvkondade tööd, tahet ja töötahet. Sügav kummardus ja suur tänu teile kõigile.

Noorsootöö aasta

Ilmtingimata ka seda, sest just lõppeval aastal saime eriliselt rõõmustada meie noorsootöö üle. Huvihariduse lisarahastamine on pakkunud märkimisväärset tuge noorsootöötajatele ja huvihariduse õpetajatele ning avanud 1800 uut võimalust noortele.

Eestikeelse kõrghariduse aasta

Rahvusülikooli juubelipidustused jõudsid aasta lõpuks haripunkti. 100 aastat tagasi 1. detsembril toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ja tegevust alustas eestikeelne, ennekõike Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Sellest ajast alates on eesti keel olnud ametlik kõrghariduse keel. Sajand eestikeelset kõrgharidust on toonud kaasa rahvusvaheliselt elujõulised teadusalad, millest saab rääkida ja kirjutada eesti keeles. Samuti haritlaskonna ja eesti keele kui teaduskeele.

Hariduse aasta

Haridus on meie kõigi ühine vara ja väärtus. Haridus on ja jääb selleks, mis aitab meil kõigil – nii noortel kui ka vanadel – leida oma koht ühiskonnas. Me oleme haridususku rahvas. Meil kõigil oli äsja põhjust erakordsel viisil ja määral rõõmustada PISA haridusuuringu tulemuste üle, mis kinnitasid, et meie haridus on Euroopa parim ja maailma absoluutses tipus. Maailmas on meist veel ees vaid mõned Hiina provintsid ja Singapur. Suur heameel oli ka selle üle, et lisaks meie 15-aastaste õpilaste oivalistele teadmistele funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, ilmnes maailma tähtsaimast haridusuuringust, et meie noorte heaolu ja koolirõõm on märkimisväärselt heal tasemel. Suur aitäh vägeva saavutuse eest kõikidele asjaosalistele – õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele!

Haridus annab teadmisi ja oskusi toimetulekuks kogu eluks. Parima tulemuseni viib kodu ja kooli koostöö. Õnneks on meie haridus väga mitmekesine. See lubab loota, et on võimalik kujundada väga erinevaid õpiteid igas vanuses inimestele. Õpime ju elukestvalt – lasteaiast väärikate ülikoolideni.

Juba teist aastat järjest tunnustasime riiklike preemiatega õpetajaid, koolijuhte, õppejõude ja tugispetsialiste. Elutööpreemia pälvis tänavu pikaaegne koolijuht Lauri Leesi. Elutööpreemia üleandmine eriliselt pühendunud ja teenelisele inimesele on eriline hetk. Aga eriline tänu kuulub kõigile haridustöötajatele, kes annavad igapäevase tööga on väärtusliku panuse meie riigi ja hariduse kestlikusse.

2019. aasta andis lõpliku kinnituse, et oleme hariduse rahvas. Teisisõnu: tegu pole mitte pelgalt haridusele ja keelele pühendatud aastaga, vaid oleme kasvanud hariduse rahvaks. Oleme ka meie välismaa sõprade jaoks ei rohkem ega vähem kui Education Nation. Oleme selleks saanud ja plaanime selleks ka jääda. Oleme saanud õppijast õpetajaks.