Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 1. aprillil Tallinnas ÜRO Julgeolekunõukogu konverentsi raames Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drianiga. Ministrid keskendusid kohtumisel Venemaa sõjale Ukraina vastu, samuti kahepoolsetele suhetele ja koostööle, näiteks ÜRO Julgeolekunõukogus.
Välisminister Liimets ütles kohtumisel välisminister Le Drianiga, et meie surve Venemaale sõja lõpetamiseks ja samas Ukraina pidev toetamine on endiselt väga tähtsad. „Enam kui 140 maailma riiki on ÜROs tunnistanud Venemaa agressoriks ja nõudnud neilt sõja lõpetamist. Seepärast peame tõstma jätkuva sõjategevuse hinna Venemaa jaoks talumatult kõrgeks, mida saame rahvusvahelises koostöös teha neile kehtestatud sanktsioonide ja riigi poliitilise isoleerimisega. Järgmiseks tuleks ka peatada Venemaa liikmesus ÜRO Inimõiguste Nõukogus, sest nende tegevus ei ole kuidagi kooskõlas nõukogu põhimõtetega,“ sõnas välisminister.
Rääkides Ukraina aitamisest, ütles Liimets, et tuleb mõelda ka üha selgemalt sõjas kannatanud riigi ülesehitamisele. „Poliitilise toe kõrval Ukrainale vajame ka lahendusi, kuidas tohutut hävingut ja tsiviilkahjusid põhjustanud Venemaa need järgnevatel aastatel korvab. Tõstatasin Prantsuse kolleegiga sõjakahjude hüvitamise võimalustena nii juba Venemaa külmutatud varade kasutamise kui ka neile fossiilkütuste eest tehtavate maksete osalise ümbersuunamise samaks otstarbeks.“
Euroopa julgeolekut arutades keskendusid välisministrid NATO-le ja Atlandi-ülestele suhetele. „Eesti on Prantsusmaaga pika aja jooksul ühistel kaitsemissioonidel osaledes näidanud laialdast arusaamist ühistest julgeolekumuredest ja kinnistanud meie liitlassuhete tugevust. Rääkides ohtudest meie regiooni turvalisuse tagamisel, on selge vajadus teha Madridi tippkohtumisel strateegilised otsused NATO idatiival oleva eesliini kaitse tugevdamiseks. Tänasin oma kolleegi Prantsusmaa senise kaaluka panuse eest meie piirkonna julgeoleku kindlustamisse.“
Välisministrid arutasid veel häid kahepoolseid suhteid, keskendudes kaitse- ja majanduskoostööle, ühistegevusi ÜRO Julgeolekunõukogus ja julgeolekuolukorda Sahelis.
Pärast kohtumist osalevad ministrid välisministeeriumi korraldataval rahvusvahelisel konverentsil „Väikeriigid ÜRO Julgeolekunõukogus: töö rahu nimel sõjakatku vastu“. Konverentsil keskendutakse ennekõike sellele, milline on Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju ÜRO-le rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel ning millised on väikeriigi võimalused ÜRO Julgeolekunõukogus sellistes oludes. Samuti tulevad konverentsil arutlusele uued julgeolekuväljakutsed, nagu küberjulgeolek ja kliima ning konfliktide mõju naistele ja tüdrukutele.
Konverentsi veerel kohtub välisminister Liimets ühiselt Läti, Leedu ja Prantsusmaa välisministritega ning kahepoolselt Valgevene demokraatliku liikumise juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga. Balti riikide välisministrite ja Prantsusmaa välisministri kohtumise järel toimub kell 13.30 pressikonverents, mille otseülekannet on võimalik vaadata välisministeeriumi Facebookis ja YouTube’is. Konverentsi kava ja otseülekanne on leitav siit.
Fotod välisministrite kohtumisest: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777202…
Briti valitsuse siseinfo põhjal suruvad USA, Saksamaa ja Prantsusmaa Ukrainale peale kiiret kokkulepet Venemaaga, aga Briti valitsus soovitab Ukrainal veel vastu pidada.
Rahuleppe sõlmimine sai hoogu juurde käesoleval nädalal, mil Vene valitsus teatas, et on valmis kokkuleppe sõlmimise ajal vägesid Kiievi ja Tšernihivi alt tagasi tõmbama, vahendab Daily Mail.
