Plagiaadi anatoomia

Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Foto: ETV kuvatõmmis

Juba Arno Tali pahandas „Kevades“, kui nägi Tiugu pealt kodutööde mahakirjutamist. Vanemad kooliõpetajad on oma mälestustes kirjeldanud, kuidas spikreid tehti ja kuhu iganes neid peideti, et kontrolltöö aegu saaks kasutada. Meelde on jäänud ühe pedagoogi ütlus, et vähemalt nad nägid vaeva ja kirjutasid selle teabe ringi; midagi siis ikka pidi ümberkirjutamisel ka meelde jääma. Tänapäeval me enam ei kirjuta, vaid võtame teksti plokki ja tõstame vajalikku kohta.

Rainer Vakra püüdis ennast õigustada, kuid unustas kopeerimisel isegi kirjavead ära parandada. Ometi tollane kontoritarkvara Office võimaldas seda teha ka automaatselt. Ja kui ta „targana” oleks temale juhendaja poolt antud graafikute kuju kasvõi Excelis ühe klikiga muutnud, poleks ka esmapilgul asi kahtlane tundunud. Veel enam, kui ta olevat ise ka midagi uurinud, siis oleks ju kindlasti saanud muudatusi teha. Aga ta ei viitsinud midagi uurida ja kirjutas teiste pealt räigelt maha. Viidetest rääkimata.

Asja ilmsikstulekul kinnitas sotside üks juhtfiguur, õppejõud Marju Lauristin, et Tartu Ülikoolis Tallinna Ülikooliga võrreldes seda iial ei juhtuks. Paraku pauk tuligi luuavarrest, ja lausa kahest rauast!

Kauni motoneiu Anastassia Kovalenko mõlemad magistritööd tunnistas Tartu Ülikool plagiaadiks!

Esimese sai ta rahapesuteemalise töö eest. Selle kaitses Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 2015. aastal. Teise magistritöö kaitses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 2017. aastal ja see käsitles väikeaktsionäride õigusi. Mõlemad magistritööd sisaldasid kümneid lehekülgi korrektselt viitamata teksti.

Hiljutiste poliitikute diplomitööde plagiaadijuhtumite valguses on seni kõrvale jäänud üks teine akadeemilise pettuse vorm: tööde tellimine varikirjutajatelt. Internet on täis pakkumisi ja tellida saab kõike. Alates algharidusest kuni igasuguste diplomitöödeni.

Parem pole seis ka õppejõudude poolel. Eesti Päevaleht on varasemalt kirjutanud  juhtumitest, kus õppejõud tellivad varikirjutajatelt lõputööde retsensioone.

Kõik on tehtud äriks. Kas see ka teadmisi annab?

20 kommentaari
  1. Teadmised 5 aastat ago
    Reply

    polegi tähtsad. Niikuinii on lollidel ministritel asjalikud kantslerid, kes teavad neid, kes ka midagi teavad. Jaaktech Aaviksootech kehtestas isegi 1 punkti piiri. Tead kus asub peldik ja ongi keska tunnistus olemas. Sest rohkemat pole vajagi, küll elu juhatab labida ja luua juurde. Uhkemad noorsandid võetakse bandesse nuhkima ja tibid kontoritesse sääli välgutama. Saage aru, meil on ikkagi 21. sajand ja kehtivad euroopalikud väärtused. Tööd teevad neegrid ja lollid. Et viimaste hulka ka palju eestlasi kuulub, on juba nende endi häda.

  2. sotsid tegid ennast täis, kaka 5 aastat ago
    Reply

    Kolm pauku kolmeraudsest ja korraga!
    Revolutsionäär Lauristini tütar pettis rahvast. Sots, nagu sots ikka.
    Plikuska sikli seljast pani kaks tööd mahakirjutamisega häbisse.
    Oi, oi!
    Ja tagatipuks radiaatorivaras Vakra ka veel plagiaat!
    Nüüd on Ossinovskil aeg jalga lasta.
    Valitsusega on neil igavesti lõpp!

