Riigikogu esimees Jüri Ratas sõnas Eesti lipu 137. sünnipäeva puhul Toompeal Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamisel, et läbi aegade on rahvuslipp aidanud Eestimaa inimestel saada hakkama kõigega, mida südamest ette võetakse.
Ratas märkis, et 140 aastat tagasi koondusid selle lipu alla haritlased, kes väärtustasid eesti kultuuri ja soovisid kasvatada meie iseolemist. „1881. aasta septembris toimunud aastakoosolekul valisid nad oma ühenduse, Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks sinise, musta ja valge, mis omavahel kooskõlas eesti rahva iseloomu ja aateid kajastavad. Sest, nagu kutsus üles ärkamisaegne suurkuju Jakob Hurt, me peame väikse rahvana saama vaimult suureks,“ rääkis Riigikogu esimees.
„See omanäoline, väärikas ja suur vaim kasvab edasi ka tänapäeval,“ sõnas Ratas. Ta märkis, et sinimustvalge lehvib Eestimaa inimeste elus ja südametes kõrgelt. „Me tunneme seda, kui näeme austusega sätitud rahvusvärve rohketes paikades erinevatel puhkudel. Meie majadel ja õuedes, meie tähtpäevadel ja võistlustel, meie kodudes ja riietuses, meie toodetel ja loomingus, meie riigis ja maailmas. Sest nii suurem kui väiksem uhkusetunne kanda Eestimaa rahva vaimu väärib meie lipuga tähistamist,“ sõnas ta.
„Eestimaa vaim elab edasi, kuni seda kanname ja jagame,“ rõhutas Ratas. Tema sõnul on oluline anda homsetele otsustajatele rahvuslipuga seotud traditsioonid edasi. „Niiviisi lehvib sinimustvalge edasi iga inimese, kõigi perede ja terve Eestimaa õnnestumise sümbolina. Ja ikka ja alati hoiab sinine usku ja lootust tulevikku, must viitab väärikalt meie ajaloo raskustele ja keerukusele ning valge tunnustab püüdeid iseteadva ning enesekindla arengu poole,“ ütles Ratas lõpetuseks.
Riigilipu heiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad EELK peapiiskop Urmas Viilma. Tervituskõnega esines ka Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.
Lipu heiskamist assisteerisid 20. Augusti Klubi ja Narva Eesti Seltsi esindajad, keda Riigikogu ja Eesti Lipu Selts tänasid piduliku kandelipu kinkimisega.
Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ning laulsid Nõmme Naiskoor ja Noorte Naiste Koor Kevad.
Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub 137 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest.
Piduliku lipuheiskamise fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)
(NB! Fotod laekuvad viivitusega.)
õige! Iga kord, kui Jurka on saanud maha uue reetmisega, tuleb sinimustvalget mõnitada.
Sini-must-valge lipp on muidugi meile väga kallis. Milline õnnis tunne oli kui me saime vabaduse ja nägime lehvimas oma vabaduse lippu. Suured ootused ja lootused olid parema ja õiglasema elu suhtes kuimitte kõik ei täitunud. Rasked ajad olid Laari ja Ansipi valitsemiste ajal. See mis tehti meile vabaduse tooja Edgar Savisaarele meenutas stalinistlikke kuritegusid. He et mele lipp jäi aga kroonid võeti meilt ära ja asendati eurodega. nüüd oleme teises liidus ja mitte vabad sestpeame arvestama teistega. Selles ollakse meie riigis süüdi et rahvas ei saa isegi presidenti valida. Sõnavabadus on vaid Reformi tagatoa tegelastel sest namad võivad laimata ja süüdistada eriti teel võimule.
mis on saanud meie vabadusest-oleme jälle liidus. Jube on lugeda mõttetut teistesse riikidesse nõuannetega tungimist. Meil on omal palju probleeme. Küll iga riik otsustab ise mis talle hea on. Lausa naruväärne on Valgevene oliitikasse sekkumine ja rahu rikkumine. Seal on enne sekkumist alati valimised rahulikult toimunud.Oli tore riik kes ei toppinud oma nina teiste riikide siseasjadesse ja elu seal oli rahulik.