Briti valitsuse siseinfo põhjal on USA president Joe Biden, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz nõus suurte järeleandmistega, et sõjategevus võimalikult kiiresti lõpetada.
Briti valitsuse allikas ütles väljaandele The Times, et Lääneriikide juhid on üliagarad, et sõlmida kiire kokkulepe. See võimaldaks Vene presidendil Vladimir Putinil pääseda kergemate sanktsioonide ning sõjakuritegude eest vastutuse kandmisest.
Briti valitsuse allika väitel aga peaks Ukraina olemas sõjaliselt paremas olukorras, et hakata läbi rääkima.
oleks kohe hakata moodustama riikidevahelist kohut Venemaa juhtide inimsusevastaste kuritegude arutamiseks.
Kuna Puurinit kätte ei saada, tuleb Venemaa panna igasuguse blokaadi alla kuni Ukrainas pole ta ülesehitustööd lõpetanud. See juba sunniks Venemaad ise oma osa pakkuma, et sellest peldiku taha visatu seisundist välja rabeleda. Kuid seegi võtab mitukümmend aastat.
EKS RELVAÄRIMEESTEL OLE NÜÜD PIDU.
PAREM KUI ISSAND JUMAL POLEKS SINNA PARADIISIAEDA INIMEST PANNUD, VAID MÕNE LOOMA-LINNU.
kinnipeetud 500 miljardit mingugi Ukraina üesehitusele. Ja Venemaa ei saa piiri lahti enne kui Ukraina taastamistöö on lõpetatud, seega umbes 20 aasta pärast. Tuleb ju need rusud ja kered enne kõik ära koristada ja siis uus ehitada. Uus on odavam kui vana remontida.
Tere,
kuna sõja puhkemises on täielikult süüdi Saksamaa sest kantsler Merkel (endine Ida Saksamaa pioneerijuht) seisis vastu Ukraina vastuvõtmisele EU ja NATO liikmeks. Samuti keeldus relvi müümast. NATO liikmesmaale poleks Putin julgenud iialgi sõjaga kallale tungida. Oma osa on ka Prantsusmaal – riigi eesotsas oma emavanuse naisega magav Macron (selline püksikandja pole ju mees). 3/4 sõjakahjusid maksab kinni venemaa ja ülejäänud Saksamaa.
Seoses rahuläbirääkimistega: mingil juhul ei tohi Ukraina rahu sõlmida. Täna on Ukraina relvajõudude suurus juba pea samas suuruses kui sissetungivatel okupantidel. Sõja käigus on toimunud pööre – nüüd juba Ukraina relvajõud tasapisi vabastavad okupantidest oma kodumaa asulaid. Kiievist põhjas ja kirdes asjad liiguvad, Lõunas – peagi on vaba Hersoni linn. Käib läbimurre Mariupoli linna vabastamiseks – siis saab alustada lõuna ukrainast okupantide välja ajamist. Vahepeal tuleb väga rasked lahingud pidada Luganski – Donetski suunal. Sinna kogub okupant vägesid et vallutada nende oblastite territooriumid. Kui Ukraina selle vastu peab – on võit käes. Kui langeb Ukraina – on okupandil ees Moldova, Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
Head tervist!
Vabadus! Misasi see on? Kas ukrainlastel nüüd on kergem? Kui nad ka vabastatakse,kas nad siis ei pea tööl käima, haiged või terved olema, pangalaenu tagasi maksma /isegi siis kui eluaset enam pole, võlg on PANGA LE
vaja maksta., rikkamaks saavad ehk mõned nooremad ja tugevamad ja asuvad siis nagu ikka teiste turjal
oma vara kasvatama. Kas kihistumine väheneb? Kas valitsused hoolivad rahvast rohkem? Kas omavalitsuste tööandjad-kantpead on leebemad obkomide piiratusest? Kas inimeste ahnus ja julmus muutuvad väikemaks?
Kas vanainimestest hoolitakse rohkem? Kas inimestele antakse rohkem vaba aega eneseleidmiseks, Elu mõtte otsimiseks, tõelise eesmärgi , mitte materiaalse surutuse pärast pealesunnitud eesmärkide täitmiseks, oma hingehoiuks? oma väärtuse tunnetamiseks ja loominguks-lihtsalt elamiseks, elu tunnetamiseks? Kas loomade pidamine muutub loomadele vähem ahistavaks, piinavaks, kas loomadel parasiteerimine kaob,? Kas loodust hävitatakse vähem ?