Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti pöördumine president Alar Karise poole

Mihhail Kõlvart

Austatud president Alar Karis

Keskerakond on mures Eesti riigi majanduse jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu pärast. Olukorras, kus riik peaks soodustama ja toetama majanduse arengut, süvendab valitsus hoopis ebakompetentse maksupoliitikaga majanduslangust, ettevõtete konkurentsivõimet ja ühiskonna kõige haavatavamate sihtrühmade toimetulekut.

Käibemaksutõus, pensionide maksustamine, lasterikaste perede toetuste vähenemine, automaks ja suhkrumaks mõjutab kõige valusamalt esmajoones nõrgemaid ja vähekindlustatud inimesi. Seepärast tuleks riigil ka kõiki maksutõuse käsitleda omavahelises koosmõjus, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja tervikpilti. Kaasates selleks eksperte ja ettevõtjaid. Üheks ohtlikuks tendentsiks on ka asjaolu, et erinevad seadusealgatused riivavad aina rohkem põhiseadusest tulenevaid aluspõhimõtteid või lähevad lausa põhiseadusega vastuollu. Põhiseaduse § 10 sätestab sotsiaalriigi põhimõtte, mis omakorda tähendab, et avalik võim hoolitseks ühiskonna abivajavate liikmete eest ega jätaks kedagi hätta.

Üks põhiteemasid, mis on ühiskonnas tekitanud palju poleemikat ja vastasseisu, on mootorsõidukimaksu eelnõu, mille menetlus on Riigikokku jõudnud. Keskerakonna Riigikogu fraktsioon tellis sellele õigusliku analüüsi, mis tõi välja mitmed vastuolud nii Euroopa Liidu (EL) õiguse kui ka põhiseaduse alusprintsiipidega. Antud analüüs on lisatud kirjale, kuid alljärgnevalt toon välja põhilised tähelepanekud.

Mootorsõidumaks ja põhiseadus

Mootorsõidukimaksu eelnõus ei ole ette nähtud erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele ega vähekindlustatud isikutele. Seejuures nentisid isegi eelnõu autorid seletuskirjas: «Maksu sotsiaalne mõju avaldub rohkem vähekindlustatud leibkondade toimetulekule […] See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste puudumisel.»

Põhiseaduse § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Kõnealune norm lähtub tõsiasjast, et lasterikkus ja puuded põhjustavad üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja vabaduste realiseerimisel olulisi takistusi. Esiteks võivad need sotsiaalsed riskid sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda.3 Seda enam on oluline arvestada, kuidas võib automaks mõjutada antud rühmade sissetulekuid ning kas läbi selle tekib suurem risk langeda vaesusse.

Seetõttu on õiguskirjanduses käesolevat sätet tõlgendatud arusaamaga, et riik peab lasterikastele peredele ja puuetega inimestele pöörama oma tegevuses tähelepanu nii õiguse loomisel kui ka rakendamisel. Lisaks on leitud, et nii tuleb mõnel juhul seadusandjal seaduses sätestada erisoodustusi sisaldavaid norme, aga ka tagada toetuste ja teenuste olemasolu.

Teadaolevalt ei ole valitsus seniajani arutanud maksuerandi tegemist suurperedele. Ent just nemad vajavad autot, et iga päev lapsi lasteaeda ja kooli viia ning eriti valusalt lööb see maapiirkondades elavaid lasterikkaid peresid. Maal, eeskätt hajaasustusega piirkondades, on auto esmavajalik igapäevaseks eluks ja toimetulekuks. Auto maksustamine tähendab neile peredele esmatarbevajaduse maksustamist. Põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas lasterikaste ja vähekindlustatud perede autode maksustamine.

Ka puuetega inimesed saavad praeguse eelnõu järgi maksuvabastust üksnes nende sõidukite puhul, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. Samas reaalne elu näitab, et paljudel puuetega inimestel ei ole võimalik autot ümber ehitada ja kõigil ei ole ka sellist puuet, mis seda nõuaks. Ent on ilmselge, et puuetega inimestele on auto igapäevaeluks hädavajalik. Kahjuks praegune säte sunnib puuetega inimesi ebaproportsionaalseid kulutusi tegema, mis võivad nende toimetulekut halvendada ja suurendada vaesusse langemise riski. Isegi eelnõu seletuskirjas mööndakse, et maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid igapäevaelu toiminguteks. Selle lahendusena pakutakse võimalust tõsta raske ja sügava puudega laste toetust ning sügava puudega tööealiste toetust. Tegelikult erivajadusega inimesed, eriti puudega lapsed, vajavad juba praegu täiendavat toetust riigilt. Ka ei ole mingit kindlust, kas või millises mahus üldse täiendavalt kaetakse automaks sotsiaaltoetustega – võimalikud analüüsid ja lahendused antud küsimuses puuduvad. Ka olukord, kus valitsus paneb ühelt poolt oma otsustega nõrgemad ühiskonnarühmad palju keerulisemasse seisu ning teiselt poolt hakkab neile otsima leevendusmeetmeid, ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Samuti tuleb mõista, et kõik olukorrad, kus riik ühe käega võtab ja teisega annab, loovad ebamõistlikult palju bürokraatiat ja halduskoormust. Seda on kritiseerinud ka õiguskantsler.

