Uued koroonapiirangud ähvardavad riigi kohtusse viia

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et uute koroonapiirangute kehtestamine võib tuua kaasa õiguslikke vaidlusi, kirjutab Postimees. 

Koroonaviiruse levik Eestis püstitab päev-päevalt rekordeid: esmaspäeval küündis viimase 14 päeva nakatumisnäit 100 000 inimese kohta juba 137-ni. Valitsus koguneb teisipäeval arutama lisapiiranguid, et viiruse üha kiirenevat levikut pidurdada. Neljapäeval uute piiranguteni ei jõutud, kuid teisipäeval näib tõenäoline, et lisameetmed siiski tulevad, kirjutab Postimees.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul vajas valitsus analüüsiks aega. «Seisukohti on tihtipeale rohkem kui erakondi. Ka ministeeriumitel ja riigiasutustel on eri nägemus, kuidas piiranguid ellu viia ning kuidas neid juriidiliselt rakendada. Meil on näiteks vaidlusi, kas teatud piirangud peaksid olema valitsuse, teenusepakkuja või kohaliku omavalitsuse kehtestada,» rääkis Kiik.

Postimehe andmetel arutab valitsus näiteks maskikandmise kohustust siseruumides, koolide osalist distantsõppele viimist ning avalike ürituste ja ööelu senisest jõulisemat piiramist. Karmimate piirangute kehtestamisel seab valitsusele raamid ette aga tõsiasi, et erinevalt kevadest ei kehti praegu eriolukord. «Juristid on olnud erinevatel seisukohtadel, mis puudutab justiitsministeeriumit ja õiguskantsleri kantseleid. Peamine küsimus on meetmete põhjendamises ja põhjendatuses. Näiteks hooldekodude puhul oleme maskikandmise kohustuse teinud ja seda pole keegi vaidlustanud,» selgitas sotsiaalminister.

Kiik möönis, et kõigi piirangute puhul ilmselt nii libedalt ei lähe ja tõenäoliselt on oodata õigusvaidlusi. «Loomulikult jääb võimalus, et keegi neid kohtus vaidlustab. Seda ei pea pelgama,» ütles ta.

Koolide laialdasemasse distantsõppele viimisse suhtus Kiik skeptiliselt. «Valitsuse ja teadusnõukoja eelistus on, et õppetöö toimuks maksimaalses mahus kontaktõppes. Distantsõppele viimine peab olema selgelt põhjendatud reaalse nakkusohuga,» lausus Kiik.

Ka teadusnõukoja esimees Irja Lutsar ei pea õppetöö piiramist põhjendatuks. «Lapsed ei ole koroonaviiruse puhangu peamised vedajad, mistõttu pole distantsõpe hetkel näidustatud. Paljudes koolides on küll nakatumisi, aga suuri puhanguid ei ole. Küll võiksid olla õpetajad rohkem eraldatud, et ei käidaks suurtes õpetajate tubades, kus lähikontaktseks võib muutuda 60 õpetajat,» ütles Lutsar, kelle sõnul võinuks lisapiirangud kehtestada juba eelmisel nädalal.

BNS

4 kommentaari
  1. Ehe 3 nädalat ago
    Reply

    näide, kuidas Tanel ja jahumütside valitsus ei oska ega taha võidelda pilusilmade satikaga. Ikka maskid, ikka trahvid. Vaja on hoopis piir kinni panna, kolded sisse piirata ja nakatunud valve alla võtta. Liiklus linnade vahel peatada, eriti Tallinn tuleks ära lõigata, et mitte ühelgi teel ei liiguks ükski auto, tõuks ega jalgratas.
    Kuu ajaga oleksime nullis. Kuid sahkerdada on vaja. Rahvast petta ja nöökida on selle otsustusvõimetu valitsuse eesmärk.
    Kui aga õiguskantsler mögideb midagi õigustest, siis lajatage talle põhiseadusega vastu pead. Las tõestab, et põhiseaduse totakas säte on tähtsam kui oma inimeste alud ja tervis. Üldse tuleks õiguskantsler vahi alla võtta ja tema tegevus peatada või isegi lõpetada, kui ta jätkab oma jaburat irisemist. Terve eestlane ülekõige!

