Minister Aas märkis oma avakõnes, et ühest kriisist teise liikudes on ehitusel kanda oluline roll, sest seal peitub võti energiasäästuks ja fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks. “Peame rajama taastuvenergia tootmisrajatisi, tõhusaid energiavõrke, säästvat transporditaristut ja vähese heitega hooneid. Lisaks tuleb seninägematus tempos renoveerida hooneid. Kogu Euroopast leiab masstoodanguna ehitatud eelmise sajandi hoonefondi – täna on meil olemas vajalik tehnoloogia ja teadmised, et muuta see vana hoonefond kiiresti jätkusuutlikuks,“ rääkis ta.
„Norrakad on tuntud oma keskkonnasõbralike ehitusmeetodide ning eestlased innovatsiooni, arendustegevuse ja ringmajandusele pühenduvate idufirmade poolest. Norra ja Eesti saavad jõud ühendada ning koos maailmale näidata, et säästev ehitus ja eluviis on ainus võimalus, kuidas hoida keskkonda ka tulevaste põlvede jaoks,“ märkis Aas.
Eesti ja Norra ehitusmaastikul on välja kujunenud ühine kestliku ehituse traditsioon ja ajalugu. Suurim ekspordiartikkel Eestist Norrasse on tehases toodetud puitmajad, mis on madala süsinikusisaldusega, energiasäästlikud ja kaasaegsed. Eesti osales ka Norras Bergenis ehitushetkel maailma kõrgeima puithoone ehitamisel, mis on ühtlasi passiivmaja ehk väga madala küttevajadusega hoone.
Kestliku ehituse konverents on osa puitmajanädalast. Seda korraldavad Eesti Puitmajaliit ja Eesti Puitmajaklaster läbi EASi programmi kaudu rahastatud puitmajade ekspordiklastri projekti.
Ja kuidas on nende klaaskolossidega, mida ju renoveerida pole vaja. Kuidas neid köetakse?
Kust see raha võetakse? renoveerimiseks kui pooled elavad vaesuses võu suht.vaesuses.Pensionäre, kes saavad vaid poole Euroopas tavaksolevast ei sunnita mujal kindlasti oma taskust renov.
Puitmaja pole üldse nii soe kui plokk või puhutud betoon. Mis mõtet on puitmajal kui teda soojustada
kunstl.materjalidega.Ja kui mitte, siis on ta külm või tuleohtlik.
Euroopas polegi pensionäre, kes saavad poole Euroopa tavapensionitest, sest Euroopa maad on ühinenud
Euroopa Sotsiaalhartaga. Tõeline Euroopa, ma mõtlen.
Kui mõni uustulnuk äärealalt, nagu Eesti , seda pole, on see eurooplaste mõistes metsikuse märk ,aga tarkade diplomaatidena nad ennast võsaaborigeenide tegemistesse ei sega, kuigi tavade muutmiseks euroopalike väärtuste suunas paar sotsiaalmisjonit on ju saadetud küll, aga mis sellest kasu oli…
Nii, et taaskord esirinnas ja on, mida teistele maadele õpetada.
Aas sõlmib meie riigile kasulikke lepinguid sel ajal kui välisminister lobiseb sõjateemadel millest maailmas midagi ei muutu ja meile toob kasu asemel kahju.