Vello Rekkaro, Tehnikaülikooli emeriitdotsent
Enne tänavusi riigikogu valimisi avaldas Kesknädal meie emeriitprofessor Vladimir Koslovi mälestuseks kirjatöö „Soros Eesti Asjast. Kas on veel rohtu, mis avitab?“ https://kesknadal.ee/2023/01/25/soros-eesti-asjast-kas-on-veel-rohtu-mis-avitab/ Professor rõhutas: „Ajaloo õppetundide teadmine tuleb kõigile kasuks, võimaldades edaspidi samu vigu vältida.“ Kasulik järeldus tänasesse poliitpäeva võiks olla, et asjatu on targutada väärtuste ümber, kuid poliitikutel tuleks analüüsida meie ühiskonnaelus tekkinud vaegusi ja leitud vead parandada ning siis tuleb tõde ehk õige lahendus ise esile!
Kuna Toompeale jõudnud Riigikogu uus liikmeskond näitab juba pikemat aega koostöösoovimatust ja Reformierakonna koostatud valitsus peaminister Kaja Kallase juhtimisel tõelist põikpäisust elanikkonna huvides tegutsemisel, siis tuleb kohalikel omavalitsustel oma rahva elu korraldamisega ise hakkama saada. Elu ei saa ju pausile panna!
Muide, Eesti riigi kavandajatel olid samad mured, et rahvas vajab oma igapäevase eluolu korraldamiseks mingit toimivat süsteemi. Ja tsaarivõimude poolt asumisele määratud Konstantin Päts leidis sobivaks saksa-śveitsi kommunaalpoliitiku-mõtteteadlase Adolf Wilhelm Ferdinand Damaschke (24.11.1865-30.07.1935), kes oli 1918.a. külastanud Liivimaad ja pidanud ka Tartus ülikoolis loengu. Just Adolf Damaschke mõtetega tutvuski siis K. Päts ja 1908.a. avaldati see ka eesti keeles (kordustrükk 1938) „Kogukondliku omavalitsuse ülesanded.“
Perestroika-aastail ja taasiseseisvumise künnisel uuris neid teemasid Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna poliitilise ökonoomia kateedri õppejõududega mehitatud Linnauurimise laboratoorium (hiljem juba – instituut) dotsent Marje Pavelsoni juhtimisel. Koos ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi ja Christian-Albrechti Ülikooliga Kielis korraldasime 1988.a. Tallinnas regionaalpoliitikaalase sümpoosiumi, kus ma tegin asjakohase ettekande Eesti regionaalpoliitika ajaloost ja tutvustasin ka 1906.a. K. Pätsi poolt Śveitsis Damaschke raamatu eessõnaks kirjutatud mõtteid. (Einige Aspekte der Regionalpolitik. Vorträge des Gemeinsamen Seminars über Regionalpolitik. Tallinn, Oktober 1988. – Tallinn, 1989, lk 22-34)
Tänases Eestis aga protestihääled üha paisuvad valelike lubadustega riigikokku pääsenud reformierakondlaste ja nende koalitsioonikaaslaste suhtes. Endine Tartu abilinnapea ja ettevõtja Kajar Lember kirjutab: oleme teel haige ühiskonna suunas. (Õl 01.06.2023) https://www.ohtuleht.ee/1086279/kajar-lember-kui-igas-arutelus-voi-uhises-olleruupamises-nahakse-korruptsioonitonti-siis-oleme-ikka-teel-paris-haige-uhiskonna-suunas
Päevalehes põrutab Raul Kirjanen: „Kui meie riigis juhivad majandust inimesed, kes majandusest aru ei saa, … siis kes on see loll, kes tuleks Eestisse investeerima?“ Ja üldistab: „See, mis on juhtunud, on valimispettus. Kui sellist asja äris teha, siis selle eest võib ka vangi minna …“ https://epl.delfi.ee/artikkel/120195550/raul-kirjanen-kes-on-see-loll-kes-tuleks-eestisse-investeerima Toimetuse juhtkirjas aga sedastatakse, et nüüd ootavad ettevõtjad uut majanduspoliitikat. (EPL 31.05.2023)
Keskerakond on alati nõudnud, et valitsus ja kohalikud omavalitsused tegutseksid koos ja meie rahva huvidest lähtudes. Praegu aga on tekkinud Toompeal olukord, kus valede lubadustega (Kaja Kallas Riigikogus: „Lugege mu huulilt: maksud ei tõuse!“) häälteenamuse saanud seltskond püüab aritmeetilise enamuse nimel tegutsedes jõuliselt tõrjuda teisitimõtlejaid ja suruda seadustesse vaid neile meelepäraseid otsuseid.
Seega peavad linnad ja vallad meie rahva huvide kaitseks ilmutama tugevamat survet keskvalitsusele, sest muidu on varsti hilja ja Toompealt hakkab seaduste jõu ning võimude nõudel tulema üha karmimaid käskusid. Ehk on aeg kutsuda kokku jälle Maapäev, et korrastada meie riigi juhtimise aluseid?
Kui praegune valitsus kukub saab rohtu mis avitab.