  2. liberaal 3 nädalat ago
    Reply

    Ts.: -Washington, DC) – Judicial Watchi president Tom Fitton esitas täna presidendivalimiste kohta järgmise avalduse:
    Joe Biden pole valitud president.
    Tulemuste muutmine pärast valimispäeva tekitab olulisi õiguslikke ja põhiseaduslikke probleeme ning president Trump peaks kasutama olemasolevaid õiguslikke ja põhiseaduslikke õiguskaitsevahendeid, et aidata valimistulemusi Ameerika rahvale usaldada.
    Ei ole normaalne, kui mitu riiki loevad presidendihääli mitu päeva pärast valimispäeva. Ja see tekitab märkimisväärset muret valimisjärgsete loenduste kehtivuse pärast.
    Vahepeal sildistab meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia nagu Twitter ja Facebook, ebatäpselt Bideni valitud presidendiks. Ükski ametlik allikas pole valimisi välja kuulutanud. Föderaalseadus ja põhiseadus piiravad ametlikke allikaid riigiametnikega, valimiskolledžiga ja lõpuks ka kongressiga.
    Judicial Watch on juba ammu hoiatanud kaosest ja suurenenud pettuseohust 100 miljoni sedeli ja hääletamisavalduse hoolimatult postitamise eest. Meie kõige uuem, septembris läbi viidud uuring näitas, et 353 USA maakonnas oli 1,8 miljonit rohkem registreeritud valijaid kui hääleõiguslikes kodanikes. Teisisõnu ületas nende maakondade registreerimisprotsent 100% hääleõiguslikest. Uuringus koguti kõige värskemad registreerimisandmed, mille osariigid ise veebi postitasid. Seejärel võrreldi neid andmeid rahvaloendusbüroo viimaste viie aasta rahvastikuprognoosidega, mille Ameerika kogukondlik uuring (ACS) kogus aastatel 2014–2018. ACS-i uuringud saadetakse iga kuu 3,5 miljonile aadressile ja arvestatakse selle viie aasta hinnangut kõige usaldusväärsemad hinnangud väljaspool kümneaastast loendust.
    Pennsylvanias paljastas meie kohtuprotsess räpaste hääletusnimekirjade puhastamiseks nimekirjades 800 000 „ekstra” nime. Tegelikult andsid Pennsylvania osariigi ja maakonna ametiasutused föderaalkohtule vastuolulisi numbreid oma registreerimisnimekirja numbrite kohta.
    Föderaalseadus näib olevat selge, et presidendivõistlus pidi otsustama valimispäev. Näiteks 3 USA seadustiku § 1 ütleb:
    Presidendi ja asepresidendi valijad nimetatakse igas riigis järgmise nädala teisipäeval pärast novembri esimest esmaspäeva igal neljandal aastal pärast presidendi ja asepresidendi valimist
    Valimispäeval olid president Trumpil presidendikoha võitmiseks hääled. Häälte kogusummat muudeti enneolematu ja erakordse loendamise tõttu pärast valimispäeva.
    Pennsylvania, Georgia, Michigani, Wisconsini ja Arizona osariigi seadusandlikel institutsioonidel on sõltumatu põhiseaduslik võim presidendivalimiste vaidluste lahendamiseks. Ja kongressil on ülim volitus valijaid vastu võtta või tagasi lükata.
    Vahepeal alustas Judicial Watch täna ulatuslikku uurimist osariigi ja föderaalse teabevabaduse seaduste alusel toimunud valimisvaidluste üle.
    Õnneks ei anna põhiseadus meediale võimalust kuulutada presidendivalimiste võitja.
    Judicial Watch on puhtamate valimiste riiklik juht.
    2018. aastal kinnitas ülemkohus valijate nimekirja puhastamise programmi, mis tulenes Ohio osariigi föderaalse kohtuasja kohtuliku vaatluse lahendamisest. California lahendas föderaalse kohtuasja Judicial Watchiga ja alustas eelmisel aastal kuni 1,6 miljoni passiivse nime eemaldamist Los Angelese maakonna valijate nimekirjast. Kentucky alustas eelmisel aastal ka sadade tuhandete vanade registreeringute puhastamist pärast seda, kui ta sõlmis nõusoleku dekreedi teise Judicial Watchi kohtuasja lõpetamiseks.
    Aastal 2020 kaebas Judicial Watch Põhja-Carolina, Pennsylvania ja Colorado kohtusse valimisnimekirjade puhastamata jätmise eest ning Illinoisi kohtusse, kuna ta keeldus föderaalseadust rikkudes valijate nimekirja andmete avaldamisest.

  3. Joe 3 nädalat ago
    Reply

    Meil hakkas ju juba koroonaviirus taganema kuna v’eti tarvitusele õiged meetmed aga liiga kiiresti loobuti neist. USA-s lokkab viirus ja sealt pole meil midagi õppida ehkki peame teda oma liitlaseks ja keegi ei tohi oma arvamust avaldada sest isegi ministri koha võib kaotada. Praegu on kõige tähtsamad uued piirangud . Liiga kiiresti loobuti nendest ja koroonavastaste ravimite hankimine. Poeme küll USA ees aga koroonavastase ravimiga ta meid ei varusta ja ka ohu korral ta ei aita sest ühe väikese riigi pärast ei minda sõtta mis kahjustaks tervet maailma. USA-ga võtb suhelda ekskursioonide tasemel kui viirus kaob . Sõjaõhutajad ja meie Reformi tagatoa tegelased kes mõtlevad välja igasuguseid süüdistusi tublide inimeste suhtes on teine viirus kuid ka hädaohtlik.

  4. Nojah 3 nädalat ago
    Reply

    Kohtusse võivad need sattuda kes piirangutest kinni ei pea aga mitte riik ei pea kohtusse sattuma kes neid määrab. Ma ikka mõtlen kui kasulikud oleksid ,eile head suhted Venemaaga ja mitte ainult majanduslikult ja poliitiliselt vaid ka koroonaviiruse leviku tõkestamise suhtes. Nii mõnedki talle sõbralikud riigid on saanud koroonaepideemia vastaseid ravimeid ja oma rahvst hakatakse ka ravima- USA pole meile mingi liitlane. Ilves käis jiba USA presidendikandidaati tervitamas ei ta kas lootuses et see võtab ette midagi Venemaa-vastast.Karistada tulek sõjaõhutajaid ja vihavaenu õjuajaid aga kitte koroona.vastaste meetmete sisseseadjaid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.