Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutused

Stetoskoop. Foto: Pixabay.com

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata esimesele lugemisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja tagatakse üldarstiabi parem kättesaadavus. Eelnõuga sätestatakse, et 1. juulist korraldab üldarstiabi Terviseameti asemel Eesti Haigekassa.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul nähakse eelnõuga ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita. „Praeguses olukorras on optimaalne, et perearstita jäänud inimesed võtab kuni uue perearsti leidmiseni ajutiselt oma hoole alla kohalik haigla. Haiglad saavad inimestel püsivalt silma peal hoida ja sellega väheneb ka erakorralise meditsiini osakondade koormus,“ selgitas ta.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt kinnitas, et toetab eelnõu. „Tegu on väga hea eelnõuga. Eeskätt rõõmustab õdede õiguste laienemine,“ viitas ta, et seaduse vastuvõtmisel saavad eriõed sarnaselt pereõdedele õiguse teatud ravimite retsepte välja kirjutada. Ühtlasi saavad õed õiguse välja kirjutada töövõimetuslehti. „Mure on siiski patsientide teavitamise korraldamisega, kui peaks perearsti otsing ebaõnnestuma ja perearsti teenust hakkab korraldama haigla. Niisamuti see, kui pikk aeg on mõiste „ajutine lahendus“,“ nentis Kütt.

Samuti lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Peale selle tekib perearstidel kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht.

Istungil toodi välja, et perearsti eriala omandanud noortest arstidest pooled ei asunud viie aasta jooksul pärast hariduse omandamist tööle nimistut omavate arstidena, vaid töötasid mõnel muul ametikohal lepingulise arstina. Noorte arstide perearstina tööle asumise julgustamiseks võimaldatakse neil tööd alustada lühema nimistuga, et anda alustavale perearstile aega patsientidega tutvuda ja tööga kohaneda.

Istungil osales tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE) täiskogu istungile 6. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

3 kommentaari
  1. Jah 7 päeva ago
    Reply

    Ometi midagi positiivset tegevust. Kahjuks on paljud poliitikud unustanud hoolitsuse meie rahva heaolu saavutamise eest ja eelistavad reisimist ja arutelusid millest pole kellelgi kasu. on unustanud oma kohustused meie rahva ees ja haaratud kättemaksuhüsteeriast rahvale kes pole milleski süüdi ammugi siis sõjategevusest. Hea et Keskerakonnas on veel tublisid inimesi kes töötavad meie rahva heaks ja ei sekku teiste riikide siseasjadesse mis oleks vaid ajaraiskamine.

  2. Karl Saare 4 päeva ago
    Reply

    Tere,
    lisaks siia meditsiini äriteenuste parendamiseks mõned soovitused:
    1. Minna tagasi nn. jaoskonnaarsti süsteemile – tulid vajadusel polikliinikusse arstivastuvõtule – kas said kohe arsti vastuvõtule või ootasid 5 – 10 minutit, said retsepti, allkorrusel said apteegist rohud ja läksid koju ravima. Ma ei mäleta et arstidest oleks puudus olnud – elamispinna said kohalikust omavalitsusest (üüripinna). Töötasu oli sama mis kõrgharidusega tehnikaspetsialistidel.
    2. Täna ei jätku perearste paljudel omavalitsustel – meelitatakse näiteks Haapsalusse 20000 EUR preemiatega. Otsitakse aastaid. NB! igal aastal lõpetab õpingud Tartu Ülikoolis 60 – 80 arsti. Nad tuleb suunata sinna kuhu riigil on vaja. Töötavad suunatud töökohas sama kaua kui õpinguaeg ülikoolis (väljaarvatud tudengid kes tasusid õpingute oma rahaga – nemad võivad minna tööle kuhu tahavad). Kui arst on eestis töödanud suunatud kohas 7 aastat – peavad nad eestis töötama veel 20 aastat. Peale seda võivad nad minna tööle laia maailma kuhu soovivad.
    3. Haiglate esitatud (meditsiiniteenuste hinnad tuleb vähendada poole võrra) arved ebaloomulikult suured.
    Mõni meditsiiniärimees ütleb: aga soomes on. Kuna eesti on väga vaene riik siis selline ütlus tuleb ära unustada.
    Meie palk on 3 korda väiksem, pension samuti.
    4. Perearstide põua leevendamiseks võib tuua arste venemaalt või ukrainast (Narva, Kohtla – Järve, Sillamäe, Maardu,
    Tallinnas Lasnamäe, Kopli, Õismäe). Isiklikult väga hea meelega läheksin venekeelse arsti vastuvõtule. Omal nahal olen tundnud et vene arst kvaliteetsem. Ta ravib – mitte ei osuta rahaäri tervishoiuteenust.

  3. to eepmine 3 päeva ago
    Reply

    ERIARSTE ON VAJA MITTE PEREARSTE !!!

    AGA SEE RONG ON JUBA LÄINUD. ISE HÜPPASIME MAHA ET RAHA KOKKU HODA st. MÕNI nn.ARSTI NIME KANDEV AMETNIK LEIDIS, ET PEAB KA MIDAGII MUUTMA, ET KUIDAGI PILDILE JÄÄDA-SAADA.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.