Belobrovtsev: põgenike laste aitamine hariduskvaliteeti alla ei vii

Vadim Belobrovtsev. FOTO: JAANUS LENSMENT/SCANPIX

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul põgenike laste aitamine pealinna haridusteenuse kvaliteeti alla ei vii ning aitamine ei toimu kellegi ega millegi arvelt. 

Belobrovtsevi sõnul on põgenike aitamisel äärmiselt oluline haridusteenuse pakkumine lastele ning Tallinna linnavõim on selleks ka valmis. “Teisipäeva õhtu seisuga oli vastuvõtukeskuses alaealisi registreeritud peaaegu 3000 ning võib oletada, et neid tuleb ka juurde,” ütles Belobrovtsev.

Tema sõnul on seni esitatud avaldus 400 lasteaiakoha ja 1200 koolikoha saamiseks. “Tänase päevaga oleme selliste mahtudega ka arvestanud. Koolides on erinevates klassides rohkem kui 2800 vaba kohta ning lasteaedades üle 1000 koha,” ütles Belobrovtsev, lisades, et tuleviku osas on prognoose keeruline teha ning linn lahendab võimalikke probleeme jooksvalt.

Abilinnapea sõnul ei toimu põgenike aitamine kellegi ega millegi arvelt ehk see ei halvenda Tallinna pakutava haridusteenuse kvaliteeti. “Lisaks ei mõjuta see kuidagi laste järjekordi lasteaeda saamisel ehk põgenike lapsed pole kindlasti eelisjärjekorras,” kinnitas Belobrovtsev.

Tema sõnul on Tallinna eesmärk, et haridusteenuse kvaliteet jääb sama kõrgeks, nagu see on siiani olnud.

Belobrovtsev tõdes, et on raske pakkuda Ukraina lastele koolides sarnast õppekava, kui neil oli kodumaal, ühtlasi tuleb arvesse võtta ka seda, et põgenike lapsed eesti keelt ei valda. “Nii korraldabki Tallinna linn põgenike lastele päevakooli formaadi, jagame lapsed 14 kooli vahel rühmadeks ning siis lapsed tegelevad enamasti huviharidusega ning kergemate ainetega nagu muusika, kunst ja kehaline kasvatus. Ehk praegu me neid õppekavaga ei koorma, kuid samal ajal töötame välja plaani, kuidas hakkab välja nägema nende õppeprotsess alates 1. septembrist,” tutvustas Belobrovtsev.

Tema sõnul on juba praegu selge, et 14 koolist jääb peagi puudu ning linn otsib juurde võimalusi pakkuda põgenike lastele kooliteenust suuremas mahus.

1 Kommentaar
  1. Vene riigitelevisioonis räägiti tõtt Balti riikide hõivamise üle 2 päeva ago
    Reply

    Vene riigitelevisioonis kommenteeriti NATO plaani Vene võimaliku rünnaku kohta Balti riikide hõivamiseks. Seda tehti naerul näoga, umbes nagu Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris USA luureinfot Ukraina ründamise kohta 18. veebruaril naljaga, et pange äratuskell selleks ajaks helisema.

    Vene telesaates oli võetud aluseks NATO võimalik stsenaarium selle kohta, kuidas toimub Baltimaade hõivamine. See algab raadioelektroonilise rünnakuga, mille käigus muudetakse võimetuks NATO radarid. Samal ajal paigutatakse Rootsi Gotlandi saarele Vene õhutõrjesüsteemid S-400 ja laevade tõrjesüsteemid Bastion. Sel ajal ei oska Läänes veel keegi midagi aimata, sest nad on radarite rivist välja löömise tõttu „pimedad”.

    Samal ajal suletakse Kaliningardist ja Valgevenest nn Suwalki koridor Leedu ja Poola vahel. Sellega isoleeritakse NATO ja Poola ära Balti riikidest.

    Samal ajal ilmuvad Balti pealinnades – Tallinnas, Riias ja Vilniuses välja inimesed, kes on end seni varjul hoidnud, aga kes tulevad nüüd välja. Ning Venemaa poolt sisenevad Balti pealinnadesse sõjaväelased. Siis lülitatakse raadioelektroonilise rünnaku seadmed välja ja NATO saab teada, et Balti riikide kohal on kehtestatud lennukeelutsoon raadiusega 400 kilomeetrit ümber Gotlandi saare. See tähendab, et terve Läänemeri on Vene armee kontrolli all.

    Balti riikides viibivad NATO väeüksused piiratakse sisse Pihkva dessantdiviisi võitlejate poolt, mispeale panevad NATO võitlejad relvad maha. Eestis, Lätis ja Leedus kinnitatakse ametisse uued valitsused ning kehtestatakse Eesti rahvavabariik, Läti rahvavabariik ja Leedu rahvavabariik.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.