    • Näe Kaja juba koos Simsoniga??? 5 aastat ago

      Juba käib separaatasi naiste ahel!
      Kes mis kaaperdab?

  3. Poliitilised laibad 5 aastat ago
    Reply

    Lauristen on juba ammu löödud kaart. Viimastel aastatel on ta avalikult esinenud eestluse vaenlasena ja ka Brüsselis Eestile palju kahju teinud. Ärge tehke sellest poliitlaibast väljagi. Las kaob ekraanilt nagu täpp nõukogude telekas.

  4. luule tulli ei saanud 5 aastat ago
    Reply

    Püüdis, mis ta püüdis, kuid ikka jäi keskpäraseks sõitjaks.
    Kovalenko on rikka laps ja ei rohkemat.
    Mingu Luule õpilaseks!

    • häbi tartule 5 aastat ago

      Selline häbi sellisele koolile!

  5. Ise 5 aastat ago
    Reply

    kunagi magistritööd teinuna ma Asjale ja Rainerile seda võltsimist või vargust nii ette ei heidagi. Sest tunnen nende tööde köögipoolt.
    Kõigepealt ei tohi sa midagi oma peast pakkuma, sest su juhendaja võib sellest mitte aru saada, tema teadmised on ju kunagise tasemel ja ta on tiksunud kohal juba aastakümneid.
    Kindlasti pead töösse sokutama mõne küsitluse või tabeli, see jätab rohkem teadusliku mulje. Mäletan kui keegi õppejõududest käis ühes väljamaa töötoas ja kiitis exceli tabeli põhist esitust. Sellest peale kästi kõikidel õpside kandidaatidel samamoodi teha. Nii oli siis koes ja seda kutsuti uuenduslikuks (vabandust: innovaatiliseks).
    Veel oli ettekirjutus, et töö pikkus jääks 40…60 (niigi hõreda) lehekülje piiresse. Sest keegi ei viitsi pikemaid lullutisi lugeda!
    Ja muidugi need viited! Sest kui sa midagi teed omast peast, siis oled ette läbi kukkunud. Seda ei peeta võimalikuks, et üks eestlane suudaks midagi oma peakesega välja mõelda! Seega, võimalikult palju lausekesi ja väljendeid mujalt töödest ja viited juurde. Mida kuulsamad nimed ja rohkem viiteid, seda uhkem. Mis sest, et neist töö suhtes mingit kasu pole. Tähtis on tänapäeval VORM, mitte SISU!
    Mul oli ka võimalus kogemuste saamiseks tutvuda eelmiste magistritöödega, seda isegi soovitati. Minu hinnangul oli 30-st tööst vaid 1 asjalik ja 1 oleks ka rahuldava ära teeninud. Aga 28? Oletage ise.
    Kui nüüd Asja ja Raineri juurde naasta, siis senise andmeil oli Rainer puhas varas, temalt ei tulnud vist midagi omast peakolust. Asja aga püüdis midagi ka ise kokku vusserdada. Seda ta ka võis teha, sest ta oli nagunii äripumba juures, papakegi soojal ja tulutooval kohal. Pealegi pidi ta ära vormistama 2 erinevat tööd.
    Ei kujuta ettegi, millise seapesa me saaks, kui erapooletult võetaks ette kasvõi juhuslikult 100 töökest Tallinnast ja Tartust. Pimesi ütlen ette, et tulemus on JUBE.

  6. muusikas petavad päeviti 5 aastat ago
    Reply

    Kui vaid Eurovision, kohe jälle mõni plagiaat!
    Eestis asi veel hullem.
    Keegi ei viitsi enam lastelalinat isegi mitte kommenteerida.
    Vaid jönksuvad kaasa…

  7. juhendajad või asi 5 aastat ago
    Reply

    Teevad plaanitäiteks lohakat tööd ja annavad kettad õpilastele mahatõmbeks.
    Makstakse hästi ja koolidel pole raha.
    Vaat siis, mis ekrel vaja käsile võtta!

