Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks muudatusettepanekud eelnõule, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist ja saatis eelnõu teisele lugemisele.
Eelnõu kohaselt võivad lapsed pöörduda iseseisvalt psühhiaatri poole. Seni polnud see vanemate nõusolekuta võimalik. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et praegune seadus on ajale jalgu jäänud ja teiste tervishoiuteenuste puhul on alaealistel iseseisvalt abi otsimise võimalus olemas. „Komisjon leidis, et ei ole ühtki põhjust, miks alaealised ei võiks vanemate teadmata oma muredele lahendusi otsida. Mida kiiremini jõuavad noored spetsialistide juurde, seda suurem on tõenäosus, et Eesti ühiskonnas on tervemad inimesed. Mul on väga hea meel, et jõuame pikalt komisjonis menetletud eelnõuga suurde saali, kus see loodetavasti juba märtsis seadusena vastu võetakse,“ sõnas Kotka.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et eelnõu eesmärgiks on anda abi otsivatele lastele võimalus seda ka saada. „Mul on hea meel, et saame selle vajaliku eelnõuga edasi liikuda ja lõpuks ometi on sõnadelt tegudeni jõutud. Laste õigeaegne aitamine ja neile parima ravi pakkumine peab olema kõigi osapoolte prioriteet, mida ei tohi põhjendamatute piirangutega takistada. Andes noortele võimaluse pöörduda oma muredega professionaali poole aitab see ennetada ja lahendada noorte vaimse tervise probleeme,“ rääkis Kütt.
Komisjon otsustas saata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (115 SE) teisele lugemisele 10. märtsil ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Ilus mõte, AGA – kuipalju need spetsialistid TEGELIKULT AITAVAD. ROHUD RIKUVAD , NIMED KIRJA SAAVAD.
Ja mis on TAGAJÄRJED.
Proovima ju peab, sest praegune olukord ja laste häda hullunud vanemate juures kisendab tihti taevani, aga rääkida pole nagu kellelegi.