Kõlvart: Reformierakond valitsusremondiga oma positsiooni ei paranda

Keskerakonna esimees, Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart rääkis Kuku saates “Sihik”, et Reformierakonda ei päästa enam poliittehnoloogilised mängud, vaid sisulised muudatused, vahendas Postimees.

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule linna 2026. aasta lisaeelarve eelnõu, mille järgi suureneb linnaeelarve kogumaht 11,3 miljoni euro võrra. Lisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna linna 2026. aasta täpsustatud eelarve mahuks 1,314 miljardit eurot.
Kõlvart selgitas, et lisaeelarve on suuremas osas tehniline ehk täpsustused ja parandused. “Lähtuvalt sellest, et hinnad muutuvad ja hanketulemused toovad täpsustusi,” lausus Kõlvart.

Ta tõi välja, et linnavalitsuse prioriteet on jätkuvalt haridusvaldkond. Alates 1. septembrist on plaan tõsta koolilõuna toetust linna poolt. “Kahjuks tuleb tunnistada, et juba 10 aastat riik seda teinud ei ole (riigi koolilõuna toetuse suurus on 1,25 eurot ühe koolilõuna kohta – toim), toetus omavalitsustele on jätkuvalt samal tasemel. Tallinn püüab seda suhteliselt regulaarselt tõsta, sest ei ole kellelegi uudis, et hinnad kasvavad,” selgitas Kõlvart.

Lisaeelarves saavad raha veel trammid ning mõned investeeringud tulevad spordivaldkonda, näiteks uute välijõusaalide ehitamised. Lisaks sotsiaalvaldkonda, sh erinevate organisatsioonide toetamine.

Kui Elron tõstab hindu, siis kas see muudab linna kulusid tasuta ühistranspordi puhul? Kõlvart vastas, et tasuta ühistranspordisüsteemiga jätkatakse. “Soovime vastava kokkuleppe Elroniga saavutada. Meil on tasuta ühistransport Tallinnas jätkuvalt prioriteet ja loomulikult vajab see täiendavaid tulusid,” rääkis Kõlvart.

Linnapea umbusaldamine

Tallinna Reformierakonna fraktsioon pöördus mai lõpus õiguskantsler Ülle Madise poole, et saada hinnang Tallinna linna 2026. aasta lisaeelarve menetluse sisulisele õiguspärasusele. Nende hinnangul liigub linnavalitsus liiga kiiresti eelarvega edasi. Kõlvarti sõnul käib lisaeelarve menetlus vastavalt linna õigusaktidele ning selles ei ole midagi muutunud.

“Samamoodi menetleti lisaeelarveid ka siis, kui Reformierakond oli Tallinnas võimul,” mainis Kõlvart. Ta rõhutas, et kõikidel linnavolikogu liikmetel on võimalus eelarvet läbi vaadata ja ka muudatusettepanekuid pakkuda sellest hetkest, kui linnavalitsus selle projektina võtab vastu.

“Ehk lisaeelarvega tutvumiseks oli piisavalt aega. See on pigem linnavolinike aktiivsuse küsimus, kas nad soovivad materjaliga eelnevalt tutvuda või mitte,” lisas Kõlvart. Lisaks on lisaeelarve menetlus volikogus ning läbinud juba esimese lugemise. 11. juunil toimub teine lugemine.

Tallinna linnavolikogu peab teisipäeva hommikul kell 9.30 erakorralise istungi, mille päevakorras on vaid üks punkt ja see on Tallinna linnapea Peeter Raudsepa (Isamaa) umbusaldamine. Umbusaldusavalduse linnapeale esitasid sotside ja Parempooolsete fraktsioonid.

Kõlvarti hinnangul on opositsiooni süüdistused Raudsepa suunal ebakorrektsed. “Kui (neil) oleks soov süveneda, siis oleks selge, et ei ole kuskilt raha ära võetud. Kui mingite projektide maksumus läks väiksemaks, siis me saime odavamalt ja see on ju hea uudis,” tõi Kõlvart välja.

Nimelt on umbusaldusavalduses välja toodud, et linnapea esimene lisaeelarve võtab 3,5 miljonit eurot laste ja noorte sportimisvõimaluste arvelt. “Kui rääkida spordist, siis siin ei ole poliitilist otsust, et kelleltki võeti raha käest ära. Raha eraldamine käib valemi alusel, mille eelmine linnavõim mõtles välja, ning see valem ei olnud läbimõeldud ega kalkuleeritud. Klubid nii palju raha ei taotlenud. On üle jäänud vahendeid, mida saab kasutada spordivaldkonnas, näiteks välisjõusaalideks. See, et raha kaob, ei vasta tõele,” selgitas Kõlvart.

Ukraina aitamine

27. mail jõudis Kõlvart tagasi Ukrainast, kus ta käis Kiievis toimunud IV rahvusvahelisel linnade ja regioonide tippkohtumisel. Seal anti Tallinnale üle Ukraina presidendi aumärk “Päästja linn”.

