Jaanus Karilaid: Opositsioonil ei õnnestu kriisi turjal ratsutada

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid

Kõigepealt tunnustan valitsust, kes on sidunud teadlased tugevalt oma poliitika kujundamisse mustrisse. See on oluline positiivne muutus Eesti poliitilises kultuuris. 2009 aasta kriis oli loomulikult teistsugune aga majanduseksperte valiti oma lähedusse toetavast ideoloogiast lähtuvalt. Täna eelneb riigijuhtide otsustele sügav ja terviklik ekspertide hinnang.

Vinduvas kriisis ei saagi kõigile meeldida. Hoida tasakaalupunkti majanduse tervise ja inimese tervise kaitse vahel ongi suur poliitiline kunst. Kui vaatame maksulaekumise näitajaid ja juhitaval hingamisel patsientide arvu, siis ei tohiks tunnustusega kitsi olla. Karmimad piirangud tulevad eelkõige seepärast, et mitte liiga suure löögi alla panna plaanilise ravi ootajaid. Asjalikke hinnanguid valitsuse otsustele saab anda ja objektiivseid kokkuvõtteid kriisi juhtimisest saab teha alles hiljem, kui on näha ka tulemusi. Kummaline ja piinlik on lugeda opositsioonitegelaste kärsitut ja argumenteerimata parastamist mõne kooli sulgemise pärast nädal varem või nädal hiljem, baaride külastajate üle või mõne muu ühiskondliku detailiga ilkumist. Seda kõike kannustab vaid poliitiline kius ja abitu viha.

Ühiskondlike konfliktide võimendajad ajaloolise kriisi ajal peaksid tulevikus käima suure kaarega mööda riigimehe mõistest. Pole neil plaani ega visiooni. Sellises huupi lahmivas rapsimises unistab Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi veel Isamaa, sotside ja reformierakonna valitsusest. Lasta kriisi ajal valitsusse haug, vähk ja luik – peaks küll olema suur soov Eesti riiki lammutada. Õnneks ei täitu reformierakonna rahanduspoliitika käilakuju Jürgen Ligi dogmaatiline unistus kriisi ajal kriisi veelgi süvendada – ära võta laenu, kärbi palku, ära investeeri haiglatesse, teedesse, raudteeühendustesse. See pole positiivne alternatiiv. Riigimehelik, vastutustundlik lähenemine ei toeta kunagi suhtumist, mida halvem seda parem.

6 kommentaari
  1. Elu 2 kuud ago
    Reply

    on siiski näidanud, et teadlased on viimased, keda tuleb uskuda. Mängu peab tulema kaine talupoja mõistus.
    Lihtne talupoeg aga mõtleb loogiliselt: kui satikas tuleb välismaalt, siis tuleb piir kinni panna. Kui satikat levitatakse Tallinnast mis tahes sõidukitega, siis tuleb Tallinn sisse piirata ning mitte ühtki sõidukit sealt välja mitte lasta.
    Kui satikas lärmab Tallinna ööklubides ja teatrites, siis tuleb need kinni panna.
    Väga lihtne ja kuu ajaga on satikas kadunud. Teadlased aga jahuvad piirangutest ja maskitootmise tõhustamisest ja …
    Parim lahend oleks selline, et teadlasi kuulaks tühjas saalis vaid Karilaiu Jaanus.