  8. Ansipi märatsemise järelkaja 5 aastat ago
    Reply

    Andruse õnn oli kommunistlik partei. Sinna ei jõudnud ei siklineiu Anastasja, ei Vakra.
    Aga mida õpetas toonane kommunist?
    Kirjutage maha, palju suudate! Vaadake, kuidas võideldakse kapitalismi vastu!
    Ja nüüd ongi see teoks saanud. Plagiaat on aukohal.
    Keegi ei näe kaugemale.

  9. miks anndrus räuskab 5 aastat ago
    Reply

    Häda selles, et enam ei valita sinna EU punti.
    Nüüd on Gräzin ees.

    • poliitplagu 5 aastat ago

      Eks ta iks üts plagudega nägu ole jah.

  10. kes neid vajab? 5 aastat ago
    Reply

    Valgekraeks trügivad kõik. Ebaausal teel.
    Neid pole vaja.
    Meil on töölisi vaja!

  11. NSVL järelkaja 5 aastat ago
    Reply

    Venkud kirjutasid kogu maailma leiutised enda nimele.
    Tegid veduri, tegid raadio, tegid aatomi. Tegelikult varastasid Ameeriklaste käest!
    Mis see pliks teistsugune on?

    • Aga 5 aastat ago

      ühe asja tegid venelased kindlasti – maailm asuurima mikroskeemi!

  12. aga se tassia? 5 aastat ago
    Reply

    Tema on ju venelane. Seega pole põhjust pahandada.
    Nii õpetati teda koolis.

  13. kui veel vaid 5 aastat ago
    Reply

    Saaks ka koolid kakskeelseiks, oleksime tänulised.

  14. seadus 5 aastat ago
    Reply

    Kui korralikult ei karista, siis…

  15. Almar 5 aastat ago
    Reply

    Tallinna ülikoolides pole olnud mitu aastat füüsilises avalikus ruumis näha, et keegi kuulutaks, et teeb tasu eest lõputõid. See on eneseaustuse küsimus, kas sa pead end nii saamatuks, et ei ole võimeline nii sõjaväelisest ordnungist mõnikümmend lehekülge nürilt kokku kirjutama, nagu tänapäeva lääne teadus seda nõuab. Samas on kogu eksamite tegemise protsess taandunud valikvastuste pähetuupimisele ja mitte aine lahtimõtestamisele, või siis on taandunud poliitsõjaliste vastasideoloogiate kokkupõrkeks, mis ei saagi mingeid sisulisi analüüsioskusi väga arendada. Vakra ja motoneiu suhtes peaks igal vastutuleval talupojamõistusega inimesel selge olema, et mingit sügavat juttu nendega rääkida ei saa.

  16. maali maalt 5 aastat ago
    Reply

    Vene ajal igal kevadel sai TPI diplomantidele teha ka retsensendi tööd. Ükskord saadeti mulle retsenseerida ühe vene ehitusgrupi noormehe töö. Õppejõd juba eelnevalt hoiatas, et on väga nõrk töö. Tundus, et tulevane ehitusinsener polnud õpiaja jooksul õppinud ära ühtegi tugevusarvutust. Samuti seletuskiri oli lihtsalt kuskilt maha kirjutatud ja ei ühtinud üldsegi projekteeritava hoonega. Panin noormeheke ,,kolme,, ja püüdsin päästa veel, mis päästa annab, esitades talle lihtsamaid küsimusi. Vene noormees tuli retsensioonile ja diplomitööle järele sõjaväe ohvitseri riietes. Nähes, et ma hindasin teda kolmega, läks ta väga tigedaksa ja käskis hinde paremaks muuta, millest ma keeldusin. Noormees lubas mind lõpuks läbi peksta, mille peale ma ütlesin, et hakaku kohe pihta. Lõpuks lõi ta käega ja läks minema. Hiljem kuulsin, et ta sai ikka kuidagi läbi. Suurem osa tudengitest teeb siiski ausalt ise oma tööd.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.