Ratas: majanduse taaskäivitamiseks peame panustama ettevõtjate ja teadlaste koostöösse

Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Stenbocki maja, Tallinn, 9. juuni 2020 – Täna kogunenud valitsuse majandusarengu komisjon arutas suuremat panustamist ettevõtete rakendusuuringute korraldamisse ning sai ülevaate ettevõtlusdoktorantuuri tõhusama toetamise plaanidest.

„Just praegu peame pingutama selleks, et viirusekriisist välja tulla ja otsima viise, kuidas oma majandust uuendada,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Üks suund, kuidas seda teha on kindlasti teaduse ja ettevõtluse tihedam koostöö, et meie ettevõtjad leiaks endale uusi konkurentsieeliseid. Selleks toetame Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu senisest palju enam rakendusuuringuid. Samuti laiendame ettevõtlusdoktorantuuris õppimise võimalusi, et tagada ettevõtetele teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadlased ja insenerid.“

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem tutvustas komisjonile ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldamise plaane Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS) loodava rakendusuuringute programm abil.

„Rakendusuuringute programmist saab meie ettevõtjatele väga oluline tugi, et abistada neid uute ärivõimaluste leidmisel, uute toodete ja teenuste arendamisel ja teadus- ja arendustegevuse projektide läbiviimisel, et tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja ärilist edu. Praeguse rahastusperioodi jooksul soovime tõsta rakendusuuringuid tegevate ettevõtjate arvu vähemalt poole võrra ja soovime, et teadus- ja arendusinvesteeringud võiksid olla 0,4 protsenti  SKPst,“ ütles Siem.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab septembris valitsuskomisjonile ettepanekud ka rakendusuuringute osakute loomiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps andis komisjonile ülevaate ettevõtlusdoktorantuuri loomisest, et soodustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. See aitaks juurde tuua doktorikraadiga inimesi, kes suudavad tipptasemel teadustulemusi töömaailmas rakendada. Lisaks ettevõtlusdoktorantuuri tõhustamisele käsitletakse ettevõtetega koostöö soodustamist akadeemilise suunitlusega doktorantuuri puhul. Toetuse tingimused töötatakse välja koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga 2021. aasta alguseks.

„Ettevõtlusdoktorantuur on hea võimalus siduda senisest enam teadlasi ja doktorante ettevõtetes ja asutustes toimuvate arendusprotsessidega. On riigi huvides, et teadusega tegelevate inimeste hulk erasektoris kasvaks. Selle sihi oleme seadnud endale ka uues teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse strateegias,“ ütles Reps.

Valitsuse majandusarengu komisjoni eesmärk on edendada Eesti majandusarengut ja parandada riigi konkurentsivõimet. Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni liikmed on: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, tervise- ja tööminister, välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.

3 kommentaari
  1. teadlane iz naroda 6 kuud ago
    Reply

    Oh jah,oh jah! millal sellest ükskord asja saab ?!
    Ütlen teie töö kergendamiseks kohe . vaja on tillukesi põllumajandusmasinaid, millega saab arendada permakultuuri tootmist + roboteid marjade korjamiseks nii maast kui pöösast. Pöösaste tarvis juba on ,aga mitte meil. Vaheltharimiseks jms.
    vaja on tillukesi odavaid makakesi moodul mis tehases tehakse eakatele. Mitte puidust! Strandbergil on vist nad mingist puhutud betoonist aga hind on jõle -100 000 lugesin, om õige ???või sain valesti aru.
    Eakate teenindusvõrgustikku,
    Eriarste juurde õpetada nagu oli NSVL ajal.
    Toidu ja toudulisandite ,mis pole ära möksitud fruktoosi glükoosi, E ainete jne.
    Eakate koduteenindus ja põetusvõrgustikku läbi FIE.de ja riikliku alluvusega.
    Nanofiibermaskide tootmist laiendada ja propagandat nende kandmiseks.
    Minisõidukeid ka eakatele, mitte ainult poisikestele. Näit elektriline tõukeratas 4 rattaga ja istmega, liaistmega -kiirus 6-10 km tunnis jt. sarnaseid. Mootorsaanike kiirusega 10 km t.
    Robot mis puhastab jalgraja lumme.
    Need asjad ei võta palju materjali, mida veame sisse nagunii. v.a.majade jaoks. Peavad olema kättesaadavad.
    Veel päikesepatareid. Mööbel. ratastel või rattad mis lihtsalt alla pandavad.
    Hotellindus, lennundus ja turism peavad end täiesti kokku tõmbama. MAAILM ON MUUTUNUD.
    Kõik põhivajadustooted peab tootma kohapeal.

    • Viki 5 kuud ago

      Nii rumalaid ettepanekuid on lausa piinlik lugeda. Sõnu lihtsalt pole.

  2. Oleks 6 kuud ago
    Reply

    aeg aru saada, et me peame paljusid asju hakkama ka ise tootma. Kui vaatan praegu oma vidinaid, siis KÕIK nad on pärit Jaapanist, Hiinast, Koreast, Taivanilt ja mõned kokku klopsitud Tais ja Malaisias. Mitte ühtki pole enam Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ühendkuningannariigist, Jänkistanist, isegi Nepaalist ega Kongost pole ühtki. Loomulikult pole midagi ka Eestist ega Lätist. Miks nüüd meie TEADLASED vait on? Ainult pappi nõuavad. Mida nad selle eest teevad meie rahvamajandusele? Kas nemad ehitavad meile traktoreid, autosid, vaguneid, vedureid, lennukeid? Miks neil siis võõraste maade tootjanimed on?
    Üldiselt tundub see jurkalik teadusetoetamine välja nagu mõni sant või külajota nõuaks valitsuselt rahva raha 5000 eurot kuus, et tema tahab hakata valmistuma ülejärgmiseks olümpiaks. Sest TAHTMINE ju on, pole nagu põhjust rahakülvamisest keelduda.
    Teadlastega tuleb sõlmida kindel leping millegi loomiseks ja tootmiseks ettevalmistamiseks. Kindla tähtajaga ja NIMELISE(!) vastutusega. Ning kuni toimivat tulemust pole, saab teadlane Eesti keskmist palka. See on isegi hea, sest paljud uduteadlased istuvad sellegi eest kenakesti laua taga ja lahmivad kohvi sisse.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.