Aumärki kommenteerides meenutas Kõlvart, et Tallinn on Ukraina aitamises olnud väga aktiivne alates esimesest sõjapäevast. “Me suutsime korraldada põgenike vastuvõttu kolme-nelja päevaga. Tallinn võttis vastu iga päev mitusada ja mõni päev mitu tuhat inimest. See oli päris pingeline protsess. Siin tuleb tänada kõiki tallinlasi, kes osalesid selles protsessis, nii vabatahtlikena kui linnatöötajatena,” rääkis Kõlvart ja lisas, et nende aastate jooksul on pealinn Ukrainat aidanud nii palju kui võimalik.

Ta tõi välja, et on ise vähemalt viiel korral alates 2022. aastast käinud Ukrainas, sh ka Hersonis ja Mõkolajivis. “Olen enda silmaga näinud, mida sõda tähendab. Ma arvan, et see abi on jätkuvalt vajalik, sõda kestab. Ukraina jätkuvalt kaotab inimelusid, iga rünnakuga tuleb suur kahju Ukraina linnadele,” rääkis Kõlvart.

Tallinn on Ukrainat aidanud nii generaatorite, busside kui ka humanitaarabiga. “Siin ei ole midagi arutada. Loomulikult on see normaalne, nii palju, kui on võimalik, me püüame neid aidata,” toonitas Keskerakonna esimees.

Ta märkis, et ka ühiskonnas on sama teema arutelu: kui palju me saame endale lubada pidevat Ukraina toetamist olukorras, kui ka meie inimesed vajavad abi. “Väga paljudel inimestel on täna toimetuleku probleeme, absoluutne vaesus kasvab, üksikvanemate vaesus kasvab. Muidugi inimestel tekib poliitikutele küsimus, kas on “piisavalt tehtud selleks, et ka meie tunneksime, et riik ja avalik sektor hoolib meist”. Kui mõnikord tuleb poliitikutelt signaal, et kui teil on raske olla, siis vaadake kauplustes odavamat toitu. Loomulikult see tekitab inimestes protesti ja nördimust,” rääkis Kõlvart.

“Ukraina inimesi tuleb aidata, aga ka meie enda inimesed peavad tundma, et nad on riigile ja valitsusele prioriteet,” rääkis Kõlvart.

Kas Reformierakonnal on veel lootust?

SDE peasekretär Piret Hartman rääkis möödunud nädalal, et Keskerakonna peakontor on otsustanud sotse omavalitsuse võimuliitudest välja süüa. Kas järgmisena süüakse sotsid võimult välja Hiiumaal?

“Kui sotsidel on info sellest, mis toimub Keskerakonna kontoris, siis oleks huvitav seda kuulata. Mulle tundub, et igas omavalitsusest on iseseisvad volikoguliikmed, kes tegelikult otsustavad väga palju vastavalt sellele, kuidas kohalik elu näeb välja. Ma arvan, et isegi kui üks või teine erakonna keskkontor üritab sekkuda, siis päriselt loeb see, mis elu seal elatakse,” rääkis Kõlvart.

Ta rõhutas, et tegelikult omavalitsustes kohapeal olevad inimesed ise otsustavad, kas teevad kellegagi koostööd või ei tee, lähtudes suhete ajaloost ning kas suudetakse omavahel kokku leppida, mida nad koos teevad. “Ka tulevikus võiks nii olla, et kohalik poliitika sõltuks erakondade poliitikast minimaalselt,” lausus Kõlvart.

Kas väljakannatamatus olukorras Reformierakond võib peatselt teha mingi dramaatilise manöövri?

“Mis täna toimub valitsuses, on pikk dramaatiline manööver, millest keegi midagi aru ei saa. Ükskõik, mida peaks praegu Reformierakond ette võtma, midagi head see ei too. Ma ei usu, et poliittehnoloogiliselt saaks lahendada probleeme, mida Reformierakond on viimase kolme aasta jooksul toonud,” vastas Kõlvart.

Tema sõnul rahvas soovib sisulisi lahendusi, mitte vaid poliittehnoloogia mänge. “Kui reformierakond ei suutnud kolme aastaga midagi sisulist pakkuda, siis valitsusremondi või kriisi väljamõtlemisega nad enda positsiooni ei paranda,” lausus Kõlvart.

Mida Keskerakond valitsusse pääsedes esimese asjana ette võtaks? “Täna ei oleks õige ja korrektne luua illusiooni, kui tuleks uus valitsus, siis ta suudaks lühikese ajaga kõik asjad korda teha. See ei ole võimalik. Aga selge on see, et on olemas kaks valdkonda, kus me peame tegutsema operatiivselt: demograafia ja energeetika,” vastas Kõlvart.

Keskerakonna esimees tõi välja, et kui riik ei suuda energeetikas pakkuda strateegilist lähenemist, mida me teeme 10–12 aasta jooksul, et elekter oleks kättesaadav, siis ei tule ka majanduskasvu.

“Loomulikult on ka maksusüsteem, mis on operatiivne. Praegune maksusüsteem tapab nii ettevõtlust kui ka majandust. See on esimene asi, mida tuleb muuta,” lausus Kõlvart.

BNS