Seega olukorras, kus riik paneb automaksuga ühiskonna kõige haavatavamad grupid raskemasse seisu (tekib suurem vaesusse langemise risk), kuid seejuures teisi sotsiaalseid meetmeid ei rakenda või need ei rakendu tõhusalt, võib tegemist olla põhiõiguste riive intensiivsust oluliselt suurendava teguriga. Võttes arvesse kõiki eelpooltoodud asjaolusid võime olla olukorras, kus mootorsõidukimaksu eelnõu on vastuolus põhiseadusega.

Mootorsõidukimaks ja EL õigus

Kahetsusväärselt on rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis läheb vastuollu ka EL õigusega. Teadaolevalt on ministeerium olnud teadlik sellest vastuolust, kuid sellele vaatamata liiguti eelnõu koostamisega edasi ning tänaseks on see antud menetlemiseks Riigikogule. Kahjuks ei ole selline seadusloome kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tavaga, sest võimalikud vastuolud nii EL õigusega kui ka põhiseaduspärasuse kontroll peavad olema korrektselt tehtud ja välja toodud eelnõu seletuskirjas. Tänaseks on need koostatud puudulikult.

Motorsõiduki registreerimistasu paneb alates 2025. aastast kasutatud autode maaletoomise mootorsõiduki registreerimistasu tõttu ja ulatuses ebasoodsamasse positsiooni võrreldes samadele tingimustele vastava auto ostmisega Eestist. Selline olukord on vastuolus ELTL artikliga 110, mis sätestab, et ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Liiati ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.

Välistatud ei ole ka riigi vastu esitatavad kahju hüvitamise nõuded. Teisisõnu olukorras, kus mootorsõidukimaksu eelnõu muutub seaduseks käesoleval kujul, tekib risk, et Eesti riik peab kohtuotsuse alusel hüvitama kahjustatud isikutele mootorsõiduki registreerimistasu kui enammakstud maksusumma, millele lisandub intress. Intressiks saab seejuures 21,9% aastas.

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna välja pakutud lahendus mootorsõiduki registreerimistasu Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks laiendab oluliselt maksubaasi ja muudab oluliselt regulatsiooni, mistõttu tuleks vastava muudatuse tegemisel kõiki regulatsiooni mõjusid uuesti hinnata. See tähendab, et menetlus ei saaks jätkuda Riigikogus, vaid eelnõu koostajad peaksid selle tagasi võtma ning koostama uued mõjuanalüüsid ja huvirühmade kaasamisringi.

Keskerakond on esitanud eelnõule hulga muudatusettepanekuid, mis aitaksid veidigi leevendada selle negatiivseid mõjusid. Oleme juhtinud tähelepanu sellele, et automaksu eelnõu ei arvesta toimetulekupiiril elavate pensionäride, hariduslike erivajadustega laste, puuetega inimeste, paljulapseliste perede, üksikvanemate ning üksi elavate pensionäridega, kelle võimekus kulude kasvu kanda on väiksem ja kellele võib transport muutuda raskemini kättesaadavaks. On aga oht, et eelnõuga liigutakse muutmata kujul edasi, arvestamata võimalikke vastuolusid nii EL õiguse kui ka põhiseadusega ning viimata sisse maksuvabastusi nendele ühiskonnaliikmetele, kes just praegusel raskel ajal vajaksid riigi kaitset ja tuge. Kõik sellised eelnõud süvendavad inimeste toimetulekut ja ka majanduskriisi.

Arvestades negatiivset mõju Eesti inimeste heaolule ja kõiki võimalikke vastuolusid põhiseaduse ning EL õigusnormidega, pöördun Teie poole palvega mitte kuulutada mootorsõidukimaksu seadust välja, kui see Riigikogus vastu võetakse.

Lugupidamisega

Mihhail Kõlvart

Keskerakonna esimees

5 kommentaari
  1. Jaak 4 nädalat ago
    Reply

    Ma ei ole praeguse presidendi eelistustest aru saanud. Näiteks Ilves näitas kohe välja et on vaid reformierakonna president ja oli kõigega nõus mida nad tegid. Ma ei tea ka kuidas president suhtub peaministrisse aga monu meelest ei sobi Kaja Kallas üldse peaministriks. kuidas küll nii targal mehel on selline tütar kes ei taipa midagi riigi juhtimisest.Tema kõnesid ei taha kuulatagi. Näiteks naeruväärne on tema arusaamine teiste kriitikast enda kohta. Ta ütleb et ei hakka ette ütlema kui palju lapsi peaks olema perekonnas.Keegi pole sedasi arvanudki ja tema vastus on lihtsalt naeruväärne. Arvatakse hoopis seda et tuleb perekondi rahaliselt toetada ja siis sünnibki rohkem lapsi. Aga praegu pole muud kui maksutõusud ja inimeste vaesumine.President peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama.Ka teisi riike abistame oma rahva vaesumise arvelt ehkki ise vajame abi.meie rahva vaesumine ja sõjaoht on koledad.