  2. mnjah 2 kuud ago
    Reply

    talupojatarkus on selline, mis mõtleb kõigele ja just sellest ka Karilaid kirjutab, et tuleb leida tasakaal nii majanduse kui ka tervise vahel. Nii lihtne on kõik lihtsalt lukku keerata ja probleem oleks justkui lahendatud. Ei ole nii ja praegu on tegemist juba teise lainega ja siingi on juba eripärad võrreldes esimese lainega. Aga nii naljakas, kui see ka pole on koroonaviiruse levik meie kõigi enda kätes, meie enda käitumises. Kui käiakse jätkuvalt rahvarohketes kohtades ilma maskita, kui peetakse mingeid erapidusid ühise söögilaua ääres, kui jätkuvalt külastatakse praegu kohti, kuhu tegelikult minema üldse ei peaks, siis see viirus levibki edasi. Tohutu poleemika koolide ümber, aga kui see õpilane toob selle viiruse koju, siis ta annab selle oma vanematele, kes omakorda tassivad selle töökollektiividesse, jne, jne. No siis polegi lootust, et me sellest koroonast üldse lahti saame. Ei ole vaja ringi lennata, vaid ainult hädapärased toimingud teha, siis ei peaks ka hädaladama, miks riik ja valitsus midagi ette ei võta. Nad pole lapsehoidjad ja ei peagi olema, omal peab ka mõistust peas olema. Opositsioon on nagu mingi tuule käes laberdav lipp, mis kord lehvib ühes, kord teises suunas. On lausa paha vaadata ja kuulata seda silmakirjalikkust, mida nad kevadest saati on leierdanud. Kord ei meeldi karmimad meetmed, siis jälle see, kui neid pole. Tõeline kunst ongi kõigest sellest tasakaalukalt läbi tulla ja eks aeg näitab kuidas me seekord hakkama saame. Ainus mida soovitan, pange see Narva sild kinni, et seal ei toimuks mingit pendeldamist. Fakt on see, et Venemaalt tassitakse seda kõige enam sisse ja mäletan veel selgelt kui mujal Eestis kanti juba hoolega maske, siis ühes videoklipis näidati mingit Narva üritust kus ei peetud mingitestki reeglitest kinni, käteldi ja kallistati, jne. Vene kogukonnas tuleb rohkem selgitustööd teha ja see võiks olla eelkõige omavalitsuste kohustus.

    • Suvel 2 kuud ago

      üksvahe oli meil nakkusnäitaja päevi nullis. Kuid siis kukkusid ärikad mölisema, et neil jäävad miljonid saamata ning Jurka oma teiste jahumütsidega tegigi piiri satikale taas valla. Tulemust näeme nüüd igaüks.
      Jurka põhiülesanne peaks olema veenda ka teisi Soomest Ungarini piiri kinni panema, siis saaks me kuu aja pärast omavahel satikat kartmata ja maskita liikuda.
      Meie majandusele ei avalda see piiratus mingit mõju, sest me ju tegelikult midagi muus maailmas nõutavat ei toodagi. Me oleme kerjused.

  3. Jane 2 kuud ago
    Reply

    Kahjuks tegutsevad reformierakondlased pidevalt süüdistavalt segades valitsuse tööd. Võimuahnus on nii suur et isegi raskel epideemia ajal ei jäta nad oma alatut tegevust. Aega oli ju küll tööd teha aga miks siis Ansipi ja Rõivase valitsemise ajal vaesus aina kasvas, tehti üks vale otsus teise järgi. Reformierakondlased ei hooli meie rahavast saaks vaid võimule kasutavad nad alatuid võtteid. Ja mitmed peavoolumeedia ajakirjanikud toetavad nende valesid ja laimu. Paistab et muidu kaotavad töökoha või leitakse mõni süüdistus. Kahju et sotsid oleksid nõus nendega liituma. Paistab et ka sotside seas on inimesi kes ihkavad võimule ja mõjutavad oma kaaslasi.

  4. Triin 2 kuud ago
    Reply

    Poleks mitte iialgi arvanud, et Eesti poliitiline “eliit” niivõrd madal on. Keskerakond võitis mitmeid valimisi, aga oravad panid seljad kokku ja rääkisid mingist eesti -meelsest valitsusest. Nende valitsuse mürgiseid vilju näeme tänaseni, tühjenenud maa, palgavaesed (on suurim häbilugu) ja vaeseid. Kärbiti ennastunustavalt ja tõsteti makse, peaasi, et pilt “edukast” Eestist Brüsselile meelepärane paistaks. Neetud pugejad, kes oma rahvast ei hoolinud, ei hoolitud ka massilisest lahkumisest, Ansipi ja kogu tsunfti töö oli ainult oma töö kiitmine ja siis olid ajakirjanikud ka seda kinnitamas. Häbi võiks endale ajakirjaniku nime võtta. Keskerakond ei olnud kunagi opositsioonis istudes sellist õelust ja ärapanemist täis. Minu arust kõige vastikumad tegelased on RK. I. Saar–peuehtne punane kommissar (tegelikult kogu sotside punt), K. Kallas, J. Ligi, Randpere, see endine põllumajandusminister (nimi ei meenu) ja kõrvalt susijad eesotsas muidugi see nn. president (sülitama paneb), siis Eurosaadikud va. Jaak Madisson ja volinik Kadri Simson.

  5. jah 2 kuud ago
    Reply

    Ma kujutan ette kui hea ja rahulik elu oleks meil ilma Reformierakonnata. Nad vaid segavad ja ei tee mitte midagi head meie riigi jaoks. Väga palju tublisid ja hoolivaid poliitikuid on Keskerakonna ridades ja üks neist on Karilaid- Minu sügav austus talle.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.