  2. Riho Rink 4 nädalat ago
    Reply

    Erakonna juhi pöördumist presidendi poole lugesin raske südamega. Miks? Jah, M. Kõlvart juhindub pöördumises vormiliselt KE-a ideoloogiast. Kahjuks oleme praeguseks niikaugel, et erakondlikule ideoloogilisele platvormile jäädes on KE-a juht sunnitud rääkima põhiseaduse ja seaduse rikkumistest Vabariigi Valitsuse poolt, elik siis riigi poolt. Äärmiselt kahetsusväärne olukord. Riigis ei ole eriolukord ega sõda. Tegemist on märksa rohkemaga kui parlamentaarse demokraatia kriis. Kui kõrvutada tänast Eestit 1934.a. Eestiga, siis tollane riigivanem kehtestas eriolukorra ettekäändel, et “Eesti rahvas on haige.” Muidugi ei anna Kaja Kallas Konstantin Pätsi mõõtu välja, aga nii praegune klikevalitsus, kui ka põhiseaduslikud institutsioonid, näevad Eesti Keskerakonnas tänast Vabadussõjalaste Liitu, ning käituvad kabuhirmust juhituna “ennetavalt”. Olen kindel, et Keskerakond on ja jääb põhiseaduslikule positsioonile. Samas on ootuseks meie suhtes teha kõik vajalik, et kõik võimud (seadusandlik-, täitev-, kohtuvõim ja ka kodanikuühiskond) loobuksid põhiseaduse väärtõlgendustest, voluntaristlikest, niisugustest.

  3. Kim paneb hästi 4 nädalat ago
    Reply

    Kui miljonitrahv kesikute kontorit ähvardab, siis on igati paslik pikali viskuda ja karjuda, et fašistid teevad meile liiga.
    Pange lõpuks oma venemeelne putka kinni, õhk saaks puhtamaks.

    • Jurakas 4 nädalat ago

      Kas sa seda kohtuotsust ikka lugesid?
      Mingi kalkun või kohtunik arvas midagi! Ilma igasuguse tõestusmaterjalita!
      Normaalses riigis oleks see kohtunik juba ammu uurimise all. Süüdistatuna kohtusüsteemi maine täislaskmises.
      Estbanaanias – näete isegi!
      Mõni ime, et seda sõna kirjutatakse juba uut moodi – kohtuNikk.

      Putin igatahes tänab sellist kohtunikku ränga sisevastuolu tekitamise eest. Mis teeb tema siiatuleku oluliselt kergemaks.

  4. INTERNETIMAKS 3 nädalat ago
    Reply

    Mitte ükski poliitik ei taha rääkida , ülestõsta küsimust INTERNETI kohustuslikust maksust Riigi poolt !
    Riik edastas sõnumi – me oleme IT riik ja vähendame bürokraatiat ja paberlikku asjaajamist. Paberi hulk kuigivõrd vähenes , aga ametnikke Polgu jagu juurde.
    Teiseks, tavatelefoni kasutada ja TV ei saa vaadata vaadata kui pole Internetiteenust(tasuta TV saad vaid Tallinnas ja mõnes kohas veel , antenniga). Kõik elutähtsad lepingud – elekter jms., on elektroonilised, toetused samuti , kohtus käitlus samuti, ühesõnaga kõik avaldused ning samuti ÜT piletid , kindlustus, automaks , õpilase Päevik, lasteaia päevik, seega kõik, isegi Passi ja ID kaarti taotlemine järjekorda panek +Pangaülekanded – kuseritsikad panevad su riigivande alla kui on maksud maksmata (makseautomaate on ju pangad vähendanud ja samas on neil ristkasutuses lisamaks kuigi raha ei liigu sulas).
    Tiigrihüppe pidi korraldama riik Eurorahadega , vajus longu nagu kogu riik….
    Lisaks , ei ole saavutatud Wifi ühendust , et seda kasutada – pigem ei taha seda kuidagi operaatorid ka nõustada ja üks põhjus – sest pole levi norm tagatud.
    Nii on ka mobiiltelefoniga – levi pole , Tallinnas, linna lähedal ja ka kaugemal.
    KUI RIIK TAHAB IT Riigiks ennast nimetada , peaks olema keskmine madalaima ühenduse tasu riigipoolt kinnimakstud , samas aga on lastud hoopiski tihti ebakvaliteetne ühendus , hinnad tõsta ….
    Siinkohal saame nimetada – maakohtades on suletud EPosti , raamatukogusid jms. punkte , kus varem sai tasuta internetis asju õiendada- nüüd kaovad koolid.
    Seega on maarajoonide suretamine jätkuv ning pensionäridele (kõikidele liikidele) ülejõu käiv – sest tavapaketi hinnaks kujuneb kuu – ca 40.-EUR.

    ——-Miks te käkerdised , poliitikud ei tee seda selgeks , omale ja presidendile ning meedias ei võta selles osas sõna ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.